Eesti Euroopa kõrgharidusruumis

1. Eesti Euroopa kõrgharidusruumis EÜL’i konverents “Kuidas edasi Bologna protsessiga?” 27. Veebruar 2010

2. Euroopa kõrgharidusruumi teemad Bologna - 1999 Louvain-la-Neuve - 2009 Õiglane ligipääs kõrgharidusele Elukestev õpe Tööhõivelisus Üliõpilase keskne õppetöö Hariduse, uurimistöö ja innovatsiooni lõimumine Avatus suuremale rahvusvahelisusele Mobiilsus Andmekorje Transparentsuse meetmed Rahastamine • Võrreldavad kraadid • Kahe-astmeline õppemudel • Ainepunktide süsteem • Mobiilsus • Kvaliteedikindlustus • Euroopa dimensioon

3. Bologna protsessi teemad sobitusid hästi Eesti sisese kõrgharidussüsteemi kaasajastamise püüdega - kõrgharidusreformi kava, 2001 Probleemid Eesmärgid Tagada kõrghariduse arendamine ja rahastamine viisil, mis võimaldab tagada kõrghariduskorralduse selguse ja vastavuse tööturu vajadustega, Ühinemine Euroopa kõrgharidusruumiga. • Eesti kõrghariduskorraldus on hägustunud • Kõrgharidussüsteem on ülepaisutatud, ei arvesta tööturu vajaduste ja arengutega. Kõrgkoole on liiga palju • Akadeemiline nõudlikkus on kõrgkooliti ebaühtlane • Kõrghariduse rahastamine pole suutnud käia kaasas koolituse mahu kasvu ja inflatsiooniga • Üliõpilaste sotsiaaltoetuste süsteem on ebaefektiivne ja tarbetult kulukas

4. Üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03 õa; Üleminek lõpetajate põhisele rahastamisele 2002/03 õa, Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana 2003, VV määrus nr 265 23. 10. 2003. a, “Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded”, VV määrus nr. 76, 12.03.2003, “Diplomi ja akadeemiliseõiendistatuut ja vormid”; VV määrus nr. 275, 23.08.2004, “Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu”; VV määrus nr. 120, 6.06.2005, “Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991.a. antud endise NSVL kvalifikatsioonide vastavus”; Omakapitalinõuete kehtestamine erakoolidele, 2005; VV määrus nr. 89, 6.04.2006, “Välisriigi haridust tõendatavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud hariduskvalifikatsiooni nimetuse kasutuse tingimused ja kord”; VV määrus Kõrghariduse tasemel õpiväljundite määratlemine kõrgharidusstandardis, Sõltumatu kvaliteediagentuuri loomine, ühiskraadide ja –diplomite seadustamine, 2008; Üleminek 3-aastastele tulemuslepingutele, 2009; Üleminek õpitulemuste põhistele õppekavadele ja ECTS ainepunktisüsteemile, 2009; Ülikoolide kvaliteedilepe (2003) ühtsete kvaliteedistandardite kehtestamiseks. Leppe täitmise seire 2005, 2006, 2007, 2008. Riiklike mobiilsusmeetmete käivitamine 2002, sh Kristjan Jaagu programm, 2003 Akadeemik Jüri Engelbrechti juhitud rahvusvahelise töörühma soovitused kõrghariduse kvaliteedikindlustussüsteemi parandamiseks, 2005; Osalemine OECD projektis “Review on Tertiary Education Policies”, 2005-2007, Kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015, kinnitatud 2006; Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiadokument, (2007), rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007), Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013, kinnitatud 2009; “Kõrghariduse omandanute ja õpingud katkestanute sissetulekute võrdlus töötasult laekunud tulumaksu põhjal” (Klaris Uuringud OÜ, 2007; PRAXIS, 2005); “Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes” (PRAXIS, 2005). ESF LÜKKA projekt 2005-2008: õppekavade, õpetamismeetodite, õppuritele suunatud ja õppetegevust toetavate praktika tugi- ning nõustamissüsteemide arendus Eestikeelsete kõrgkooliõpikute ja õppevahendite koostamise toetamine; Kõrghariduse Nõukoja töö käivitamine, 2008; ESF Primus programm - õppekavade sisehindamine, õppejõudude, õppekavaarendusenõustajatevõrgustikuloomine ja nõustajatekoolitamine, (2008-2013); ERF rahastamisel perioodil 2007-2013 kõrgharidusobjektide ehitamist 590,2 miljoni krooni väärtuses. ESF DORA programm – Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise tegevuste ja üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks 2008-2013; ESF vahendite abil rahastatav programm Best 2007-2013; ESF Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamine avatud taotlusvooru kaudu (2009-2013).

