Kontakt

1. Kontakt Helene Bujanova helene03@tlu.ee http://www.tlu.ee/keemia/oppematerjal.html Kokku 6+2 laboritundi: • 2. labor  I test (ohutusnõuded ja labori-tehnika) + seminar (org.üh. klassifikatsioon ja nomenklatuur)! • 5. labor  II test (laboritööd+teooria) • 7. labor  kaitsmine I (primaarne) • 8. labor  kaitsmine II

2. ORGAANILINE KEEMIA I praktikumid • Praktikumi nõuded • Ohutusnõuded • Laboritehnika

3. Orgaaniline keemia I praktikumi arvestamise nõuded • Kõikidest praktikumidest peab olema võetud osa. • Praktikumi pääsemiseks tuleb selle alguses esitada kodune töö (vastused tööde lõpus olevatele küsimustele). Kodune töö on vormistatud paberkandjal ja kirjutatud käsitsi. • Mõlemad tunnikontrollid peavad olema sooritatud vähemalt 60% ulatuses. • Tunnikontrollide sooritamine on kaitsmisele pääsemise eelduseks. • Tunnikontrollid, mida ei sooritata programmis tood kuupäeval, on järeltööd. Järeltööd on sisuliselt raskemad ja hindamine karmim. • Praktikumid tuleb kaitsta. Üliõpilane peab valdama praktikumides tehtut ning sinna juurde käivat teooriat.

4. Orgaaniline keemia I praktikumi arvestamise nõuded • Praktikumis saadav hinne koosneb: 0,5Tunnik + 0,5Kaitsmine. • Üliõpilane, kes sooritab mõlemad tunnikontrollid tulemusele 90% või enam programmis ette nähtud ajal, ei pea tulema kaitsmisele, vastav protsent esitatakse vastutavale õppejõule. • Õppeaine hinde määramisel on praktikumi osa 0,3. • Järgi on mõjuval põhjusel võimalik teha kuni 2 praktikumi (ja seda ainult mõne muu rühma õppetöö ajal). • Kontrolltööd on võimalik sooritada 2 korda programmis ette nähtud ajal ja ühel järeltöö ajal (soovitavalt järgmise praktikumi ajal).

5. OHUTUSTEHNIKA

6. TULEOHT(1)(ohutusnõuded) • Tulekustutusvahendid: tulekustuti, kustutusliiv ja -tekk. • Tuleohtlike ainetega töötades veenduda, et läheduses ei oleks lahtist tuld. • Tuleohtlike ainete anumad sulgeda kohe peale kasutamist (PS! aurud). • Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelvalveta.

7. TULEOHT(2)(ohutusnõuded) • Väikese tulekahju keeduklaasis saab kustutada käepäraste vahenditega. • Põlev elektriseade koheselt eemaldada vooluvõrgust. • Põlevaid elektriseadmeid mitte kustutada veega (kasutada pulberkustutit või liiva). • Riiete süttimisel mitte joosta.

8. Käitumine tulekahju korrallaboris • Äratada kaasüliõpilaste ja õppejõu tähelepanu – karjuda “tuli”. • Säilitada rahu, distsipliini. • Rakendada esmaseid tulekustutusabinõusid, kutsuda tuletõrje. • Viia ohutusse kohta kergestisüttivad ained. • Kustutamist alustada tulekolde äärealadelt. • Vees mittelahustuvaid põlevaid vedelikke ei tohi kustutada veega (benseen, heksaan, eeter jne).

9. Käitumine tulekahju korralmajas • Kustutada kõik leegid ja lülitada välja elektriseadmed. • Sulgeda kõik avatud aknad. • Lülitada välja ventilatsioon (tõmbekapp). • Kõndida kiiresti lähima väljapääsu poole.

10. PÕLETUSOHT • Ettevaatlik tuleb olla ainete põletamisel tiiglis – tiigel läheb kuumaks. • Ettevaatust! – leek võib olla praktiliselt nähtamatu. • Põleva gaasipõleti kohale ei tohi kummarduda. • Kinnist süsteemi ei tohi kunagi kuumutada.

11. ELEKTRILÖÖGIOHT • Vältida vee sattumist kontakti elektri-seadmetega. • Kemikaale ei tohi hoida elektriseadmete peal. • Seadme “veidral” töötamisel tuleb sellest teatada õppejõule. • Elektriseadmed tuleb peale kasutamist välja lülitada ja pistikupesast välja tõmmata!!!

