Mida muuta riigihalduses?

1. Mida muuta riigihalduses? Raivo VARE VIK konverents Tallinn 29.03.2014

2. Valitsussektori struktuur EKK VIK konverents

3. Miks? Mis? • Minu isiklik dejavù • Churchill: “Ükskõik kui palju on riigieelarves raha, ikka on vähe!”=> OECD 2011. a hindamisdokumendi tõdemus: Eesti Vabariiki ei ole pikas perspektiivis võimalik nii vähese koostoimevõimekusega ja nii kallilt pidada + EKK valmiv riigiröntgen • Mastaap, majanduslikud võimalused, geograafia, Euroopa-sisene avalik-õigusliku ruumi konkurents, demograafia, traditsioonide rõhumise puudumine ja demokraatia kaasaegsem tööriistakast nõuavad mitte traditsioonilise euroopaliku riigimudeli kopeerimist, vaid originaalset efektiivsemat OMA MUDELIT • Mõisted: riigipidamise reform, mis sisaldab haldusreformi (valitsemise reform (funktsionaalne ja organisatsioonilis-regulatiivne ning kodanikuühiskonna valitsemisse kaasamise) + KOV reform (sh. haldusterritoriaalne reform ja vastav maksu- ja fiskaalreform) VIK konverents

4. VIK konverents

5. VIIS PEAMIST FAKTI EKK RIIGIRÖNTGENIST • Avaliku sektori töötajate arvus tervikuna ei toimu suuri muutuseid, viimastel aastatel on see veidi vähenenudki. • Alates 2006. aastast on ministeeriumite valitsemisaladest töötajate arv reaalselt suurenenud Kaitseministeeriumis (peamiselt Kaitseväe arvelt ) ning Haridus- ja Teadusministeeriumis (ülikoolide arvelt). Enim on vähenenud töötajate arv Siseministeeriumi (eeskätt Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis ja maavalitsustes) ja Keskkonnaministeeriumi (Riigimetsa Majandamise Keskuses) valitsemisalas. Omavalitsustes väheneb haridustöötajate arv, kasvab töötajate arv sotsiaalabi ja töötutega tegelemise valdkonnas. • Samal ajal kui mitmeid riigi põhifunktsioone on kokku tõmmatud (nt politsei ja piirivalve, päästeteenistused, kutseõppeasutused, üldhariduskoolid, kohtud) või toimub paigalseis (sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnas), kasvavad märgatavalt halduse ja Euroopa Liidu raha jagamisega seotud asutused. • Palgakulud kasvavad kõikjal nii üldnumbrites kui arvestuses töötaja kohta, aga kasvu protsent on valdkonniti väga erinev. Keskvalitsuse tasandil on palgad oluliselt enam kasvanud kui kohalikes omavalitsustes. • Võrreldes teiste OECD riikidega on avaliku sektori töötajate osakaal kogu tööealisest elanikkonnast kõrge, kuid palgad madalad. VIK konverents

6. Valitsussektori töötjate osakaal 2006-2011 (EKK) VIK konverents

7. Muutused valitsusasutuste valitsemisala koosseisuliste töötajate arvudesja palgakulus aastatel 2006–2012 VIK konverents

8. Muutused koosseisuliste töötajate palgakulus, ühe töötaja kohta2006-2012.a kohalike omavalitsuste haldusalas tegevusalade lõikes VIK konverents

9. Valitsemise kesktasandi reform • Horisontaalne, probleemipõhine koostöö paindlik organisatsioon • Regionaalne koostöö naabritega • Riigieelarve koostamise vildaka loogika muutmine (mitteüleminevad kulud + uute teemade avamine) • Õigusloomelise asendustegevuse lõpetamine • Uute koostöö- ja kaasamise vormide kasutuselevõtt ja seda võimaldav tehnoloogiline platvorm • Kodanikualgatuse korras tegevuste toetamine • Subsidiaarsuse printsiibi rakendamine • Erakonnaülestes teemades kokkuleppimine (julgeolek, integratsioon, haridus, pensioni- ja tervishoiualal omavastutuse raamistik, rahvusvahelised taristuprojektid) VIK konverents