5. Bologna protsessi mõju Eesti kõrghariduspoliitika kujundusele • Üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03 õa; • Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning noorte õppejõudude mobiilsust toetavate programmide käivitamine - Kristjan Jaagu programm (2003), ESF vahenditest rahastav DoRa programm (2009); • Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana (2003), VÕTA rakendamise põhimõtete täpsem kokkuleppimine (2008), • Diplomite ja kvalifikatsioonidetunnustamiselihtsustamiseksvajalikeõigusaktidevastuvõtmine, erinevadõigusaktidperioodil 2003-2006; • Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia ja kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007); • Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri ning ühiskraadide ja –diplomite seadustamine, 2008; • Üleminek väljundipõhistele õppekavadele ja Euroopa ainepunktide süsteemile, 2009/10 õa.

6. MIS TEGURID MÕJUTASID BOLOGNA PROTSESSI RAKENDAMIST EESTIS? • Soov kuuluda “klubisse” – 1999.a. pidas Eesti veel EL liitumisläbirääkimisi; • Loogiline jätk 1990.a. alguses alanud reformidele → • ülikoolide ulatusliku autonoomia kehtestamine, • üliõpilase töökoormusel põhinev ainepunktisüsteem, • väliseksperte kaasav ning nende ekspertiisile tuginev akrediteerimissüsteem; • Vähem teadvustati, et ühiskond ja majandus olid muutumas ning massilise kõrghariduse pakkumise tingimustes peab ka kõrghariduse enda iseloom muutuma. Kõrghariduse massilisemaks muutumise taga – • väljakujunenud euroopaliku elustandardi hoidmine eeldab oskusi teha keerukamaid, suuremat kompetentsust eeldavaid töid. Euroopa ei suuda palgatasemelt võistelda odava tööjõuga riikidega ning vananeva elanikkonnaga kontinendi inimestel tuleb omaks võtta elukestva õppe põhimõtted; • Lääne-Euroopas: poliitiline soov avada kõrgkoolid ebatraditsioonilistele üliõpilasrühmadele, andes nii võimaluse sotsiaalseks mobiilsuseks. • Reformi läbiviimise kiiruse otsustasid Eestis a-õ ülikoolid. • Personaalne arvamus, miks reformi on käsitletud Eestis kriitiliselt: • Paljud noored on piirdunud esialgu vaid 3.a. BAK haridusega; • Reformi läbiviimine toimus samal ajal rahastamissüsteemi muutmisega: üleminek lõpetajate põhisele rahastamisele.

7. Kuidas hinnata Bologna protsessi senist rakendumist Eestis? • Lõplike hinnangute andmine vara – • prof. Jaak Aaviksoo: “sisuline ümberkorraldus haridussüsteemis võtab 20 aastat” (Õpleht, 13.11.2009) • Kiire muudatuste rakendus seadusandlikul tasandil pole taganud reformi eesmärkide omaksvõttu sektoris laiemalt, KUID • Protsessis on püüeldud laiapõhjalise konsensuse tekitamise poole: see on olnud konsulteeriva iseloomuga, kaasates peamised sotsiaalsed partnerid; • Muudatuste elluviimiseks kõrgkoolide tasandil on eraldatud rahalist tuge, peamiselt ESF vahenditest (2005-2008 LÜKKA, 2009-2015 Primus ja DoRa projektid).

8. Vajadus muutusteks

9. % muutus 18 –aastaste earühmas 2004-2020 9

10. Eesti kõrghariduses toimus 1990 teisel poolel plahvatuslik kasv: üliõpilaste arv 1995/96 – 2008/09

11. Suurenenud on “küpses eas tudengite” osakaal 1993/94 vrdl 2008/09

12. 1. Year of reference 2002 2. Year of reference 2004 Countries are ranked in descending order of the percentage of 25-34 year-olds who have attained at least tertiary education. Source: OECD. Table A1.3a. See Annex 3 for notes (www.oecd.org/edu/eag2009). Statlink

13. Õppe sisu ja –korralduse kaasajastamine • Kohandumine massikõrgharidusega: õpiväljunditel põhinevad õppekavad ja üleminekuhindamine kõrgkoolidele (2009-2011); • Teadlik töö erinevate sihtrühmade kaasamiseks (katkestajad, keskhariduse järgse kesk-eriharidusega inimesed, jt.) ja nendele sobiva õppekorralduse tagamine (e-õpe, VÕTA rakendus, jmt); • Selgem kõrgkooli profiili väljaarendus, sh kriitilise massi hindamine.

