Looduslik valik ja muutlikus

1. Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation

2. Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik

3. Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: • Reproduktiivsust • Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) • Varieeruvust indiviiditi üldiselt • Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) • Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt • (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi)

5. LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni muutumatuna /puhastav valik/ (ei lase halvemaks minna). Iseasi, kas tõeliselt muutumatu keskkond on olemas.

6. Valik: Suunav stabiliseeriv lõhustav --- sagedus kohasus Keskmine väärtus populatsioonis Pideva tunnuse korral Vaata simulatsioone: http://www.evotutor.org/Selection/Sl5A.html

7. suunav valik

8. The fossil lineage of the horse provides a remarkable demonstration of directional succession. The full lineage is quite complicated and is not just a simple line from the tiny dawn horse Hyracotherium of the early Eocene, to today's familiar Equus. Overall, though, the horse has evolved from a small-bodied ancestorbuilt for moving through woodlands and thickets to its long- legged descendent built for speed on the open grassland. This evolution has involved well- documented changes in teeth, leg length, and toe structure.

9. stabiliseeriv valik – inimese sünnikaal 13700 sündi UK 1935-1946 Elunemus 4 nädalasena 3,6kg sünnikaal Valikut pole minimaalne suremus Keskmine suremus

10. Stabiliseeriv valik konnakrooksul. Iga liik püüab teha väga täpselt oma krooksu, et teise liigi isenditega paaritumisel aega raisku ei läheks

11. lõhestav valik

12. LV toimib vaid olemasoleva varieeruvuse piirides. Inimese pikkus ei ületa 2.4 meetrit ja seega ei saa ainult LV-ga inimene pikemaks evolutsioneeruda. Appi tõttab pidev uute variantide teke. Seda nii uute mutatsioonide näol kui seksuaalselt paljunevatel liikidel läbi rekombinatsioooni.

13. Kui võimas on mutatsiooniline jõud uute variantide tekitamisel. Ekstreemne näide HIV. Keskmisel AIDSi haigel tekib umbes 1012 uut viirust päevas. Viiruse genoom on umbes 104 nukleotiidi pikk ja mutatsioonikiirus umbes 1 104 nukleotiidi kohta ühes replikatsioonis. Seega on igas uues viiruses umbes üks uus mutatsioon ja iga päev tuleb 1012 uut viirusvarianti. Seega variante on tohutult. Ja tuletame meelde, et 3TC resistentsuseks oli vaja ühte mutatsiooni. See tekib iga päev! Ja ravi alustamisel sõelutakse kiiresti välja.

14. mutatsioonid on juhuslikud ega tüüri evolutsiooni mingis kindlas suunas

15. Mingis suunas toimuvate muutuste korral on suunavaks teguriks valik, mitte mutatsioon. Vastupidine masinavärk: organism tunnetab keskkonna muutust ja tekitab vastavaid mutatsioone on keerukam ega oma tõendusmaterjali. (küll aga on näidatud mehhanismi kus bakteri populatsioon tunnetab keskkonna muutust ja hakkab kiiremini muteeruma. Mutatsioonid ise on aga ikkagi juhusliku suunaga (enamus kahjulikud). Lihtsalt protsess aktiviseerub.)

16. Mutatsioonide juhuslikkus ei tähenda seda, et kõik positsioonid ja muutuste kombinatsioonid ACGT vahel oleksid võrdväärselt tõenäosed (e.g. transitsioonid/transversioonid, metüleeritud CG - TG) Mutatsioonid on juhuslikud kohasuse suhtes! A G C T

17. Kokkuvõte: • Organismid toodavad järglaskonda liias, toimub olelusvõitlus • LV toimib neile, kes paljunevad, kannavad pärilikku informatsiooni ja erinevad isekeskis kohasuse poolest • LV võib olla suunav, tasakaalustav ja lõhustav (vaikimisi puhastav) • Mutatsioonid on juhuslikud ja muutumise suund on määratud vaid valiku poolt