Keskkonnakaitse ja –tehnoloogia programm KESTA

1. Keskkonnakaitse ja –tehnoloogia programm KESTA Ain Vellak 4. aprill 2012 Dorpat konverentsikeskus

2. Programmi alusel toetuse jagamine 1. • Põhialuseks on keskkonnatehnoloogia ja –kaitse riiklik programm (eelkõige ministeeriumide vahelise koostöö arendamiseks ja sellele tuginedes koostatud) • Riikliku programmi alusel koostati rakendusprogramm KESTA (rõhk teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö arendamiseks sotsiaalmajanduslikult vajalike keskkonnaprobleemide lahendamiseks)

3. Programmi alusel toetuse jagamine 2. • Riikliku programmi tegevusi juhib juhtkomitee, mis koosneb ministeeriumite esindajatest • Programmi tegevusi koordineerib nõukogu, mis koosneb partnerite ja ametite esindajatest

4. Programmi alusel toetuse jagamine 3. • Läbirääkimised alategevuste määratlemiseks (ministeeriumid ja uurimisgrupid) • Toetusi anti alategevuste taotluste alusel ülikoolide vahelistele uurimisgruppidele • Toetuse eraldamise eeldus oli alategevuse sisuline vajalikkus sotsiaalmajanduslikult oluliste probleemide lahendamiseks keskkonnavaldkonnas • Programmi alusel toetuse jagamine tagab paindlikkuse ning riigi huvide parema esindamise

5. KESTA programmi hetkeseis • Toetused on jagatud Rahastused: min 300 101 eurot; max 1 520 871 eurot; • Lepingud on saadetud partneritele allkirjastamiseks • Mais saab esitada esimesed VMT ja vahearuande

6. Programmi teavitus • Teaduskonverents 2013 • Mõjuhinnang 2013 • Lõpukonverents 2015 • Mõjuhinnang 2015 ETAG analüüsi osakonna poolt

7. Aruandlusest • Vahearuanne – esitatakse koos VMT-ga KESTA vormil alategevuse pideva kulgemise jälgimiseks • Aastaaruanne – koostatakse HTM vormil aasta töö tulemuste fikseerimiseks ja alategevuse seireks • Lõpparuanne – esitatakse HTM vormil alategevuse tulemuste esitlemiseks • Teadusaruanne – koostatakse teadusartikli formaadis kogu alategevuse teadustulemuste esitamiseks, on aluseks programmi mõju hindamiseks

8. Miks teadusaruanne? • Kokkuvõtlik terviklik aruanne alategevuse raames tehtud töödest ja tulemustest • Teadusaruanne on teadusartikli formaadis, kuid sisaldab oluliselt rohkem erinevat taustainformatsiooni kui üks teadusartikkel (näiteks, täitjate reaalne panus) • Rahastaja ja audiitorid vajavad konkreetset käega katsutavat tulemit • Aruanne on huviliste laiale ringile kättesaadav • Reaalne alus hilisematele teadus-arendustöö mõjuuuringutele

9. Andmebaas PlutoF Üldreegel – riigi ja ka EL toetuste eest kogutud keskkonnaalased andmed peavad olema avalikud • Probleem algandmete kogumises „sahtlisse“ ja üldisesse kasutamisse andmises • Akadeemiline elurikkuse andmebaas PlutoF • Programmide integreerimiseks kasutatakse PlutoFandmeohjeks, see on fikseeritud ka lepingus

10. Artiklid • Tõendmaterjalina peavad olema esitatud programmi aruandesse • Arvestame artikliks ka kirjastusele esitatud käsikirja • Artiklis peab olema näidatud, missuguses mahus on programm artiklit toetanud, näiteks 25%

11. Tehnilised näpunäited • Ükski kuludokument ei ole iseenesest mõistetav • Kuludokumente käsitletakse kindlas kontekstis, kuid kontekst on erinev erineva dokumendi käitleja jaoks • Kuludokumentide proportsionaalsus partnerite vahel ja programmi ajaskaalal • Dokumentide tähistamine

12. Näited • Bensiinitsekk - kuludokument transpordivahendi kasutamise kohta • Lähetused – põhjendatus ja seos alategevusega • Konverentsid - eelnevalt kooskõlastada • Asjad – proportsionaalsus, kui kasutatakse ka mujal