1.04k likes | 2.64k Views
KÕLAVÖÖ JA -POOK. Maiken Mündi 17. märts 2013.a. KÕLAD. Kõlad teevad töötades klõbisevad häält sellest ka nimi. Kõlasid on valmistatud puidust, luust, sarvedest, metallist, nahast, kivist. KÕLAD. Nimetus kõlad on tarvitusel mandril. Kodaveres – kloppniied
E N D
KÕLAVÖÖ JA -POOK Maiken Mündi 17. märts 2013.a.
KÕLAD • Kõlad teevad töötades klõbisevad häält sellest ka nimi. • Kõlasid on valmistatud puidust, luust, sarvedest, metallist, nahast, kivist.
KÕLAD Nimetus kõlad on tarvitusel mandril. Kodaveres – kloppniied Muhus ja Lääne rannikul – laosed Setumaal – lavvakud
KÕLAD Baltimaades on kasutatud nelja auguga kõlasid, kuid mujal on kasutusel olnud kahe ja kuue auguga lauad.
Märgitakse ülesse muster. • Arvutatakse lõngade arv. • Arvestatakse välja lõnga pikkus. • Mõõdetakse lõngad välja. • Rakendatakse lõngad kõladesse. • Pingutatakse lõngad. • Hakatakse kuduma.
Muster moodustub kõlade keeramisel, sõltub nii kõlade asendist kui ka värvide järjestusest kõlades.
Tähised joonisel Kõlade augud → Kõlade suund → Kõlade arv →
Kalasabakiri tekib kui kõrvuti (tähistatud pooled vastakuti) on rakendatud üks parempidine ja üks pahempidine kõla.
Täpiline kiri tekib, kui kõlasse on rakendatud kaks lõnga. Kahe lõngaga kudumien võimaldab keerulistema kirjade kudumist.
Lõngade arv • 16 - punast • 4 - valget • 4 – sinist Lõnga pikkus = lõplik pikkus + 30% (Lõnga pikkus = 1,2 x lõplik pikkus + 50 cm)
Lõngade rakendmine kõladesse Kõik lõngad tuleb panna kõladesse tähistatud poolt. • 1.kõla A-D punane • 2.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine • 3.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine • 4.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine • 5.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine • 6.kõla A-D punane
Kaks ülemist ja kaks alumist lõnga moodustavad vaheliku, millest koelõng läbi viiakse ja siis sõrmega või siis piiritsaga kinni lüüakse. Iga koelõnga läbipistmisel keeratakse kõlad ¼ ringi ette- või tahapoole.
Oluline kudumisel! • Kudumisel on üks ots kinnitatud ümber kuduja keha ja teine ots nt konksu otsas. • Kõlasi keeratakse ühes suunas (1/4 ringi).
Oluline kudumisel! • Koelõnga pingutamisega saab reguleerida vöö laiust. • Koelõnga pingutatakse nii tihedalt, et see ei jääks lõimelõngade vahelt paistma. • Koelõngast tehakse väikesed vihid (nukk, nukuke).
Oluline kudumisel! • Töö vaheajal seotakse kõlad (võib kasutada ka suur haaknõela). • Soovitav on kõlade pööramise ajal lõimelõngu lõdvemaks lasta, see väldib lõngade liigset kulumist ja nende katkemist. • Vöö parempidine pool jääb kudumi alla.
Kõladega kudumisel tekivad keerud nii kõlade ette kui ka taha ....
Mida teha kui ... • ... lõimelõng katkeb? • ... koelõng saab otsa? • ... muster ei tule välja?
Keerde saab kõrvaldada järgmiselt: • Keerud lükatakse edasi kas sõrmega või siis kõlasid ühe kaupa edasi lükates. • Väljaharutamise teel st harutada lõime ots lahti ja keerud välja ajada. Seejärel tuleb lõimed uuesti pingutada ja kinni sõlmida.
Keerde saab kõrvaldada järgmiselt: • Keerata vöö alumine pind peale (sellisel juhul jäb keeratud kohas koelõng lõimede vahelt valge joonena kergelt paistma). Nii saab teha ainult paeltega, mis on mõlemalt poolt ühesuguse mustriga. • Kõlasid hakatakse keerama teises suunas. Kui kõlasid keerati endast eemale, siis nüüd jätkatakse tööd vastupidises suunas. Kõlasi keeratakse enda poole.
KIRJANDUS • Astel, Eevi. 1998. Eesti vööd • Collingwood, Peter. 1982. The Techniques of Tablet Weaving • Crockett, Candace. 1991. Card Weaving • Kaarma, Melanie; Sumeram, Mari ja Voolmaa, Aino. 1981. Eesti rahvarõivad. • Kurrik, Helmi. 1938 Eesti rahvarõivad • Eesti Rahvarõivad XIX saj jaXX saj algult. 1957. • Käsitöö album nr 22. 1987.
Tablet weaving • Marijke van Epen http://home-3.tiscali.nl/~robfigee/vanepen/ • Gutram's Tablet Weaving http://guntram.co.za/tabletweaving/ • Linda Hendrickson http://www.lindahendrickson.com/
Tablet weaving • John Mullarkey free tablet weaving software http://www.malarkycrafts.com/ • http://www.weavershand.com • Julia Christie Amor http://www.yrmegard.net/ee/