200 likes | 388 Views
Riiklik strateegiakava. Strateegiavorm Euroopa Komisjon Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. Riikliku strateegiakava koostamine.
E N D
Riiklik strateegiakava Strateegiavorm Euroopa Komisjon Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
Riikliku strateegiakava koostamine • Alus:Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohtaning ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised 2007-2013 • Esitatud dokument = strateegiavorm = ei ole siduv!, liikmesriikidele abiks Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Riikliku strateegiakava 6 peatükki: • 1. Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaolukorra lähteanalüüsning baasindikaatorite määramine • 2. Üldstrateegia, ühenduse prioriteetide ülekandmine ningriiklike prioriteetide täpsustamine • 3. Strateegiatelgede kaupa, shkvantifitseeritud sihid ja eesmärgid ning kasutatavad näitajad • 4. MAKidja eraldiste suunav jaotus, shlähenemiseesmärgi summad • 5. Riikliku strateegiakava sisemine ja väline kooskõla, vastastikune täiendavus teiste ühenduse rahastamisvahenditega • 6. Riikliku maaeluvõrgustiku ülesehitus ja maksumus N.B. Need 6 peatükki moodustavad teksti põhiosa, mille pikkus ei tohiks olla üle 20 lehekülje. Täpsustused lisades. Piirkondlik analüüs lisades. Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
1. peatükk:Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaolukorra lähteanalüüsning baasindikaatorite määramine Lähteanalüüspeaks sisaldama vähemalt järgmisi aspekte: • Majanduslik olukord: põllumajandus- ja toiduainete sektori konkurentsivõime, inim- ja füüsilise kapitali investeeringute tugevused/nõrkused; metsandussektor • Keskkonnaolukord: seos bioloogilise mitmekesisusega, veemajandusega, kliimamuutusega + nende valdkondade vajaduste tuvastamine • Sotsiaal-majanduslik olukordmaapiirkondades: tugevuste/nõrkuste tuvastamine + vajadused Baasindikaatorid: • viide algsele olukorrale • juhtindikaatorid on kohustuslikud, eesmärk: koostada strateegiaaruanneja koondada tulemusi ELi tasandil Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
2. peatükk:Üldstrateegia, ühenduse prioriteetide ülekandmimine ningriiklike prioriteetide täpsustamine • Seoses 2. peatükiga: • konkurentsivõime/keskkonna/mitmekesisuseja elukvaliteedivaheline tasakaal + ELi ja riiklike prioriteetide kaalumine + kuidas jagunevad ressursid kolme põhilise sekkumisvaldkonna vahel • Maaelu arengu strateegia seos Lissaboni eesmärkidega; ühenduse ja siseriiklike prioriteetide osas peaks kava täpsustama põhivaldkonnad, kuhu sekkumine toob maksimaalse lisaväärtuse; liikmesriigid peaksid ära näitama tegevused, mida plaanitakse rakendada. Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
3. peatükk: Strateegiatelgede kaupa, shkvantifitseeritud sihid ja eesmärgid ning kasutatavad näitajad • 1. telg – tasakaal ümberkorraldamise/moderniseerimise jateadmiste edasiandmise/innovatsiooni vahel, prioriteetsete sektorite tuvastamine investeeringuks • 2. telg– bioloogilise mitmekesisusega seoses tasakaalpõllumajanduse keskkonnapoliitika, Natura ja vähemsoodsate piirkondade vahel; vee kvaliteet ja kvaliteetne veemajandus – põllumajandus ja metsandus; kliimamuutuste leevendamise meetmed • 3. telg– tasakaalmitmekesistamise/majandusarengu ja põhiteenuste/maapiirkondade infrastruktuuri/uuendamise vahel • 4. telg– tasakaal kohaliku suutlikkuse suurendamise ja kohalike arengustrateegiate rakendamise vahel Kvantifitseeritud sihid ja eesmärgid, vajadusel jaotatud soo ja vanuse järgi. SMART eesmärgid (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja kokkulepitud, asjakohased, ajaga seotud); piisavalt fookuses ja realistlikud sihidseoseskasutadaolevate rahaliste vahenditega ja rakendussuutlikkusega Peale programmi heakskiitu võib lisada rohkem näitajaid. Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