12. KEMIKAALIDEGA SEOTUD OHUD • Kemikaalide sattumist nahale alati vältida. • Laboris võimalikult vähe silmi hõõruda ja nägu puudutada. • Teatud ainete sattumine nahale on eriti ohtlik (nt broom) – iga sekund loeb. • Ohtliku kemikaali nahale/silma sattumisel tuleb kohta pesta jooksva külma vee all 15 minutit.

13. KEMIKAALE EI TOHI KARTA! • Keemialaboris töötamine on alati potentsiaalselt ohtlik – sellega tuleb arvestada. • Ühtegi ohtu ei tohi paaniliselt karta – suureneb õnnetuse juhtumise tõenäosus. • Kemikaalid on ohutud, kui neid õigesti käsitseda!

14. KEMIKAALIDE BIOTOIME • Sööbivad ained – kudede kahjustused • Neurotoksiinid – närvisüsteemi halvatus • Psühhoaktiivsed ained – tajuhäired • Kantserogeenid – vähktõbe tekitavad • Mutageenid – mutatsioone tekitavad • Teratogeenid – sünnidefektid • Allergeenid – allergiaid tekitavad • Lakrimaatorid – silmi ärritavad

15. ESMAABIVARUSTUS • Tulekustuti • Kustutustekk • Kustutusliiv • Esmaabikapp – plaastrid, sidemed jne • Esmaabidušš • Alushapete neutraliseerimiseks • Hapealuste neutraliseerimiseks • Kühvel ja hari klaasikildude koristamiseks Igast õnnetusest alati teavitada õppejõudu!

16. KAITSEVARUSTUS • Kittel – kohustuslik koguaeg! • Kummikindad – kohustuslikud kogu aeg! • Kaitseprillid – soovitatav; kohustuslik töötamisel ohtlike ainetega ja segude kuumutamisel.

17. LABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED (1) • Lahtiseid jalanõusid, lühikesi pükse või miniseelikut laboris võimaluse korral mitte kanda. • Kanda riideid/jalatseid, millega saab ohuolukorras kiiresti liikuda. • Võimaluse korral tuleks laboris vältida täissünteetilistest materjalidest riideid.

18. LABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED (2) • Laboris töötades on soovitav eemaldada üleliigsed ehted. • Pikad lahtised juuksed panna patsi. • Söömine, joomine ja suitsetamine on laboris rangelt keelatud. • Ühtegi laboris olevat kemikaali ei tohi kunagi maitsta.

19. LABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED (3) • Kemikaale ei tohi nuusutada, välja arvatud juhtudel, kui eeskirjas on nii öeldud ja siis ka mitte otse anumast! • Töötamise käigus tuleks tihti käsi pesta. • Labor tuleb hoida korras, kõik maha kukkunud ained tuleb koheselt koristada. • Maha kukkunud tahked pulbrid tuleb esmalt kokku pühkida ning seejärel pesta koht seebi ja veega.

20. LABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED (4) • Kõik kemikaalid tuleb alati peale kasutamist oma õigele kohale tagasi panna. • Suvalisi eksperimente laboris teha ei tohi. • Ühtegi kemikaali ei ole lubatud laborist kaasa võtta. • Enne laborist lahkumist tuleb töökoht hoolikalt koristada!!! • Soovitav on jälgida ka kaaslaste tegevust ning mõne ohutustehnilise nõude rikkumisel juhtida sellele rikkuja tähelepanu.

21. VASTUNÄIDUSTUSED • Laboris töötamiseks tuleb olla füüsiliselt valmis. • Õppejõudu tuleb informeerida füüsilisest seisundist, mis võib mõjutada toimingute sooritamist ja enda/teiste tervist. • Kontaktläätsed tuleb laboris võimaluse korral asendada prillidega.

22. LABORITEHNIKA

23. KATSEKLAAS • Kasutatakse reaktsioonide läbiviimiseks. • 1 cm katseklaasis = 1 ml ainet. • Katseklaasiava ei tohi sulgeda sõrmega!

24. KATSEKLAASI KUUMUTAMINE • Täitmisaste ei tohi olla üle 1/3. • Katseklaasi hoitakse kaldu. • Otse põhja alt ei tohi kuumutada. • Katseklaasi tuleb pidevalt pöörata. • Katseklaasi suuet ei tohi kuumutamisel suunata teiste ega enda poole.