10. “Haldusreform” • Haldusreform on kui refrään riigi tegematajätmiste pikas laulus... • Loodusseadustega (sh. majandusseadustega) on võimalik võidelda mõnda, kuid see läheb jube kalliks ja lõpeb alati ühtemoodi! • Eesti on üha rohkem taskaalust väljas: Enamikus omavalitsustes elab alla 2000 elaniku, 39 KOV-is elab vähem kui 1 000 inimest. Ligi miljon inimest elab 15% KOV-ide koguarvust ja ülejäänud elanikud jagunevad 192 KOV-i vahel Keskmine omavalitsus on täna suurusega 10x20 km2. See tähendab, et iga 10km tagant on vallamaja Igas neljandas omavalitsuses on alla tuhande elaniku ja sündis alla 10 lapse Iga neljas omavalitsus teenib ise alla kolmandiku eelarvest Pooltes omavalitsustes ei lubatud 2012.a kasutusse ühtki uut eluruumi. Igas neljandas ei lubatud kasutusse ka ühtki mitteeluhoonet etc.etc. VIK konverents

11. Euroliidu arvamus Brüssel, 30.5.2012 „EESTI 2012. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine“    • /.../ „on pikaajalisemvajadusjätkatakohalikeomavalitsustereformi, et tagadaavaliketeenusteparempakkuminejakasutadaoptimaalseltärasuhteliseltkillustunudressursse. Praegu on jõutudhinnangutesjäreldusele, et enamikulkohalikestomavalitsustest on inimestelevajalikesotsiaal-, tervishoiu- jaharidusteenustepakkumiselraskusi. Kohalikudomavalitsusednäivadolevatneileseadusegapandudkohustustetäitmiseksliigaväiksed. “ VIK konverents

12. Kohalik omavalitsus Euroopas (2011) • Eesti 226             (1,29 milj) • Läti 119             (2,07 milj) • Leedu 60            (3,18 milj)            • Taani 98            (5,58 milj) • Soome 336        (5,41 milj) • Rootsi 290          (9,52 milj) VIK konverents

13. Kaua veel? • 1991 oli Eestis 256 omavalitsust • 2014 on 215 valda ja linna • Kas 2030 jääb ikka veel ca 200 omavalitsust? On see Eestile optimaalne ja jõukohane? • Pigem võib arvata, et mingi reform tuleb varem või hiljem.  Ja mida hiljem, seda radikaalsem • Kui 2017 reformi ei toimu, jääb haldusreform tõenäoliselt üheks avaliku debati pidevaks teemaks veel aastateks • See määramatus tuleviku suhtes takistab kohapeal paljude arengute osas kindlaid plaane teha • Pidev tunne vaiksest kindla plaanita taandumisest, mille lõppu ei paista, tekitab kohalikes inimestes täiendavat ebakindlust VIK konverents

14. Kus inimesed kulgevad? Ahas et al VIK konverents

15. Statistikaamet VIK konverents

16. Ääremaastumine kiireneb Statistikaamet, G.Raagma VIK konverents

17. Tegemata haldusreformi järelmid R.Noorkõiv VIK konverents

18. VIK konverents

19. VIK konverents

20. 20—34-aastaste meeste arv 100 samas vanuses naise kohta VIK konverents Statistikaamet, E-M. Tiit

21. Demograafiline väljakutse VIK konverents

22. Pensionist elatuvate isikute osakaal VIK konverents

23. VIK konverents

24. Eesti 2030 VIK konverents

25. Taristu põhistruktuur 2030 VIK konverents

26. 80% elanikkonnast elab raudtee ääres VIK konverents

27. KOV valitsemiskulude ratsionaalsem struktuur ühinemisel • Ühinemiseelse viie aasta keskmine valitsemiskulude osakaal ühinenud omavalitsuste eelarvetest on keskmiselt 14,9%eelarve kogukuludest • Ühinemisjärgse perioodi keskmine on 10%. • Kõigis liitunud omavalitsustes on valitsemiskulude osakaal eelarves peale ühinemist vähenenud • Ligi kolmandik senistest valitsemiskuludest suunata mõne KOV põhiteenuse osutamisse – haridusse, sotsiaalsesse kaitsesse, ettevõtluse arendamisse, kultuurivaldkonda SM VIK konverents