Eesti infopoliitika Euroopa Liidu kontekstis

1. Eesti infopoliitika Euroopa Liidu kontekstis Ivar Tallo

2. Kava • Mõned üldised mõtted • Infopoliitikast Eesti Vabariigis • Infoühiskond ja Euroopa Liit • Kus me oleme, kuhu läheme

3. Millest me üldse räägime? • Ühtlustame mõned mõisted: IT, IKT, sisutöötlus, infoühiskond: kas me räägime üldse ühest ja samast asjast - ühel ja samal teemal - kui isegi foorumi pealkiri on üles ehitatud vastandamisele? • Infopoliitika räägib infoühiskonna loomisest ehk siis nende muudatuste suunamisest, mis toimuvad kogu ühiskonnas tänu uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele • Aga mis on poliitika?

4. Eesti infopoliitika ajaloost .. • Informaatikanõukogu roll ja selle muutus • Kadunud Ustus Agur ja tema infotehnoloogia arendamine • Infopoliitika põhialused 1998 • Infopoliitika põhialused II – 2003? • Uued rõhuasetused • Pööre juurdepääsult sisule

5. Vorm ja sisu • Mis on infopoliitika? Kas meil on infopoliitikat? • Arengukava või põhimõtted? • Infopoliitika teostamise mehhanism

6. Erinevate institutsioonide koostööl on edukalt toimunud • infoühiskonna seadusandliku baasi arendamine • avaliku teabe liikumise reguleerimine • avaliku teenuse pakkumise lihtsustamine • avaliku halduse mehhanismide kaasajastamine infotehnoloogiliste lahenduste abil • üldise koordinatsioonimehhanismi loomine infoühiskonna arendamiseks

7. Põhimõtted: • Infoühiskonna arendamine toimub koordineeritult avaliku võimu, erasektori ja kolmanda sektori tegevuse läbi ja kõikide osapoolte koostöös. • Infoühiskonda luuakse kõigile Eestimaa elanikele toetades regionaalarengut ja kohalikku omaalgatust. • Infoühiskonna arendamisel tagatakse kõigile kodanikele võrdse juurdepääsu võimalus informatsioonile • Infoühiskonna arendamisel tagatakse eesti keele ja kultuuri järjepidevus. • Infoühiskonna areng ei tohi vähendada kodanike turvatunnet

8. Põhimõtted II • Infoühiskonna arendamisele suunatud tegevused sidustatakse riigi teadus- ja arendustegevusega • Infoühiskonna arendamisele suunatud tegevused tuuakse eraldi elementidena välja riigi haridus–, kultuuri–, ja sotsiaalpoliitikates. • Infoühiskonna arendamisel võetakse arvesse Euroopa Liidu infoühiskonna ehituse programme • Avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist ja tarkvaraplatvormidesse ja lahendab ühildumise läbi üldiste standardite kehtestamise.

9. Eesmärgid I: • Infotehnoloogiliste rakenduste arendamine avaliku teenuse efektiivsemaks pakkumiseks. Luuakse infotehnoloogilised lahendused kõikide põhiteenuste veebipõhiseks pakkumiseks. Erilist tähelepanu pööratakse e-keskkonna loomisel hariduses ja tervishoius. • Infotehnoloogiliste rakenduste arendamine avaliku halduse siseseks paremaks koordinatsiooniks. • Luuakse ühtne virtuaalne asjaajamiskeskkond. • Erinevaid autentimismeetodeid kasutades viiakse 75% asjaajamist arvutivõrku ja kindlustatakse ametnikele e-keskkonnale vajalik väljaõpe. • Infotehnoloogiliste lahenduste leidmine e-demokraatia arendamisel. Luuakse toimiv elektrooniline hääletussüsteem 2005 aasta valimisteks