25. KEEDUKLAAS • Keeduklaasi ei tohi kuumutada lahtisel leegil. • Kuuma keeduklaasi ei tohi asetada külmale pinnale.

26. KOLVID Ümarkolb Seisukolb

27. Kahe kaelaga ümarkolb Kolme kaelaga ümarkolvid

28. Erlenmeyeri kolb Büchneri kolb

29. Pirnikujuline kolb Kjeldahli kolb Mõõtekolb

30. LEHTRID Büchneri lehter Lehtrid

31. JAOTUSLEHTRID

32. EKSIKAATORID Kuivatavaks aineks: • CaCl2 • k. H2SO4 • Na2SO4 • CuSO4 • P4O10

33. MÕÕTESILINDRID Võivad kergesti juba väiksest puudutusest ümber kukkuda.

34. PIPETID, BÜRETID • Mahtpipett – laiendiga klaastoru vedeliku mahu täpseks mõõtmiseks. • Mõõtpipett – jaotustega varustatud klaastoru soovitava mahu väljalaskmiseks. Kunagi ei tohi pipeteerida suuga, selleks on olemas spetsiaalsedsifoonid. • Bürett – tiitrimisel kasutatav kraani või muu sulguriga ning mõõtudega varustatud klaastoru väljalastava vedeliku hulga mõõtmiseks

35. TERMOMEETRID • Termomeetrit ei tohi kasutada vedelike segamiseks. • Termomeetri purunemisel tuleb sellest koheselt teavitada õppejõudu.

36. JAHUTID Liebigi jahuti Kuul- jahuti

37. Deflegmaator Spiraaljahutid

38. LIHVID Kern Muhv

39. LIHVID • Kasutatakse erinevate aparatuuriosade õhukindlaks ühendamiseks. • Jagatakse normaallihvideks ja mittestandardseteks lihvideks. • Enamkasutatavad normaallihvid: 14,5 mm, 19 mm, 29 mm • Lihvide õhukindlaks ühendamiseks on vajalik nende määrimine spetsiaalse määrdeainega (vaseliin, apisoon).

40. TIIGLID, PORTSELANKAUSID Portselankauss Tiigel • Portselankausse kasutatakse agressiivsete segude aurutamiseks. • Tiiglid ainete tuhastamiseks (kõrge temp!)

41. UHMRID Uhmer Uhmrinui • Uhmrid – kausikujulised paksuseinalised portselanist, metallist, ahhaadist vms. nõud, tükiliste ainete peenestamiseks

42. PESUPUDELID Pesupudeleid kasutatakse: • sademete pesemiseks destilleeritud veega; • väiksemate koguste vee lisamiseks reaktsioonisegule.

43. STATIIVID Käpp Termomeetri hoidja Rõngas

44. PÕLETID Kasutatakse 3 liiki põleteid: • Bunseni põleti • Teclu põleti • Mekeri põleti • Põleti süütamisel peab õhu juurdevool olema katkestatud. Bunseni põleti

45. PÕLETI KASUTAMINE • Sulgeda õhu juurdevool (õhuava). • Süüdata tuletikk. • Avada gaas. • Süüdata gaas. • Reguleerida põleti leeki • Gaasipõleti leek on küllaldasel õhu juurdevoolul sinakas ja läbipaistev, õhu vaegusel on leek kollane ja tahmav.

46. PÕLETI LEEK Leegis võib eristada kolme koonust: • Sisemine – sinakas, seal põlemist veel ei toimu. • Keskmine – algab gaasi põlemine (redutseeriv keskkond). • Välimine – toimub gaasi lõplik põlemine (oksüdeeriv keskkond). • Gaasileegi kuumim osa on keskmise koonuse (taandava keskkonna) kohal.

47. ELEKTRISEADMED • Elektripliidid • Magnetsegaja • pH-meeter

48. KUUMUTUSVANNID • Vesivann kuni 100° C • Glütseroolvann 130° C • Õlivann 250° C • Liivavann üle 250° C

49. KEEMILISED REAKTIIVID (1) Reaktiivid jagunevad puhtuse järgi: • Puhtad – kuni 0,1% lisandeid. • Puhasanalüüsiks – kuni 0,07% lisandeid. • Keemiliselt puhtad – kuni 0,03% lisandeid.

50. KEEMILISED REAKTIIVID (2) • Mitte kasutada puuduva või mitteloetava etiketiga reaktiive. • Mitte jätta reaktiivinõud avatuna seisma. • Reaktiivi ülejääki nõusse (pudelisse) mitte tagasi valada! • Töökohale valgunud reaktiiv tuleb kohe eemaldada ja koht pesta. • Reagentide silte tuleb põhjalikult lugeda (veenduda, et nimetus on sama, mis juhendis).