14. mobiilsus

15. Mobiilsus Euroopa tasandil • Mobiilsus kui Bologna protsessi käivitav tegur • Sorbonne deklaratsioonis (1998) mainitakse esmakordselt Euroopa kõrgharidusruumi kui võtit, mis võimaldab selle kodanikel vabalt liikuda ning tööd leida kogu kontinendi üldiseks hüvanguks; • Bologna deklaratsioonis (1999) püstitakse eesmärgiks vabaliikuvusttakistavateasjaoludekõrvaldamise; • Konkreetsemad tegevussuunad: • Rahvuslike süsteemide õppelaenude ja –toetuste kasutamise võimaluste loomine õpinguteks väliskõrgkoolides (2005); • Tähelepanu nõuavad teemad nagu immigratsioonireeglid (viisad, elamis- ja tööload), rahastamine ning akadeemiliste töötajate mobiilsust takistav pensionikindlustuse süsteemide jäikus (2007); • Mobiilsuse taset näitava andmestiku kvaliteeti tuleb parandada (2007); • Käsitlus, kuidas saavutada Euroopas tasakaalustatud mobiilsus (2009). • Eesmärgid: • 20% Euroopa kõrgharidusruumi lõpetajatest peaksid olema mobiilsuskogemusega (2009).

16. Eraldatud mobiilsusstipendiumid

17. Erasmus-programmi raames üliõpilase ja õppejõudude mobiilsus 2004-2009 Allikas: SA Archimedes kõrghariduse büroo, * esialgne, ** prognoos

18. 2002/03-2008/09 õa eraldatud riiklikud stipendiumid sihtregioonide järgi *Tabel ei sisalda Tiigriülikooli programmi kaudu eraldatud stipendiume arvutiteaduste üliõpilastele

19. Üliõpilaste rände suunad Euroopas Allikas: Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon EUA, „Trends V“, 2007 viidatud ACA 2006 „Eurodata study“.

21. Mobiilsuse teema kokkuvõtteks • Eesti üliõpilane valib üha rohkem mitte ainult 34 kõrghariduslikke õppekavu pakkuva õppeasutuse vahel Eestis, vaid sadade õppeasutuste vahel Eestis, Saksamaal, Soomes, Ühendkuningriikides, Venemaal, USA-s ja Rootsis. • Eesti on ajusid eksportiv riik. Igal aastal lahkub Eestist ca 600-700 noort. • Erasmuse raames oleme ainsana Kesk- ja Ida-Euroopas sisse- ja väljasuunduvate üliõpilaste arvud suutnud tasakaalustada. • “Rahvusvahelistumine kodus” kui eeldus, et noored ei lahkuks välismaale. I-graduate uuring.

22. Rahastamine

23. Ühiskonnamõõtme teemad Eestis • Kõrgharidusstrateegia - RKT õppekohtade loomine arvestuslikult 50% üldkeskhariduse ning 10% kutsekeskhariduslike õppekavade lõpetajatele; • Erivajadustega üliõpilaste õpingute toetamine; • Mobiilsusvõimalused EL Erasmus, KJ ning DoRa programmide raames; • Lisa-aasta rahastamine eesti keele paremaks omandamiseks ; • Riigi tagatisega õppelaenusüsteem; • Üliõpilaste osaluse seadustamine kõrgkooli juhtimisprotsessides. • Tulevikuarengud: • Osalus Eurostudent IV projektis, 2009 - 2011. Käsitletavateks teemadeks on üliõpilaste demograafilised tunnused, kõrghariduseni jõudmise teed, sotsiaalmajanduslik taust, majutus, üliõpilaste sissetulekud, toetused ja kulutused, tööhõive ja ajakasutus ning mobiilsus; • Doktorantidele töövõtja staatuse tagamine (vanemahüvitis, pensionikindlustus, jmt).

24. Õppetoetuste süsteemi muutmise vajadus -? • Euroopaliku kõrgharidusmudeli all mõistetakse poliitilist eesmärki, et talent, mitte sotsiaalmajanduslikud tingimused, määrab võimaluse omandada kõrgharidus. Sotsiaalne mobiilsus on fundamentaalne eeldus demokraatliku ühiskonna toimimiseks; • Euroopa haridusministrid Londonis 2007, • “... me jagame ühiskonna pürgimust saavutada olukord, et kõrgkoolis õpinguid alustavate, õppivate ning lõpetavate üliõpilaste kooslus peegeldab meie rahvastiku koosseisu”. Iga riik püstitab oma eesmärgid ja töötab välja ühiskonnamõõtme tegevuskava. • Üliõpilaste toetuste ja laenusüsteemi parem toimimine on vajalik eelkõige selleks, et üliõpilastel oleks võimalik pühenduda õpingutele ning vajadusel liikuda teise linna/ maakonda, kus tal on võimalik õppida seda, mis teda huvitab. • Toetused peavad arvestama üliõpilase sotsiaalmajanduslikku tausta → nende otsuste tegemiseks on vajalik vastavate andmete kogumine.

25. Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)

26. Allikas: HTM Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. EL sihttase - 2% Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuri Majanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.

