KESKKONNAKAITSE

1. KESKKONNAKAITSE Eveli Adams Kildu Põhikool 8. klass

2. Maastikuvormid: Pangad ja astangud on iseloomulikud Põhja- ja Lääne-Eesti maastikele, paiknedes nii mererannikul kui sisemaal. Need pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast. Paljandid ja koopad pakuvad samuti huvi eelkõige teaduslikust, esteetilisest ja õppemetoodilisest seisukohast. Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. Karstivormid on seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Põhjavete mõjul toimub aluspõhja kivimites lahustumisprotsess - karstumine, tekkinud õõnsusi tuntakse aga karstivormidena. Rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust, teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Põlispuude hindamisel arvestatakse samuti eelkõige nende ajaloolis-kultuurilist, teaduslikku ning esteetilist väärtus.

3. Kaitsealad Rahvusparkon erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitsealaon looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Maastikukaitseala (looduspark)on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Programmialaon seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala.

4. Kaitsealasid Eestis • Lahemaa Rahvuspark (http://www.lahemaa.ee) • Alam-Pedja Looduskaitseala (http://www.elfond.ee/alampedja) • Soomaa Rahvuspark (http://www.soomaa.ee) • Vilsandi rahvuspark (http://www.vilsandi.ee) • Matsalu Looduskaitseala (http://www.matsalu.ee)

5. Reeglid looduses käitumiseks 1) Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuupähkleid, ravimtaimi, välja arvatud tehnilise toorme varumine loodusreservaatides ja eramaadel, kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 2) Veekogude kallastel on kõigile avatud 10 - 20 m laiune kallasriba rajaga, mida ka omanik ei tohi sulgeda. 3) Veekogud on kõikidele kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks lubatud avalikud veeteed, välja arvatud väikesed umbjärved eramaadel. 4) Eramaadel viibimist ja liikumist piirab öö, ilma omaniku loata ei või külastaja tema maal viibida päikese loojangust päikese tõusuni. 5) Kui janu kimbutab, tuleb vee võtmiseks luba küsida kaevuomanikelt. 6) Tuli on looduse vaenlane, inimesest ohtlikumgi, kuigi enamasti inimese tekitatud. Kui lõkkekoht pole ette valmistatud ja vastavalt tähistatud, tuleb mistahes valdaja või omaniku maal tule tegemiseks küsida nende luba. 7) Loodust saastab ka lärm. Lärm looduses on oma häirimisastmelt veel ohtlikum kui linnatänavail. 8) Tarvitatu ja mahavisatu on saast, jäätmed. Neid tuleb loodusesse paigutada väga arukalt. Mõnda asja ei tohi aga üldse loodusesse jätta.