490 likes | 1.21k Views
Loeng 3. Koolituse planeerimine ja läbiviimine Koostas: Riina Rohelaan, 2013. Koolitusplaani olemus. Koolitusplaan kajastab läbiviidavaid koolitusi ja selleks kasutatavaid ressursse (aeg, raha) Koolitusplaan koostatakse koolitusvajaduse analüüsi tulemusena.
E N D
Loeng 3. Koolituse planeerimine ja läbiviimineKoostas: Riina Rohelaan, 2013
Koolitusplaani olemus • Koolitusplaan kajastab läbiviidavaid koolitusi ja selleks kasutatavaid ressursse (aeg, raha) • Koolitusplaan koostatakse koolitusvajaduse analüüsi tulemusena. • Koolitusplaan on aluseks koolituse läbiviimisele ja selle tulemuste hindamisele. • Koolitusplaan võib olla tervele organisatsioonile või allüksusele.
Koolituse planeerimise elemendid • KOOLITUSE EESMÄRK – üldine kirjeldus koolituse eesmärgi kohta (näiteks parandad juhtide delegeerimisoskusi; omandad oskused teatud tarkvara kasutamiseks jne) • KOOLITUSEL OSALEJAD – kellele koolitus on määratletud, inimeste arv (näiteks kõik keskastmejuhid, kõik raamatupidamisprogrammi kasutajad jne) • PROGRAMMI SISU – detailsemalt kirjeldatud programmi osad, kasutatavad õpetamismeetodid ja vajadusel muud programmi osas määravad asjaolud • KOOLITUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE – kuidas toimub programmi edukuse hindamine • JUHTIMINE JA KULUD – toimumise asukoht, toimumise aeg, kulutused, detailsema ajakava koostamise tähtaeg, inimeste vabastamine töökohustustest jne • KOOLITUST KORRALDAV PERSONAL – koolitaja leidmine, tema tegevuse korraldamine, õppematerjalide ettevalmistamine, kontakti võtmine koolitusel osalejatega, koolituse läbiviimise koha valik jne
Rühmatöö ülesanne: Personaliosakonna koolitusplaani koostamine Koostage eelmises loengus koostatud oskuskaardi alusel personaliosakonnale aastane koolitusplaan. Koolitusplaani koostamisel kasutage loengus antud näidisvormi.
Koolituseelarve koostamine • Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse koolituskulusid • Koolituskulude suurust hinnatakse praktikas selle alusel, mitu % need moodustavad tööjõukuludest (sõltuvalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast ja arenguetapist 2-8%) • Koolituseelarve menetlemisel saab eristada järgmisi tegevusetappe: • organisatsioonis viiakse läbi töötajate hindamine ja selgitatakse välja personali üldised arenguvajadused (nt arenguvestluste käigus) • tehakse kindlaks organisatsiooni, selle allüksuste ja töötajate koolitusvajadus • määratletakse järgneval perioodil asetleidvad koolitusprogrammid • summeeritakse koolitusprogrammide kulud (koolitusega otseselt ja kaudselt seotud kulud) • koolituseelarve kaitsmine ja kinnitamine
Koolitusprogrammi kujundamine • Milline peab olema koolituse tulemus organisatsiooni jaoks? • Mida peavad koolitusel osalejad koolituse käigus omandama? • Milline peaks olema koolituse maht (kestus) eesmärkide saavutamiseks? • Milline peaks olema koolitusprogrammi struktuur? • Milliseid õpetamismeetodeid tuleks kasutada? • Millised peavad olema koolitusel osalejate eelnevad teadmised ja oskused? • Milline peab olema koolituse läbiviimise koht? • Millise ettevalmistuse ja kogemusega peab olema koolitaja? • Milliseid õppematerjale ja abivahendeid on vaja koolituse läbiviimiseks? • Kuidas me hindame koolitusprogrammi läbiviimise edukust?