4. peatükk: MAKidja eraldiste suunav jaotus, shlähenemiseesmärgi summad Liikmesriikide puhul, kes valivadtervikprogrammi,viidatakse käesolevale programmile, vajadusel eristadeslähenemiseesmärgile ettenähtud EAFRD summa. Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
5. peatükk:Riikliku strateegiakava sisemine ja väline kooskõla, vastastikune täiendavus teiste ühenduse rahastamisvahenditega • Kava sisemine kooskõla, asjakohased seosed teiste ELi tasandi strateegiatega ja tegevuskavadega ning vastastikune täiendavus teiste ühenduse rahastamisvahenditega • Tuleks selgitadaseoseid telgede ja integreeritud lähenemiste vahel + samuti iga telje asjakohaseid seoseid teiste EListrateegiate ja tegevuskavadega • Riiklikus strateegiakavas tuleb sätestada piiritlemise printsiipmaaelu arengu meetmetele sarnaste tegevuste puhul • Sama piirkonna osas tuleks sätestada vastastikune täiendavusteiste ühenduse rahastamisvahenditega; liikmesriigi sisesed koostööstruktuurid => lisaseesmärke ja sisu analüüsivad selgitused (vastastikuse täiendavuse kohtaveel selgituses 7) Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
6. peatükk:Riikliku maaeluvõrgustiku ülesehitus ja maksumus • Riiklik strateegiakava peab näitama, kas riiklik maaeluvõrgustik luuaksemaaelu arengu tervikprogrammi raames kava tehnilise abi osa all võieraldi riikliku maaeluvõrgustiku programmina. • Lisaks riiklikule maaeluvõrgustikule ettenähtud summale tuleks kirjeldada selle plaanitudpõhifunktsioone ja ülesehitust. • Riigi tasandil on aga vaid üks riiklik maaeluvõrgustik! • Seos selgitusega 8. Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Kavandatud protseduur samm-sammult: • Mitteametlikud kontaktid liikmesriikidega – riikliku strateegiakava vormiselgitusning liikmesriigi strateegiakava ettevalmistuse kontroll; esmased suundumused tähtaeg: niipea kui võimalik, enne 2005.a. lõppu 2) Riikliku strateegiakava esimese versiooni arutelu komisjoniga tähtaeg: 12/2005-02/2006 3) Riikliku strateegiakava ametlik esitamine tähtaeg: maksimaalselt 3 kuud pärast ühenduse strateegiasuuniste vastuvõtmist N.B. minimaalselt 2 kuud – maksimaalselt 4 kuudriikliku strateegiakava ja programmide esitamise vahel Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
9selgitust, mis analüüsivad eesmärke – üle telgede ja seoses teiste ELi strateegiate, prioriteetide ja rahastamismehhanismidega • Selgitused 1-6 eesmärkide saavutaminemaaelu arengu meetmete kaudu • Vastastikuse täiendavuse ja piiritlemise põhjalikum analüüsseoses teiste vahenditega– selgitus 7 • Riiklik maaeluvõrgustik – selgitus 8 • Liikmesriikide strateegiaseire – selgitus 9 Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 1: ELikeskkonnaprioriteedid Maaelu areng:ELi maapiirkondade loodusvarade ja maastike kaitsmiseks ja paremaks muutmiseks peaksid telje 2ressursid panustama kolme ELi prioriteetsesse valdkonda: • Bioloogiline mitmekesisus/keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide säilitamine ja arendamine • vesi • kliimamuutus Kuueskeskkonnaalane tegevusprogramm – Keskkonnaalasedtemaatilisedstrateegiad: • ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegia – Natura 2000 võrgustik • vee raamdirektiiv • pinnasekaitse temaatiline