1 / 35

KESKKONNAKAITSE RAH3170

KESKKONNAKAITSE RAH3170. ANTONINA ZGURO antonina.zguro@ttu.ee. AINEKAVA. www.vk.edu.ee 4 E АР 32 tundi loengud + 16 tundi seminarid 2 kontrolltööd r eferaat avalik esinemine hindamisviis: arvestus. LOENG 1. INIMKOND JA KESKKOND. Inimene ja keskkond Keskkonna mõiste

cindy
Download Presentation

KESKKONNAKAITSE RAH3170

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KESKKONNAKAITSERAH3170 ANTONINA ZGURO antonina.zguro@ttu.ee

  2. AINEKAVA • www.vk.edu.ee • 4EАР • 32 tundi loengud + 16 tundi seminarid • 2 kontrolltööd • referaat • avalik esinemine • hindamisviis: arvestus

  3. LOENG 1. INIMKOND JA KESKKOND • Inimene ja keskkond • Keskkonna mõiste • Inimkonna areng ja loodus • Globaalsed probleemid • Keskkonnakaitse mõiste • Keskkonnakaitse ajalugu • Säästva arengu kontseptsioon

  4. INIMENE JA KESKKOND • Ümbritsev keskkond ja inimene – need on ühtse ainelise maailma koostisosad • Ühelt poolt on inimene kui bioloogiline organism keskkonna osa ning sõltub looduslikest tingimustest • Teiselt poolttarbib inimene loodusvarasid ja jätab keskkonda oma elutegevuse jäägid, mõjutades sellega oluliselt keskkonna seisundit

  5. Keskkond – elusorganismide ümbritsev välismaailm Jakob Uexsküll, 1921.a Jakob von Uexsküll “Umwelt und Innenwelt der Tiere” Berlin, 1921 KESKKOND (1)

  6. KESKKOND (2) Ökoloogiast Keskkond on elusorganismide elukeskkond, tingimuste kompleks, milles elusorganismid eksisteerivad Inimühiskonna funktsioneerimise seisukohast Keskkond oninimese elukeskkond, kõik see, mis meid ümbritseb, mis otseselt või kaudselt mõjub inimese elule ja tegevusele. • Laias mõistes – meie planeet ja kosmiline ruum • Kitsamas tähenduses - biosfäär

  7. KESKKOND (3) LOODUSKESKKOND Pärit loodusest, abiootiliste ja biootiliste tegurite kogum, mis mõjub inimesele ja teistele liikidele TEHISKESKKOND Inimese poolt loodud keskkond (näiteks, linnakeskkond)

  8. KESKKOND (4) • Loob tingimused ja eeldused inimese ja teiste liikide eksisteerimiseks • Annab inimesele erinevaid loodusvarasid • Võtab vastu inimtegevuse jäätmeid (toimib “prügilana”) • Environment (ingl.) – rahvusvahelistes dokumentides • Окружающая среда (vene)

  9. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (1)

  10. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (2) IETAPP: • Küttimine ja korilus • Täielik sõltuvus loodusest • Inimene – looduse osa • Inimese mõju keskkonnale minimaalne

  11. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (3) II etapp: • Orjanduslik ja feodalistlik ehk agraarühiskond (VIII-VII saj. e. Kr – XVsaj. p. Kr • Üleminek maaviljelusele ja loomakasvatusele • Tööriistade täiustamine ja loodusvarade palju tõhusam kasutamine • Inimesed aktiivselt muudavad keskkonda – metsa arvel laiendatakse põllumaad, rohkem tarbitatakse puitu, mis paljudes piirkondades tõi kaasa häireid looduslikus veeringluses; vähenes metsloomade arv, osa liike hävis lõplikult

  12. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (4) IIIetapp: • Tööstustootmise areng (XVI-XIX saj.) • Masinatehnika areng • Teaduse areng • Inimtegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale kasvab

  13. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (5) IV etapp: • Tööstusühiskonna areng (XIX saj. lõpp –XXsaj. lõpp) • Teaduslik-tehniline progress • Tööstuse kontsentreerumine • Kiiresti kasvab nõudlus toorme järele (kivisüsi, metallid, hiljem nafta, maagaas) • Kiiresti kasvab rahvaarv • Inimese surve keskkonnale on väga suur • Lokaalsed ökoloogilised katastroofid

  14. XX SAJANDI TEADUSE JA TEHNIKA SILMAPAISTVAD SAAVUTUSED (1) • Elektromagnetismi teooria (1863. a, James Maxwell) – tänapäevatehnika alus • Relatiivsusteooria (1915. a, Аlbert Einstein) – sidus omavahel massi ja energia E=mc² • Kvantmehaanika (1925. a, Werner Heisenberg) – tänapäeva füüsika üks alussambaid; arvestab mikroosakeste käutumise eripärasid

  15. XX SAJANDI TEADUSE JA TEHNIKA SILMAPAISTVAD SAAVUTUSED (2) • Uraanituumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel (1938. a, Otto Hahn ja Fritz Strassmann) • Esimene tuumareaktor, USA (1942. a, Enrico Fermi) • Ameerika Ühendriigid heitsid Hiroshima ja Nagasakiletuumapommi (6.ja 9. aug 1945. a)