ARUTELU: Hanketeate alusel koostatud koolitusprogrammi analüüsimine
Koolituse eesmärgid • Teadmiste omandamine…. • Oskuste kujundamine… • Hoiakute kujundamine… • Koolituse eesmärkide seadmise eelised: • selgitavad koolitusel osalejatele koolituse olemust • koolitusprogrammi koostamisel saab suuremat tähelepanu pöörata sellele, mis on vajalik lõppeesmärgi saavutamiseks • eesmärkide kaudu saab luua mõõtmisvahendi, mille abil mõõdetakse koolituse tulemuslikkust • eesmärgid võimaldavad koolituse tulemuslikkuse fikseerimist • Koolituse eesmärkide seadmise puudused: • eesmärgid on määrava iseloomuga, mistõttu muutused, mida ei eeldatud jäävad tähelepanuta • eesmärgid võivad muuta koolitustegevuse juhtimise jäigaks
Koolituse läbiviimise asukoht • Töökohal • kogenud juhendaja käe all töötamine • töö instrueerimine (töötaja instrueerimine, iseseisev õppimine, tagasiside ja nõuannete andmine töötajale, hinnangu andmine töötaja töösoorituse kohta • õppimine interneti/intraneti vahendusel • Kombineeritult väljaspool töökohta ja töökohal • teoreetiline ettevalmistus õpperuumis vaheldub praktikaga töökohal • internatuur (osaline töötamine erinevates töökohtades) • rotatsioon • mentor (kogenud inimese käe all töötamine) • Väljaspool töökohta • loengud • simulatsioonid (tegelikkusega sarnases keskkonnas õppimine) • rollimängud • hindamiskeskused (kasutatakse valdavalt juhtidel)
Koolitajate valik • Ettevõtte oma töötajad • Väljastpoolt ettevõtet värvatud koolitajad, konsultandid • Koolitaja valikul olulised kriteeriumid: • valdkonna tundja • koolitamisega seotud oskused • Õpetamismeetodite valdamine • Kontakti saavutamine koolitatavatega • Kaasaegsus lähenemisviisil • Õppevahendite kasutamine • Hoiakute jäikus/muutlikkus
Koolituse korraldamise meetodid • Väliskoolitus • Saab vahetada kogemusi väljaspool organisatsiooni töötavate sama ala inimestega • Võimaldab viia töötajad välja igapäevarutiinist • Kõrge hind • Sageli osutub koolitusest vajalikuks ainult teatud osa kuna programmid on standardiseeritud • Sobib juhul kui koolitust vajavate töötajate arv on väike ja ei ole otstarbekas viia läbi sisekoolitust • Sisekoolitus • Võimaldab koostada programmi vastavalt organisatsioonis tekkinud spetsiifilistele vajadustele • Võimaldab kokkuhoidu koolituse kuludelt (korraldamine, ruumide kasutus, koolitaja kasutamine) • Võimaldab juurutada õppiva organisatsiooni kontseptsiooni • Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega (näiteks mentorlus) • Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust • Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine koolitustegevusele
Õpetamismeetodid • Loeng • Rühmatöö • Situatsiooniülesanded (juhtumite lahendamine) • Kirjalikud materjalid • Diskussioon • Küsimustikud • Rollimängud • Demonstratsioon • Video ja õppefilmid • Dispuut • Nn. soojendusharjutused • Mängud
Õpetamismeetodite valikut mõjutavad tegurid • õpetamise eesmärk • koolitaja oskused ja teadmised • õpetatava sisu • osalejate arv • osalejate kogemused koolitusmeetodite kasutamisel • aeg • ruum, tehnilised vahendid
Loeng • Loengut kasutatakse kõige sagedamini teema kohta taustinformatsiooni esitamisel • Isegi kui loeng kestab ainult 5-15 minutit on vaja selleks kindlasti eelnevalt ette valmistada • Loengu kava koostatakse sõltuvalt sellest, mida tahab läbiviija õppijatele tutvustada, arvestades ka õppijate eelnevaid teadmisi. • Õppijad on loengumeetodi kasutamisel passiivsed ja saavad eeskätt uusi teadmisi läbiviija poolt esitatava alusel. • Loengumeetod on eelistatud juhul, kui tuleb kiiresti edastada suurele hulgale osalejatele uut informatsiooni.