10. Eesmärgid II • Koolitus: suurendatakse laiapõhjalist elanikkonna koolitust infoühiskonnas toimetuleku tagamiseks ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise võimaldamiseks. • Infokirjaoskuse arendamine. Enamus täiskasvanuid oskavad vähemalt elementaarsel tasandil internetti kasutada. • Kutseõppekeskuste baasil valmistatakse ette kutse- ja täiendõppena infotehnoloogia tugiisikuid asutuse elementaarsete infotehnoloogiaküsimuste lahendamiseks • Kolledžite ja kõrgkoolide baasil koostöös erasektoriga toimub infotehnoloogia tippspetsialistide ettevalmistamine • Koolide arvutiseerimine: viiakse koolide arvutiseeritus EL keskmisele tasemele • Rahvusliku virtuaalandmebaasi (e-kultuur) loomine rahvusliku inforessursi kokkukogumiseks ja infoteenuste väljaarendamiseks ning digitaalsete arhiivide loomiseks. • Infoühiskonna kogemuse ekspordi arendamine. Era ja avaliku sektori koostöös luuakse e-lahenduste ja e-kogemuste tutvustamise mehhanism • Infosüsteemide turvalisuse tagamine.

11. EU ja E • Varajased seosed: Bangemanni initsiatiiv • 2000: Feira ja Lissabon: EU kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks aastaks 2010 • Information society for all • E-Europe Action Plan • Sevilla 2002 (EU-d peaks 2005 iseloomustama: e-teenused, e-haldus, e-tervis, e-haridus, e-äri keskkond; kõik see peaks olema odav ja ohutu) • Infoühiskonna peadirektoraat ja infoühiskonna ja ettevõtluse volinik Erkki Liikanen

12. EU ja e-gov • Riigisiseste reformide mõõtmine: • Kodanikule suunatud põhiteenused • Ettevõtetele suunatud põhiteenused • Arengu neli astet: • Informatsiooni pakkumine (kodulehekülg) • Ühepoolne suhtlemine (ankeetide väljatrükkimine) • Kahepoolne suhtlus (vormide täitmine) • Täielik suhtlus (otsuse tegemine ja teenuse pakkumine) • 20 kooskõlastatud põhiteenust

13. EU: kuhu on jõutud • Muudatused ülikiired • 2002 kevad: esimene faas läbitud • 2003 kevad: (eeldatavasti) 2 faas läbitud, töötatakse kolmanda kallal • Vahed erinevate riikide vahel on hetkel väga suured. Edukamad: Iiri, Rootsi, Soome ..... Maha jäänud riigid: Austria, Saksa, Belgia, Holland, Luxemburg.

14. E-EU muud arengud • IST: 6 raamprogrammi prioriteet 2002-2006: Infoühiskonna tehnoloogiad 1.7 miljardit eurot järgnevaks kaheks aastaks • E-content: sisuteenused, igasugune info genereerimine ja pakkumine, Eesti ühines, enampakkumisel veel 26 miljonit eurot • IDA: adminstratsioonidevaheline infovahetus, Eesti ühineb, 25 milj. selleks aastaks • Riikidevahelise andmevahetuse infrastruktuuri arendamine • Ühised standardid • Ettevõtluse integreerimine avaliku sektoriga • E-ten: peaks aitama kaasa e-teenuste käivitamisele, pole veel tööle hakanud

15. E-Eesti rahvusvahelises taustsüsteemis • e-eesti: opportunity missed? Jah ja Ei. Euroopa on meile järgi jõudnud • Tegelikkus üldpildina: • Euroopa keskmine • Kandidaatriikide esimene • Maha jäänud ressurssi nõudvates valdkondades (koolide arvutitega varustamine) • Teistest ees innovatiivsete lahendustega (x-tee)

16. E-Eesti kui võimalus • Riigisisene: • Kodaniku parem teenindamine, kuid ta pole kunagi rahul • Efektiivsem juhtimine (info, tagasiside, ressursside kasutamine • Uue suhtluskeskkonna loomine ja arendamine • Rahvusvaheline: • Nähtavus • Meie panus ühise Euroopa ehitusse • Kogemuste üldistamine ja edastamine

17. Tänan tähelepanu eest! Küsimused? Ivar@ut.ee