  16. XX SAJANDI TEADUSE JA TEHNIKA SILMAPAISTVAD SAAVUTUSED (3) • DNA struktuuri kindlakstegemine (1953. a, Francis Crick, James Watson, Maurice Wilkins) – DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine • DNA sekveneerimine ehk primaarstruktuuri määramine (1977. aFred Sanger, Walter Gilbert, Paul Berg) – geenitehnoloogia alus (GMO ehk geneetiliselt muundatud organismide saamine)

  17. INIMKONNA ARENG JA LOODUS (6) V etapp: • Infoühiskond (information society) • XX saj. 80-d aastad kuni tänapäevani

  18. INFOÜHISKONNA TUNNUSJOONED • Info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhteline suurenemine • Arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused • Kõrged ja säästvad tehnoloogiad • Inimfaktori (human factor) tähtsuse suurenemine • Ühiskonna globaliseerumine • Sotsiaal-majandusliku arengu ökologiseerimine • Säästva arengu kontseptsioon

  19. GLOBAALSED PROBLEEMID (1) Kaasaja globaalsed probleemid (pr. global – ülemaailmne) – on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega probleemid. Globaalsete probleemide tunnusjooned: • on ülemaailmsed; • nende lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule; • nende lahendamine nõuab rahvusvahelist koostööd.

  20. GLOBAALSED PROBLEEMID (2) • Demograafiline probleem Inimkonna kiire juurdekasv (demograafiline plahvatus). Sellega on seotud inimeste majanduslik ebavõrdsus, toiduprobleem ja teised probleemid.

  21. GLOBAALSED PROBLEEMID (3) • Toiduprobleem • Energiaprobleem • Loodusvarade liigne tarbimine • Kliima muutumine • Veekriis ja vee reostamine • Metsade hävimine • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine

  22. GLOBAALSED PROBLEEMID (4) Keskkonnaprobleemid on seotud keskkonnasaastega • osoonikihi kahanemine • kõrbestumine • happevihmad • jäätmeprobleem jt

  23. KESKKONNAKAITSE (1) • Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud abinõud inimese eluskeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks • Looduskaitse – riiklikud, ühiskondlikud ja rahvusvahelised meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonda hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise • Keskkonnakaitse eesmärk – elukeskkonna säilitamine

  24. KESKKONNAKAITSE (2) • Environmentology • Keskkonnateadus • Ökoloogia alused • Ökonoomika ja management • Tööstustehnoloogiad • Õigus • Poliitika • Kultuur • Sotsioloogia

  25. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (1) • Rooma Klubi, 1968.a • Club of Rome http://www.clubofrome.org • Uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariume • Aruanne “Kasvu piirid”, 1972.a.Püüti anda kogu Maad hõlmavat arengumudelit

  26. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (2) • 1972. a ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis • Sätestas keskkonnakaitselised printsiibid • 5. juuni rahvusvaheline keskkonnakaitse päev • ÜRO keskkonnakaitse programmUNEP www.unep.org www.unep.org/russian/ga/unep/

  27. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (3) • 1983.a. Loodi Maailma Keskkonna-ja Arengu Komisjon ehk Brundtlandi komisjon • Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine • 1986.a esitas komisjon raporti “Meie ühine tulevik” (Our Common Future), milles esmakordselt olid tihedalt seotud keskkonna- ja arenguküsimused. Võeti kasutusele jätkusuutlikkuse ehk säästva arengu mõiste

  28. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (4) 1992.a. Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja inimarengufoorum • RIO keskkonna ja arengudeklaratsioon • Metsadeklaratsioon • XXI sajandi keskkonnastrateegia ehk säästva arengu tegevuskava (AGENDA 21) • http://www.un.org/esa/sustdev/documents/agenda21/english/agenda21toc.htm http://www.un.org/russian/conferen/wssd/agenda21/

  29. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (5) 1992.a. Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja inimarengufoorum • Kliimamuutuse konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

  30. KESKKONNAKAITSE AJALUGU (6) ÜRO säästva arengu maailmakonverents, Johannesburg, 2002.a • Riikideja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. • Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks

  31. SÄÄSTEV ARENG (1) • sustainable development • устойчивое (сберегающее, щадящее) развитие “Jätkusuutlik (säästev) areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt”.

  32. SÄÄSTEV ARENG (2) Säästva (jätkusuutliku) arengu eesmärk on saavutada selline majanduskasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning samal ajal kaitseks ja säilitaks stabiilse elukeskkonna nii praegu elavatele inimestele kui järeltulevatele põlvkondadele.

  33. SÄÄSTEV ARENG (3) Vajaduse säästva arengu järele tingivad alltoodud kriitilised nähtused: •  taastumatute loodusvarade (fossiilsed kütused, maagid) raiskamine; • taastuvate loodusvarade (mets, põllumaa) ületarbimine; • pinnase, vee ja õhu reostumine; • bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, taime- ja loomaliikide väljasuremine, ökosüsteemide lõhkumine.

  34. SÄÄSTEV ARENG (4) SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD: • Elu kvaliteedi näitajad (inimtervis, eluiga, sündimus, suremus, hariduse tase, turvalisus jt.) • Ökoloogilise heaolu näitajad (keskkonnaseisund, loodusvarade kasutamine, ökosüsteemide seisund, bioloogiline mitmekesisus jt.) • Majanduslikud näitajad (majanduse struktuur, energia ja ressursside tarbimine, jäätmete teke ühe inumese kohta jt.)

  35. MÕTLE GLOBAALSELTTEGUTSE LOKAALSELT

More Related