Mida vaatab kommertspank ettevõtete finantseerimisel

1. Mida vaatab kommertspank ettevõtete finantseerimisel Jaanus Kaik 24.09.2006.a.

2. Sisukord: • Ettevõtte finantseerimine erinevates arengufaasides • Milleks võõrfinantseerimine? • Finantseerimise liigid • Mida pakub hea kommertspank? • Üldised printsiibid finantseerimisel • Riskantsed tehingud panga jaoks • Finantskovenandid – milleks? • Analüüs ja üldised finantsraamid • Finantsstruktureerimine – leida kliendile parim lahendus! • Kokkuvõte

3. Ettevõtte finantseerimine erinevates arengufaasides • Ideefaasi finantseerimine: uuringute finantseerimine ja tehnoloogia arendamine • Start-up finantseerimine: finantseerimine toote esmaseks tootmiseks ja esialgseks turustamiseks • Mezzanine finantseerimine: äriidee on juba õnnestunud ja jätkub kiire laienemine Erinevas arengufaasis greenfield projektid Kommertspank? • Tavafinantseerimine: toimiv pikema ajalooga ettevõte, kes vajab erinevaid tavapäraseid fin. tooteid Kommertspank

4. Milleks võõrfinantseerimine? • Põhivarainvesteeringud ja nende finantseerimine • Ettevõte vajab tegevuseks põhivara, aga tihti ei ole omanikel piisavalt vahendeid investeeringuteks. Pank kui kapitalikontsentratsiooni tagaja. • Käibekasv nõuab finantseerimist • Iga kroon käibekasvus nõuab finantseerimist vähemalt NWI (net working investments = netoinvesteeringud käibekapitali / olemasolev käive) võrra, tootmisspetsiifika ceteris paribus • Omakapital on kallim, kui finantseering kommertspangast • Omanikel ei ole piiramatult raha kasvu finantseerida • Tegevusspetsiifika finantseerimine • Lennukitööstuses väga pikk varude käibevälde • Konkurents on tinginud pikad maksetähtajad ostjatele jne • Optimaalne kapitali struktuur ettevõttes • Kapitali struktuur ei saa olla liiga riskantne. Liiga madal omakapitali osakaal = suurem riskisus panga jaoks = kõrgem laenuraha intress • Omakapitali hind (omanike tuluootus) on üldjuhul kõrgem kui võõrkapitali hind (tavamõistes võõrkapitali all mõeldud kommertspanga laenuhinda, mitte riskikapitali hinda) • Sama kasumi juures tagab madalam omakapitali osakaal kõrgema ROE (NB! Üks põhjus miks kommertspankadele ei meeldi näiteks kapitaliadekvaatsuse määra tõstmine keskpankade poolt). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida omanike kasum • Eesmärk minimeerida WACC optimaalse kapitalistruktuuri juures

5. Finantseerimise liigid • Investeeringute finantseerimine • Põhivara finantseerimine peab tuginema investeeringute analüüsil ja peab olema tagatud vastavalt investeeringu maj. elueale • Eelistatud on lineaarne tagasimaksegraafik (balloon v. bullet on kordades riskantsemad) • Liising, järelmaks ja tingimuslikud müügilepingud on käsitletavad tavalise pangalaenu alternatiivina • Käibekapitali finantseerimine • Finantseeringu suurus peab olema seotud käibega. Laenu peab olema võimalik tagastada laenusaaja tavapärase tegevusega ja käibevarade konversioonitsükliga = käibevahendite finantseerimine ei tohiks üldjuhul ületada laenusaaja puhast käibekapitali (NWI-d) • Üldjuhul pole sellistel laenudel tagasimaksegraafikuid ja tähtaeg on kuni üks aasta • Ootamatu käibekapitali vajaduse finantseerimisel kasutatakse üldjuhul käibekapitali laenu (mitte arvelduslaenu) • Üldotstarbeline finantseerimine • Suurte äriühingute puhul võimaldatakse finantseerimist üldisteks ärilisteks otstarveteks. Seda võimaldatakse ainult väga hea kvaliteediga ja finantstugevusega äriühingutele, mis on hästi tagatud. Näiteks limiidilaen erinevates projektides omafinantseeringute teostamiseks jne.

6. Mida pakub hea kommertspank? • Kompleksne finantseerimine, mis sisaldab kõiki vajalikke finantseerimistooteid • Raha on “kinni” bilansi aktivakirjete all, allikate kättesaadavust iseloomustavad passivakirjed • “Kõiki vajalikke fin. tooteid” tähendab muuhulgas, et kommetspanga toodeteskaala võimaldab lahti finantseerida kõiki aktivakirjeid nagu ka pakkuda tooteid passivakirjete osas: AKTIVA • Deebitorid – faktooring • Varud – laofinantseering • Varude kõikumine – käibekap. laen • Põhivara – investeerimislaen, liising PASSIVA • Kreeditorid – garantiikirjad (saamaks maksetähtaega), akreditiivid KÄIVE • Käibe kõikumine (sessoonsus) – käibekap. laen, arvelduskrediit • Üldine käibekasv – kõik eespool nimetatud tooted

7. Üldised printsiibid finantseerimisel Ei ole olemas nii kõrget intressimarginaali, mis suudaks kompenseerida piisavas ulatuses tagasimaksmata laenu. Seetõttu eelistab kommertspank alati laenukvaliteeti.