strateegia • ühenduse kliimamuutuste programm • õhusaaste temaatiline strateegia • taimekaitsevahendite säästva kasutuse temaatiline strateegia Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 2: ELimetsandusstrateegia Eesmärgid – säästev metsamajandusja metsade multifunkstionaalne roll • Maaelu arengu metsandusmeetmed võivad toetada ELi metsandusstrateegia rakendamistja tulevast ELi metsanduse tegevuskava, seades eesmärkideks järgneva: • ELi metsandussektori konkurentsivõimeja säästva metsamajanduse majanduslik elujõulisus, metsanduse rolli toetamine maapiirkondades • metsade kaitse ja säästev majandamine + sotsiaalne, huvitegevuslik ja kultuurne roll • ELi metsaressursside laiendamine ja parendamine • metsa bioloogiline mitmekesisus, Natura 2000 metsad • panus kliimamuutuse leevendamisse Võimalike meetmete näited: • Telg I:Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime tõstmine • Telg II:Keskkonna ja maapiirkondade olukorra parendamine Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 3: Innovatsioon maaelu arengu strateegiates Säästva arengu põhiprintsiipide deklaratsioonja Lissaboni tegevuskava Innovatsioon = uue protsessi või toote kasutuselevõtt, uue kaupade ja teenuste turu uue turukorralduse kasutuselevõtt; samuti maapiirkondade spetsiifilistele probleemidele uute vastuste leidmine Riikliku strateegiakava prioriteetide sekkumisviisid: • teadmiste edasiandmine • uuenduste kohandamine • innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtt • tootmiseja organisatsiooni ümberkorraldamine • põllumajandustoojate uued integratsioonivormidtoiduahelas ja põllumajanduslikus toidusektoris • innovatiivsed poliitikad Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 4: Põllumajanduse ja maaelu arengu info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad • Info-jakommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) = rakendus põllumajanduses ja maapiirkondades: toiduohutus, karja liikumiste jälgimine, põllumajandustööstuseärimudelid ning lairiba maapiirkondades ja teenused… = rakendus protsessides, talumajapidamise juhtimise parendamises, uutes organisatsioonides, kaugtöös, uutes turgudes…. • IKT – innovatsiooni võimaldaja, kombineerib sageli traditsionaalseid oskusteabe vorme IT-ga • IKT hindamine peaks põhinema järgmistelkriteeriumitel: - kohustus puudub, aga soovitatud võtmetegevustelgedes 1+ 3 – maapiirkonnad on IKT kasutuselt tavaliselt mahajäänud. - IKT kasutuselevõtu sihtmärgid: - väiksemad ettevõtted, IKT klasterid, virtuaalplatvormid; - rõhk on põllumajanduslikul toidusektoril, teenindus- ja turismisektoril - koolitus, IKT alase teabeja teadmiste levitamine - juurdepääsInternetile ja lairiba kommunikatsioonile - IKT võrgustike loomine ja haldamine Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 5: Mahepõllundus Euroopa mahetoidu ja –põllunduse tegevuskava: Võtmesõnad: tüüpilised ja kõrgekvaliteediga tooted; põllumajandussektori ja toiduainetööstuse jätkusuutlikkus; bioloogilise mitmekesisuse kaitse; põllumajanduses kasutatavate taastumatute ressursside kaitse; maaeluarengu poliitika; toiduohutus Näitedvõimalikest meetmetest maaeluarengu all: Telg I: põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine - kutseõpe - nõuandesüsteemid - põllumajandusettevõtte moderniseerimine - põllumajanduse ja metsanduse põhitoodete väärtuse tõstmine - rahaline toetus põllumajandustoojatele toidukvaliteedi skeemides - rahaline toetus toote-edenduseks Telg II: keskkonna ja paikkonna paremaks muutmine - põllumajanduslik