28. Lõpetuseks

29. Euroopa kõrgharidusruum 2010-2020 • Institutsioonide konkurentsivõime: autonoomia ja rahastamine, sh mitmemõõtmelised võrdlussüsteemid; • Mobiilsus – • 20% EHEA lõpetajatest on mobiilsuskogemusega; • Tasakaalustatud üliõpilasrände trendide saavutamine. • Õiglus kõrghariduses: võrdse juurdepääsu tagamine ja võimalus keskenduda õpingutele • iga riik töötab välja oma kõrghariduse ühiskonnamõõtme strateegia; • Kõrgkoolide aktiivsem osalus elukestvas õppes • VÕTA rakendused, tasemeõpe 30+ vanuserühmale, täiendõpe • Euroopa kõrghariduse kvaliteedi hindamise põhimõtete ühtlustumine: • Kõrghariduse kvaliteediagentuuride registri tegevus ning selle perioodiline välishindamine. • Teadus- ja uurimistöö kompetentsiga inimeste arvu suurendamine. Teadlaskarjääri atraktiivsuse suurendamine noorte jaoks.

30. Eesti jaoks olulised tegevussuunad • Paljud “EHEA teemad” on juba seadusandluse tasandil heaks kiidetud ja lähiaastatel on tähelepanu rakendamistel: • Kvaliteedijuhtimist ja rahvusvahelistumist tõhustavad meetmed, sh Kvaliteediagentuur ja üleminekuhindamine, õppekavade uuendamine ning Eesti tudengite akadeemilise rände toetused. • Töös on Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, kus on kavas teha doktorante puudutav muutus: • Oodatavalt 2010 .a. doktorantidel on võimalus asuda tööle nooremteadurina (kaasnevad sotsiaalsed garantiid, vastutus tehtava töö eest, juhendaja muutub ka tööandja esindajaks). 2012. aastast immatrikuleeritud doktorantidele on õigus tööle asuda nooremteadurina kuni viieks aastaks. • Uued teemad: • Rahastamissüsteemi uuendamine, • Juhtimissüsteemi võimalikud muudatused, • Õiglus kõrghariduses, osalus Eurostudent projektis, • Olulisemaks muutub rahvusvahelistumine kõrghariduses, sh Aasia suuna tugevdamine Eesti kõrgkoolides.

32. lisainfo

33. Two-cycle structure models most commonly implemented, 2008/09, (Allikas: Eurydice)

34. Kahe-astmelisel õppemudelil õppivate üliõpilaste osakaal kõigist tudengitest (v.a. doktoriõpe), 2008/09 õa Eesti – 93.8% * 2007/08 õa andmed Allikas: riikide raportid, koostatud dets. 2008

35. Kaheastmelise õppemudeli erisused Allikas: Eurydice, 2007

36. Majanduskasvu tingimustes oli Eestis suur tööjõupuudus, mis võimaldas leida erialase töö ka diplomita. Kiiret liikumist tööturule toetab ka nõrk üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteem ning ühiskonnas domineeriv tugev orienteeritus materiaalsetele väärtustele. • 2004/05 3+2 bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkas kohe järgmisel õppeaastal 3+2 magistriõppes 57% lõpetajatest. Kokku jätkas 4 õa jooksul peale lõpetamist 3+2 magistriõppes 64% 2004/05 lõpetanutest. • 2005/06 3+2 bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkas kohe järgmisel õppeaastal 3+2 magistriõppes 47% lõpetajatest. Kokku jätkas järgmise 3 õa jooksul peale lõpetamist 3+2 magistriõppes 54% 2005/06 lõpetanutest.

37. 2-astmeline õppemudel rakenduskõrgkoolides: magistriõppe avamine alates 2005/06 õa

38. 2-astmelise õppemudeli rakendamise vahekokkuvõtteks • Eesti probleem on nõrk üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem ning ühiskonna kõrge orienteeritus materiaalsetele väärtustele. Arvatavasti mõjutab toetuste süsteemi nõrkus tudengikandidaatide regionaalseid õppimisvalikuid. • Majandusbuumi ajal õpingud pooleli jätnud inimesed eeldatavasti soovivad õpinguid jätkata. Tööpuuduse ajal on diplom “hinnas”. • 3+2 õppemudeli sisseviimise mõjusid on veel vara hinnata. Ilmselgelt on olnud probleeme uue mudeli rakendamisega, kuid see ei tähenda, et mudel olemuslikult ei sobi. Ülikoolis pikenes spetsialistiõpe 4a→5a. • Magistriõpe rakenduskõrgkoolis – tulenevalt varasest arengufaasist on praegu veel valdavalt tegu eneseotsingutega.

39. Kõrgkoolide arv on langenud,1990/91 kuni 2008/09