Omandamise efektiivsuse kõver Omandamise efektiivset aega saab pikendada: - osalejate aktiviseerimisega - visuaalsete materjalide, demonstratsioonidega - osalejatele on eelnevalt antud mingi ülesanne seoses teemaga - soodus õppimiskeskkond (temperatuur, värske õhk, valgustus)
Rühmatöö • Rühmatöö põhimõtted: • Rühma liikmed suhtuvad üksteisesse mõistvalt ja toetavalt • Kõik liikmed on suundunud püstitatud ülesande lahendamisele, mitte oma positsiooni kindlustamisele rühmas • Arutelu rühmas on elav, kõik osalevad selles • Tähelepanelikult kuulatakse kõiki sõnavõtjaid ega jäeta ühtegi seisukohta arvesse võtmata • Ei kardeta välja öelda uusi ideid, isegi kui need tunduvad ebatavalistena • Rühma liikmete eriarvamused arutatakse hoolikalt läbi, püüdes neid mõista ja ühisele seisukohale läheneda • Ei kardeta vastastikust kriitikat ja see on otsekohene; sealjuures arvustatakse seisukohti, mitte inimesi • Rühma liikmed usaldavad üksteist • Räägitakse lühidalt, tehakse asjalikke ettepanekuid ja osatakse säästa aega • Teistele ei suruta oma arvamust peale, seda püütakse vaid paremini põhjendada • Tähelepanelikult suhtutakse rühma tagasihoidlikesse liikmetesse, küsides ka nende arvamust ja ettepanekuid
Situatsiooniülesanded • Situatsioonianalüüs on mingi situatsiooni kirjalik kirjeldus koos vastava probleemiasetusega ja detailidega selle kohta. • Osalejad peavad leidma probleemile alternatiivseid lahendusi ja valima nende seast sobivaima. • Situatsioonianalüüsi positiivseim omadus seisneb reaalsuse tõepärases jäljendamises, mis võimaldab kasutada osalejate teadmisi ja oskusi, kaasates neid aktiivsesse õppimistegevusse. Situatsioonianalüüs on hea vahend teooria ülekandmisel praktikasse.
Kirjalikud materjalid • Kirjalikke materjale saab kasutada lähtudes nende vastavusest õppimise eesmärgile. • Kirjalike materjalide lugemisel on õppija passiivne ja kogu materjal edastatakse nägemise kaudu. Kirjalike materjalide efektiivsus suureneb järgmistel juhtudel: • kui see vastab õppijate reaalse elu situatsioonidele • kui see vastab lugeja tasemele • kui kirjalikke materjale kasutatakse koos teiste koolitusmeetoditega • Materjali lugemine võib toimuda enne õppimist, õppimise käigus või pärast õppimist. Materjali lugemise aeg sõltub selle kasutamise eesmärgist
Diskussioon • Diskussiooni kasutatakse koolitusmeetodina sageli, kuna see võimaldab kõiki õppijaid aktiivselt tegevusse kaasa haarata ning tegevuse käigus kasutatakse samaaegselt erinevaid meeli. • Diskussiooni kasutamise teeb keeruliseks asjaolu, et selle edukas läbiviimine eeldab eelnevaid kogemusi. • Küsimusi kasutatakse diskussioonis järgmistel eesmärkidel: • Määratletakse, mida osalejad antud teemast juba teavad ja mida nad peaksid juurde õppima • Kaasatakse osalejaid tegevusse • Antakse osalejatele tagasisidet
Küsimustikud • Küsimustikke kasutatakse millegi kohta informatsiooni saamise eesmärgil • Küsimuste esitamine sõltub sellest, kas tahetakse kontrollida teadmisi, selgitada välja hoiakuid, hinnanguid vms. Samuti võib küsimustikku kasutada enesehinnangu läbiviimiseks. • Osalejad on küsimustike kasutamisel suhteliselt passiivsed, kuid neid võib aktiviseerida kui küsimustikku kombineerida mõne aktiivsema meetodiga (näiteks diskussiooniga).