keskkonnapoliitika Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 6: Bioenergia Bioenergia = biomassist saadud energia, sh biokütused Biomass : puidust, põllukultuuridest, metsandusjäätmed, põllumajandusjäätmed, orgaanilisedjäätmed Biokütused- bioetanool, biodiisel, biogaas Võtmesõnad: taastuv energia, biolagundatavus, ringlussevõtt Näitedvõimalikest meetmetest maaeluarengu all : Telg I: - põllumajandusettevõtete moderniseerimine - metsade majandusliku väärtuse suurendamine - põllumajandus- ja metsandustoodete väärtuse tõstmine - koostöö põllumajandus- ja metsandussektorisuute toodete menetluste ja tehnoloogiate arendamiseks Telg II: - esmane metsastamine Telg III: - mitmekesistamine seoses mittepõllumajanduslike tegevustega ja ettevõtte loomise ja arendamise toetus - majanduse ja maaelanikkonna põhieenused Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 7: Maaelu arengu ja teiste ühenduse struktuuripoliitikate vaheline vastastikune täiendavus ja piiritlemine riikliku strateegiakava/programmi tasandil Vastastikuse täiendavuse/piiritlemise ettevalmistused: riiklikud valikud vahendite parimaks kombineerimiseks peaksid peegelduma mõlemas strateegiadokumendis – Riiklik Strateegiakava (maaelu arengu puhul) jaRiikliku Strateegia Raamistik (regionaalpoliitika puhul) Piiritlemist tuleb täpsutada riikliku strateegiakava ja programmi tasandil. Põhivaldkonnad koos teiste rahaliste vahenditega: • Euroopa Sotsiaalfond : kutseõpeja suutlikkuse suurendamine • Euroopa Regionaalarengu Fond: metsakaitse, mittetootlikud investeeringud Natura 2000 aladele (telg 2), mitmekesistamine/elukvaliteet (telg 3) • Ühtekuuluvusfond: loodusõnnetuste ennetusmeetmed (telg 1), metsakaitse (telg 2) • Euroopa Kalandusfond: kohalike arengustrateegiate rakendaminerannikualadelkohalike algatusrühmade poolt • LIFE+ : Natura 2000 kaitsekorralduskavade koostamine (telg 3) Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 8: Riiklik maaeluvõrgustik Riiklik maaeluvõrgustik – hõlmab maaelu arenguga seotud organisatsioone ja haldusorganeid. Riikliku maaeluvõrgustiku liikmed-maaettevõtjad: • Meetmete eesmärkidega seotud kolmandad osapooled - teljed 1+2 : toidu- ja metsandussektor, põllumajandustootjate ühendused, tootjate ühendused… - telg 3: maastiku/keskkonnakaitse, kultuuripärand, maaturismiorganisatsioonid, maapiirkondade kaubandus- ja tööstuskojad….. - telg 4: kohalikud algatusrühmad • Haldusorganid : piirkondlikud ja riiklikud haldusorganid, maakogukondade riiklikud ühendused…. Kohustused: liikmesriigi tasandil kogemuste vahetamise hõlbusamine ja maaelu arengu poliitika rakendamise ja hindamise toetamine + infovoo tagamine Riiklik strateegiakava - strateegiavorm
Selgitus 9: Liikmesriikide strateegiaseire iga kahe aasta tagant Aruannevõtab kokku: • maaelu arengu programmide saavutused ja tulemused seoses sätestatud näitajatega • iga programmi püsihindamiste tulemused Aruande plaanitud struktuur: • Põhilise majandusliku/sotsiaalse/keskkonnaolukorra kokkuvõte ja ajakohastamine • Viimasel kahel aastal saavutatud progressi kokkuvõte, mis kajastub valitud strateegia aruandes ja iga telje kohastes temaatilistes ja territoriaalsetes prioriteetides • Finantsprogress • Efektiivsuse analüüs (kvalitatiivne), mis seostab saavutused ja nende saamiseks mobiliseeritud vahendid • Peamiste hindamistulemuste aruanne – tuleneb iga programmi hindamisest • Kokkuvõte kooskõla ja koostöö toimimisest teiste ELi poliitikatega, prioriteetidestja rahalistest vahenditest ja riikliku maaeluvõrgustiku olukorrast Riiklik strateegiakava - strateegiavorm