190 likes | 661 Views
PALLIATIIVNE RAVI HOOLDUSRAVIS. KAIU SUIJA onkoloog, Eesti Vähiliit TÜK Hematoloogia-Onkoloogia Kliinik. PALLIATIIVNE RAVI.
E N D
PALLIATIIVNE RAVI HOOLDUSRAVIS KAIU SUIJA onkoloog, Eesti Vähiliit TÜK Hematoloogia-Onkoloogia Kliinik
PALLIATIIVNE RAVI • Palliatiivne ravi on terviklik ravi haigetele, kelle tervistumine ei ole enam võimalik ja kelle aitamise eesmärgiks on võimalikult hea elukvaliteedi tagamine, võimalikult aktiivne elu surmani. WHO definitsioon
PALLIATIIVNE RAVI • Põhirõhk on elamisel mitte suremisel • Küsimus ei ole surma keelamises, vaid elu elamise tähtsustamises. • Tegemist on aktiivse, tervikliku raviga, mitte surma ootamise ja kõigest loobumisega. • Tähtis on kinnitada, et patsient võiks elada haigusest hoolimata.
PALLIATIIVSE RAVI KORRALDAMINE • Perekesksus on ravi aluseks. Haige on õige inimene ise ütlema, kes on tema pere või lähedane • Terminaaletapp on elu viimased tunnid. • Eri “etappide ravist” tuleks jõuda haige ravini. • Kommunikatsioonil on suur tähtsus.
PALLIATIIVSE RAVI KORRALDAMINE • TAASTUSRAVI on põhjendatud kõigis ravi etappides.Taastusravi eesmärk on eri olukordades erinev. • Haige ägedaid, seisundit halvendavaid sümptome /infektsioonid, aneemia jm./ tuleb eriti hoolikalt ravida. • Sobiva ravi võimalus peab olema igas etapis. • Mitteravimine ei ole tihti parim ravi.
RAVI KOHT JA AJASTUS PALLIATIIVSES RAVIS • Ravikohana on kodu sageli parim, kuid mitte alati ei ole haigel vajalikku sotsiaalset võrgustikku ja ta tunneb siis haiglas end turvalisemana. • Oluline on, et haige siirdumine ühest ravietapist teise ja ravile pääsemine sujuks probleemideta. • Info kulg on oluline, et vältida vastuolulisi ja dubleerivaid protseduure ja uuringuid. • Vaja on integreeruda haige ravisse võimalikult vara, mitte ainult elu viimasel meetril.
RAVIKOHT JA AJASTUS PALLIATIIVSES RAVIS • Ravile pääsemises ei tohi olla viivitusi. • Ravi järjepidevus on oluline. • Vastutava arsti ja õe olemasolu on tähtis. • Haige ja omaste aktiivne roll ja vastutus. • Mitmete eri spetsialistide kaasamine.
PALLIATIIVNE RAVI 2001.a. Euroopa Nõukogu moodustas töörühma, kelle ülesandeks sai palliatiivse ravi korraldamise, koolituste ja soovituste väljatöötamine. Töörühma kuulus spetsialiste kaheksast Euroopa Liidu riigist. Soovitustes on esitatud 10 põhimõtet.
PALLIATIIVNE RAVI • I PÕHIMÕTE Palliatiivne ravi on aktiivne ravi, on osa tervishoiuteenustest ja peab olema kajastatud iga riigi meditsiini strateegias • II PÕHIMÕTE Igal palliatiivset ravi vajaval patsiendil peaks olema õigus ja võimalus viivituseta pääseda ravile
PALLIATIIVNE RAVI • III PÕHIMÕTE Ravi eesmärgiks on kindlustada patsiendile selles olukorras parim võimalik elukvaliteet • IV PÕHIMÕTE Ravi põhineb haigusest tingitud füüsiliste, hingeliste ja vaimsete vajaduste rahuldamisel. Ravi eeldab hea koolitusega spetsialiste ja erinevate spetsialistide koostööd
PALLIATIIVNE RAVI • V PÕHIMÕTE Ägedad situatsioonid tuleb ravida, kui haige seda soovib ja jätta ravimata, kui see on haige kindel tahe. • VI PÕHIMÕTE Pearõhk ravis on vajadustel, seda ei tohiks mõjutada haiguse tüüp, elamiskoht, sotsio-ökonoomiline olukord või mõni muu faktor.
PALLIATIIVNE RAVI • VII PÕHIMÕTE Palliatiivse ravi põhimõtted peaksid sisalduma meditsiinitöötajate koolitusprogrammides • VIII PÕHIMÕTE Tuleks teha uuringuid, kuidas parandada elukvaliteeti.
PALLIATIIVNE RAVI • IX PÕHIMÕTE Uuringutele tuleb tagada vajalik finantseerimine. • X PÕHIMÕTE Kõik ravis osalejad peaks austama patsiendi õigusi ja töötama patsiendi heaks.
PALLIATIIVSE RAVI SEISUND • Vaja on palliatiivsele ravile luua positiivne imago. Haige ei peaks kogema end “kaotatud juhtumina”. • Hoiakute muutmine on tähtis, kuid raske.
PALLIATIIVSE RAVI KOOLITUS • Koolitus on vältimatu. -arstide põhikoolitus -mitmete spetsialistide koolitus -täiendkoolitus -vabatahtlike, haigete ja omaste kui ka elanikkonna koolitus. • Vajalik subspetsiaalsuse loomine.
PALLIATIIVNE RAVI ONKOLOOGIAS • Jaguneb kolmeks: -palliatiivne onkospetsiifiline ravi /kuuluvad ravile onkoloogiahaiglasse/ -sümptomkontroll -terminaalravi • Vähihaigete kodune toetusravi alates 1997.aastast Tallinnas ja Tartus, 2002.aastaks kogu vabariigis
VÄHIHAIGETE KODUNE TOETUSRAVI • Meeskonnatöö, kuhu kuuluvad arst ja õde/õed • Esmane visiit: arst ja õde koos, tehakse raviplaan • Arsti/õe visiitide suhe on 1:2, keskmine raviaeg 65 päeva, kodus sureb 80% haigetest • Haiged saavad vajaliku sümptomravi arstilt, õed oskavad kõiki vajalikke protseduure.Koduhaigla. Arst on vastutav ravi korralduse eest. • Vajadusel võimalik abi saada koheselt, oskus näha abivajadust ja seisundi muutusi
VÄHIHAIGETE KODUNE TOETUSRAVI • Pereliikmed kuuluvad ravimeeskonda • Omaste toetamine pärast surma • Personali valik tähtis • Probleemid finantseerimises, hind • Piirkonniti probleemid kiires haiglaravile pääsemises • Personali koolitus, supervisioon,hea meeskonnatöö
VÄHIHAIGETE KODUNE TOETUSRAVI • “Esikohal on parim ravi haigele.Kui seda võib saavutada mitmel viisil, tuleb valida ohutum. See on arsti kunst ja aukohustus” Hippokrates (370 eKr-460 eKr) • NÕUANDETELEFON 8 00 22 33