Rollimängud • Rollimäng võimaldab jäljendada reaalset elu. • Rollimäng võimaldab osalejatel proovida oma käitumist teatud situatsioonis ja vajadusel seda muuta. Samuti võimaldab see katsetada uut käitumist, rõhutades selle erinevaid aspekte ja saades käitumise kohta tagasisidet. • Rollimänguga saab välja selgitada osalejate kogemusi ja teadmisi, samuti saab siduda osalejate teadmisi nende praktilise kasutamisega. • Õppija võib rollimängus olla aktiivne - osalejana ja passiivne - vaatlejana.
Demonstratsioon • Demonstratsioon on väga efektiivne õpetamismeetod, kuna osalejad tunnetavad seda paljude erinevate meeltega. • Demonstratsiooni on eriti sobiv kasutada mitmesuguste oskuste õpetamisel (suhtlemine, arvutioskus, keeleõpe jne.)
Video ja õppefilmid • Video eelis seisneb selle kasutamises uute käitumismallide õppimisel (näiteks videotreening, suhtlemistreening). Sageli kasutatakse videod koos rollimänguga. • Õppefilmid on visuaalselt head õppevahendid, kuid arvestada tuleb, et osalejad on nende kasutamisel siiski passiivsed, seetõttu kombineeritakse õppefilme sageli diskussiooniga, et osalejaid aktiviseerida.
Dispuut • Läbiviimiselt sarnaneb dispuut mõnevõrra diskussioonile, kuna eeldab kahe vastaspoole olemasolu, kes on üksteisega vastastikustel seisukohtadel. Vastaspooled peavad kaitsma oma seisukohti. • Meetodi peamine väärtus seisneb eeskätt verbaalse suhtlemisoskuse arendamises. • Dispuudi läbiviimine nõuab nii koolitajalt kui osalejatelt teadmisi ja laia silmaringi.
Soojendusharjutused (warm-up activities) • Kasutatakse koolituse, teema alguses sissejuhatusena. Aitab viia õppijate mõtteid samasse suunda järgneva teemaga, valmistades neid ette järgnevaks teemaesitluseks. Kujundab positiivseid hoiakuid teema suhtes, aktiviseerib õppijaid. • Soojendusharjutuste valikul on soovitatav, et nad oleksid järgneva teemaga seotud. • Sageli kasutatakse ka nn. jäälõhkujaid (icebraker), mis aktiviseerivad õppetöö alguses või jooksul õppijaid, eesmärgiga nende tähelepanu suunata või tähelepanuvõimet tõsta.
Mängud • Mängud on simulatsioonimeetod, mis sisaldab endas peale millegi õpetamise ka võistluselementi. • Mängudes osaledes kasutavad kaasalööjad kõiki oma meeli, mis omakorda suurendab osalejate aktiivsust. • Mängud aitavad osalejatel mõista ideid, kontseptsioone, suurendada avatust, praktiseerida riski võtmist või arendada mingeid muid spetsiifilisi oskusi. • Mängud varieeruvad väga lihtsatest keerulisteni; ohututest riskantseteni
Ülesanne: Sõnasta järgmiste koolitusvajaduste põhjal koolituse eesmärk (teadmiste, oskuste, hoiakute kujundamine) ja vali sobivad õpetamismeetodid • Klienditeenindajad ei saa hakkama konfliktsete klientidega, kliendikaebuste kasv • Müügimeeskonna motivatsiooni langus • Uutel, katseajaga töölistel tekib palju vigu ja tootepraaki • Juhtkond ei ole rahul kasutatava eelarve koostamise, jälgimisega ja otsustab luua uue eelarvestamise süsteemi koos spetsiaalse tarkvara kasutuselevõtmisega • Ametnik on tema poole pöörduvate kodanike suhtes kõrk ja ebasõbralik