LOODUSLIK VALIK

1. LOODUSLIK VALIK Koostas Kersti Veskimets Looduslik valik on nagu jumala silm, mis kõige elava üle valvama on seatud, õiglane ja julm... Mõttekas oleks küsida, kas meie käitumine on evolutsiooniliselt stabiilne ehk „jumala silmis meelepärane”. /Toomas Paul, 2007/

2. Eelpool räägitud geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Mis annab suuna? Suuna annab olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest.

3. Looduslik valikseisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelus-võitlusest).

4. Piiravad keskkonnategurid: Biootilised … Konkurents, kisklus, parasitism, taim-toidulisus. Abiootilised … Valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur jne.

5. Nämm… rohelised on mu lemmikud Põlvkond hiljem http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/images/interviews/naturalselection1.gif

6. Põlvkondi hiljem On toimunud väike evolutsiooniline muutus - kohastumus http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/images/interviews/naturalselection1.gif

7. Kes on looduslikus valikus võitja? … need, kellel on kõige rohkem järglasi. Miks nendest said võitjad? Sest neil oli antud keskkonnas teatud kasulik omadus. Neil oli seega suurem võimalus ellu jääda ja siis ka rohkem järglasi anda.

8. Kui see kasulik tunnus on määratudgeenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneeti-line struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused.

9. Loodusliku valiku vormid Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik

10. Vaatleme populatsiooni arvukust teatud tunnuse osas. Arvukus Algpopulatsioon Värvus

11. 1. Stabiliseeriv valik Kui keskkond ei muutu Eelistatud on liigi keskmised tunnused. Hiljem Algne

12. Stabiliseeriv valik säilitab liigid, kohastumused süvenevad Olulisimad protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jne.) säilivad, sest põhilises osas on keskkond muutumatu. “Elusad fossiilid”: hõlmikpuu, http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.palaeobotany.org/_img/livingFossils/ginkgo/ginkgoFig2.gi

13. “Elavad fossiilid” latimeeria ja odasaba. Autori foto http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Latimeria.jpg

14. Puukujulised sõnajalad, krokodillid on väga ürgsed liigid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alligator_mississippiensis_defensive.jpg

15. Miks stabiliseeriv valik ei ellimineeri pärilikke haigusi? Haigus võib säilida selle tõttu, et tema genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse: Näiteks:sirprakse aneemia (heterosügoot) haige ei haigestu malaariasse, millesse surevad väga paljud troopika elanikud. http://www.factmonster.com/cig/dangerous-diseases-epidemics/fever-ague-malaria-symptoms.html http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://nursewriter.com/uploaded_images/malaria_blood-779309.jpg

16. 2. Suunav valik Keskkond muutub Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused. Hiljem Algpopulatsioon

17. Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni: Aju täiustumine selgroogsetel: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brain.riken.jp

18. Jäsemete teke … ja ka nende taandarenemine http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://i180.photobucket.com/albums/x31/trash609/tiktaalik_limb.jpg http://geology.fullerton.edu/whenderson/fal201l2005/ichthyosar/main.htm

19. Kas me oma elu ajal saame jälgida evolutsioonilise muutuse teket? Bakterite resistentsus antibiootikumide suhtes. Tööstuspiirkondade putukate (liblikate) tiibade värvus. Miks me suurematel loomadel, taimedel evolutsioonilisi muutusi ei saa näha? Enne antibiootikume Pärast antibiootikume Hiljem Skaala näiab resistentsuse taset: punane kõige vastupidavam

20. 3. Lõhestav valik Kui populatsioon on jaotunud erinavatesse keskkondadesse Hiljem Algpopulatsioon Eelistatud on kaks või rohkem keskmisest erinevate tunnustega rühma

21. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon Näiteks rasside nahavärv.

22. Inimesed on hõivanud kõikvõimalikud elukeskkonnad, mis on neile/meile tekitanud rassilised erinevused. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com

23. Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. Võilillede õitsemine juunis ja augustis. Miks nii? Kevad- ja sügisräim.

24. Suguline valik on loodusliku valiku erijuht Ch. Darwin: "evolutsiooni käigus saavad tekkida mõttetud asjad, kui need emastele meeldivad". Paarumiskonkurents kujundab teatud tunnuseid, mis garanteerivad edu partneri valikul. Sageli ei ole see omadus ellujäämise seisukohalt kasulik. Sugulise valiku teooria autoriks oli juba Darwin. Vaata filmi, miks on narvalitel ülipikk sarv

25. Kas inimese puhul toimib suguline valik? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://273connectivity.com http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.parcourslemonde.com/articles/images/fiches/narval3.jpg

26. Vaata paabulinnu tantsu: http://www.youtube.com/watch?v=VuQI8-PsnuM&feature=related Vaata känguru pulmakäitumist:http://www.youtube.com/watch?v=AiTG6T9pTcM ... ja poksi inimestega: http://www.youtube.com/watch?v=g_FVD0BR2Mc Vaata jaanalinnu tantsu:http://www.youtube.com/watch?v=xePhZ15LXq0&feature=relatedvõi: http://www.youtube.com/watch?v=hd-ueLAgIQU&feature=related Vaata hirvede pulmavõitlust: http://www.youtube.com/watch?v=g6xcc085N_0&feature=related

27. Inimeste puhul valdavalt toimibki vaid suguline valik. Eelistatud ei ole enam bioloogiliselt kasulikud omadused vaid ... Tulemuseks on meie vilets tervis. Auto on mehe paabulinnusaba http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.majorityrights.com/images/uploads/raylene_richards.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.rci.rutgers.edu/~palombit/Mandrill.jpeg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://farm3.static.flickr.com/2373/2062542997_3e252f5f27.jpg

28. Suguline valik inimesel • Miks on vaja aru saada sooerinevuste evolutsioonilistest põhjustest? • Sest eksisteerib sooline ebavõrdusus • Kelle palk väiksem? • Keda tapetakse rohkem? • Need ei ole kaasasündinud omadused, neid kujundab sotsiaalne keskkond, mis ühtlasi ebavõrdsust taastoodab. • Sugulise valikuga saab seletada signaaltunnuseid (mis on puhas raiskamine) : sport, muusika, kunst jne. • Emastel järglaste arv ei sõltu partnerite arvust, sest sperma on odav.. • Isaste sigimist piirab partnerite arv, seetõttu tekib nende vahel konkurents. /Peeter Hõrak/

29. Seetõttu isased riskivad rohkem - lootus suuremat kasu saada (võim ja raha on vaid seksi nimel) • Vanuses 16 - 30 hukkub mehi igal pool maailmas enim (Shimpansitel sama). • Naistel on võimalus patnereid valida, naine maksab palju suuremat hinda oma geenide levitamiseks. • Miks on tekkinud isashool? • See on naise investeering garanteerida järglaste üleskasvatamine. - inimestel on need väga abitud ja õrnad. • Isashoole tekkimine tekitas ka naistevahelise paarumiskonkurentsi (kosmeetikatööstus, mood). • Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents. • Eestis on meeste ja naiste suremuse vahe kõige suurem, seega on meil kõige intensiivsem suguline valik.

30. Allikad 1. http://commons.wikimedia.org 2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M.Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006.a. Tartu