130 likes | 273 Views
Vabatahtlikutöö alguseks võib lugeda 19.sajandit seoses sadade heategevusega tegelevate asutuste rajamisega. HETKEOLUKORD : Britannias on küll mitmed vabatahtlikud organisatsioonid ja sihtasutused riiklike programmide teenusepakkujad, kuid sagedamini tegutsevad nad iseseisvalt.
E N D
Vabatahtlikutöö alguseks võib lugeda 19.sajandit seoses sadade heategevusega tegelevate asutuste rajamisega
HETKEOLUKORD:Britannias on küll mitmed vabatahtlikud organisatsioonid ja sihtasutused riiklike programmide teenusepakkujad,kuid sagedamini tegutsevad nad iseseisvalt. Tegeletakse töötute koolituse ja ümberõppega. Pakutakse teenuseid vähemate võimalustega inimestele – puuetega inimestele, võõrandunud noortele, neile, kel ühel või teisel põhjusel ei ole õnnestunud tööturul püsivat positsiooni saavutada.
Vabatahtlik töö pakub hariduslikku kogemust, mis põhineb noorte inimeste aktiivsel kaasamisel kohalikesse projektidesse. Vabatahtlikud organisatsioonid ja sihtasutused annavad väärtuslikku koolitust vabatahtlikele, kelledest mitmed leiavad hiljem omandatud kogemuste ja ekspertoskuste tulemusena rakendust tööturul. Vabatahtlikkus on väga oluline ka vanemate pensionile jäänud inimeste jaoks, kes otsivad võimalusi oma oskuste kasutamise jätkamiseks ja ühiskonnas aktiivse rolli säilitamiseks. Vabatahtlikkus on paljudele inimestele ka hindamatuks võimaluseks säilitada tööharjumus ajal, mil, eriti pika-ajaliste töötute puhul, nende elus korrapärase huvi säilitamine võib olla väga raske. Kes on vabatahtlikud?
Millised õigusaktid reguleerivad vabatahtlikku tööd? Suurbritannia paistab silma vabatahtliku tegevuse mitte eriti detailse õigusliku reguleerimisega. Siiski on loodud raamistik kulude katmise võimaldamiseks, mis ilmselt ongi vabatahtliku tegevusega seonduv õiguslik probleem number üks.
Millised institutsioonid ja organisatsioonid tegelevad vabatahtlike värbamise ja töö organiseerimisega? 1998. aasta lõpukuudel sõlmisid Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa mittetulundussektori esindajad oma valitsustega üldised koostöökokkulepped. Lepete tähistamiseks kasutati inglise keeles terminit Compact ja selle nime all said need tuntuks kogu maailmas. Compact sisaldab õigusi ja kohustusi, mida valitsus ja kolmas sektor peavad täitma omavahelistes suhetes ja koostöös. Compact on olnud eeskujuks ka Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni ettevalmistamisel.
Vabatahtliku valdkonna suurimad probleemid: • kulude katmine • piir töötaja ja vabatahtliku vahel • raske täita vabu kohti kvalifitseeritud töötajatega
Inglismaa suurimad probleemid: Inglismaa elab umbes 50 miljonit inimest kelledest umbes 8 protsenti moodustavad immigrandid st peaaegu 4 miljonit inimest. Osa immigrantidest on illegaalsed, kes on riiki sisenenud ebaseaduslikult. Valdav enamus immigrantidest elab väiksemates äärelinnades ning moodustavad seal oma kommuune. Viimasel ajal on palju probleeme moslemite kommuunide tekkega, mis on tingitud maailma hetkeoludest (sõda Iraagis, Afghanistaanis jne). Immigratsioon:
Inglismaa suurimad probleemid: Väidetavalt on kuritegevus tingitud suuresti immigratsioonist ning selle levik on statistiliselt suurem suuremates asulates, linnades. Eelmisel aastal oli Inglismaal levinumaks kuriteoliigiks isiku- ja varavastased kuriteod ehk kehavigastuste tekitamine ning salajased ja avalikud vargused. 74 protsenti tabatud kurjategijatest olid muulased Kuritegevus:
Inglismaa suurimad probleemid: 2001. aasta seisuga elab Londonis umbes 7,2 miljonit inimest. Londoni pindala on 1580 ruutkilomeetrit. Kui teha väike matemaatiline tehe siis saame 1 ruutkilomeetri peale umbes 4500 inimest. Inglismaal on statistiliselt elanike tihedus 9 korda suurem kui USA-s ning 2 korda suurem kui Prantsusmaal. Linnade ülerahvastatus:
Inglismaa suurimad probleemid: Tervishoiu probleemid Inglismaal on enamasti tingitud tööjõu puudusest. Kuna Inglismaal on elanikkond väga suur siis ei jõuta inimesi ära teenindada. Samuti on probleeme inimestega kellel puudub tervisekindlustus. Tervishoid:
Inglismaa suurimad probleemid: Inglismaal on inimesed jagatud nö kolme klassi: 1.ülemklass mis hõlmab inimesi kes omavad mingit staatust/tiitlit, on haritud, hea sissetulekuga. 2. keskklass, kuhu kuulub enamus Inglismaa elanikkonnast. Need on inimesed kes omavad firmat, spetsialistid, poodnikud. 3. töölisklass hõlmab inimesi kes tegelevad põllumajandusega, töötavad vabrikutes ja kaevandustes. Klassidesse jagamine:
Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud nende probleemide lahendamiseks. Vabatahtlikud Inglismaal on enim tegevad meditsiinivaldkonnas, kus tööjõupuuduse tõttu on tervishoiusüsteem hõivatud vabatahtlikega. Levinud on vabatahtlike poolt korraldatavad ennetuskampaaniad ja projektid mis tutvustavad inimestele näiteks narkomaaniaga seotud probleeme. Sotsiaalhooldus hõlmab puuetega inimeste abistamist, samuti vanurite toimetulekul abiks olemist. Vabatahtlikud tegevad ka haridussüsteemis, tegelevad uurimustööde, õpiabistamise ja õpilasvahetuste programmidega. Teiste eelpool loetletud probleemide lahendamisel vabatahtlikud väga kaasas aidata ei saa, kuna see eeldab teatud tingimuste (väljaõpe jms) täitmist/olemasolu.
Mida oleks Eestil õppida Inglismaa kogemustest? Kuna Eesti on alles noor riik siis läheb veel palju aega kui jõuame Inglismaa tasemele. Eestis on vabatahtlike süsteem alles arenemisjärgus ning hetkeseis on selline, et inimesed kes teeksid asju vabatahtlikult ei saa seda endale lubada. Eestil tuleks vabatahtlikkusel põhinevat tööd rohkem populariseerida ning toetada ja arendada. Kuigi vabatahtlikkus eeldab millegi tasuta tegemist siis Eesti riigis kehtib endiselt põhimõte, et tasuta lõunaid pole olemas. Ehk siis ka vabatahtlik tahab süüa ja selle tagamiseks peaks riik rohkem ressursse sellese valdkonda just suunama.