8. Üldised printsiibid finantseerimisel • Igasuguse krediidialase tegevuse aluseks on usaldus – panga jaoks teada taust, kliendi iseloom, laenusaaja maine ja valmisolek informatsiooni edastada • Laenu otstarve peab olema arusaadav – laenu otstarve ja sihipärane kasutamine, tulenevalt sellest erinevad laenutüübid ja tingimused • Laenu tagasimaksmise võime – piisava rahavoo olemasolu kontseptsioon on laenuandmise aluseks (erandiks on siin hüpoteekpangad) • Teine tagasimakse allikas e. Plan B – peale rahavoo hindab pank teiste tagasimakseallikate olemasolu. Nendeks võivad olla: • Vara müük • Tagatise võõrandamine ja sundmüük • Garanteeritud refinantseerimine teiste laenuandjate poolt • Laen peaks asuma “rahavoo juures” • Piisav tagatis – piisav ülekate, loan to value kuni 80% • Omafinantseering – kui omanik riskib suurema summa rahaga, siis kasutab ta laenatud raha tõenäoliselt hoolikamalt (motivatsioon) • Kliendisuhe kui selline ei baseeru mitte ainult laenul

9. Riskantsemad tehingud panga jaoks • Riskikapitali finantseerimine – alustavad ärid, riskikapitaliks defineeritakse ka ettevõtte omakapitali puuduse finantseerimist • Spekulatiivne finantseerimine – laenu intresside ja põhiosa tagasimakseallikas on vara väärtuse tõusuootus tulevikus • Teise laenuandja refinantseerimine, kui teine laenuandja ei ole enam rahul pakutud riskitasemega • Laenu tähtaeg ei vasta ettevõtte üldisele finantstugevusele • Sildfinantseerimine • Laenuga finantseeritavad ülevõtmised • Eraldi jälgimise all nõrga finantsseisuga ettevõtted • Mitmekordne finantseerimine • Probleemsed majandusvaldkonnad

10. Finantskovenandid, milleks??? Early warning signs... • Annab panga jaoks märku, kui kliendil tekivad raskused – võimalik koos otsida lahendust • Võimaldab pangale teatud turvatunnet nõrgema tagatispositsiooni või tagamata laenude korral • Võimaldab pangale teatud turvatunnet nõrgemate või alustavate ettevõtete finantseerimisel (kovenandid äriplaani alusel) Näited finantskovenantidest • Rahavoo piisava katte kovenant – DSCR (EBTIDA / laenumaksed koos intr), minimum EBITDA • Finantsvõimendust piiravad kovenandid – minimum capital ratio, Debt to EBITDA

11. Analüüs ja üldised “finantsraamid” • Positiivne tulevikuväljavaade • Omanikud, omanike teised ärid, kapit. kaasamise võime, taust • Kliendid ja turg, hankijad • Tootmisprotsess • Seadusandluse mõjud • Positiivne rahavoog põhitegevusest • Finantsanalüüs ja reitingud sh. ettevõtte finantskoormus • Finantsprognoosid, eelarve • Varade ja fin. allikate kooskõla • Kasumlikkus • Debt to EBITDA max 5 • Capital ratio min 20% jne • Ettevõtte finantsdistsipliin • Tagatis loan to value max 80%

12. Finantsstruktureerimine • Erinevate krediidiinstrumentide kombineerimine • Maksepuhkus • Laenu tagasimaksegraafik ja tähtaeg – balloon, bullet • Tagatise või puuduva rahavoo asendamine garantiidega • Omanikugarantiid • Lisatagatised • Rahavoo puudumisel teatud summas tagatisdeposiit • Rahavoo tsüklilisusele vastav tagasimaksegraafik • Grupisisene edasilaenamine, risttagatised ja garantiid • Omakapitali etapiviisiline kaasamine • Eri ja eeltingimused, finantskovenandid reaalse omafin. asemel

13. Kokkuvõte • Tegevusajalugu olemas, üldjuhul kommertspank ei finantseeri greenfield projekte • Finantseerimist vajab põhivara, käibekasv, tegevusspetsiifika, olemas on ka üldotstarbeline finantseerimine • Võõrfinantseerimine on üks oluline kapitalistruktuuri optimeerimise osa, kapitali hind • Kommertspank peaks suutma finantseerida kõiki aktiva- ja passivakirjeid ning käivet • Eelkõige lähtub kommertspank laenukvaliteedist ja alles siis intressimarginaalist • Usaldus, info kättesaadavus • Laenu sihtotstarve • Rahavoog ja teine tagasimakse allikas • Piisav tagatis • Omafinantseering kui laenaja motivaator • Riskitehingud panga jaoks (sildlaen, riskikapitali finantseerimine jne) • Finantskovenantide vajalikkus • Finantsanalüüsil käsitletavad teemad (turuosa, kliendid, kasumlikkus jne) • Finantsstruktureerimine kui vahend kliendile paindliku lahenduse pakkumiseks

14. Tänan tähelepanu eest!