Sõltuvus – ja käitumishäiretega lapsed 2.loeng

1. Sõltuvus – ja käitumishäiretega lapsed2.loeng Kristel Tamm

2. LAPSED TEAVAD ALATI ROHKEM, kui nad sõnadesse oskavad panna, eristab neid täiskasvanutest, kes harilikult panevad sõnadesse hoopis rohkem, kui nad teavad. Mille poolest on POISID ja TÜDRUKUD erinevad? VARAJANE MÄRKAMINE.

3. KES ON TÄNAPÄEVA MÕISTES LAPS/NOOR? UUS PÕLVKOND, KELLE VANEMAD ON EELMISEST SAJANDIST Indigolapsed, tähelapsed, kristall-lapsed, erivajadustega lapsed…

4. MASLOWi VAJADUSTE HIERARHIA

5. VANUSED kronoloogiline intellektuaalne sotsiaalne emotsionaalne kultuuriline-rahvuslik-religioosne välimus elukogemused tegelik tase

6. Hinnang lapse olukorrale sõltub hindajast (L. Haldre) “Tal on õppimisraskused, käitumine tunnis on kohutav” – õpetaja “Me ei saa enam kontakti, ta ei kuula mind” – vanem “Tal on funktsionaalsed kaebused” – perearst “On fikseeritud suitsetamine kooli territooriumil” – politsei “Tal on depressioon” – psühhiaater “Olen väsinud, keegi ei mõista mind” - laps

7. HARIDUSLIKUD ERIVAJADUSED ANDEKAD – üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus. ÕPIRASKUSED – lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust. INTELLEKTIPUUDEGA LAPSED – kerge, raske ja sügav vaimupuue. KÕNE – ja /või HÄÄLDUSPUUDED MEELEPUUDED KEHAPUUDED

8. 8. EMOTSIONAAL- ja KÄITUMISRASKUSED, TUNDEELUHÄIRED vanuse-, kultuuri-, või eetilistest normidest sedavõrd erinev (kooli)käitumine, et see avaldab negatiivset mõju (õpi)edukusele, nii ainealastele, sotsiaalsetele, kutsealastele kui ka isiku eriomastele oskustele. võib ette tulla koos muude puuete ja hälvetega. siia hulka võib arvata ka skisofreenia, afektiivsed hälbed, ärevushäired jm püsivad käitumis- või kohanemishälbed ja – häired (sh autism, Aspergeri sündroom)

9. KÄITUMISHÄIRETE ERINEVUSI POISTEL JA TÜDRUKUTEL

10. PSÜÜHIKAHÄIRETEGA/TUNDEELU- JA KÄITUMISHÄIRETEGA LAPSED/NOORED - orgaanilised psüühikahäired (orgaaniline asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom); - meeleoluhäired (depressioon); - neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, muud neurootilised häired); - füsioloogiliste funktsioonide häired (söömishäired); - psühholoogilise arengu häired (autism, aspergeri sündroom); - käitumis- ja tundeeluhäired (hüperkineetilised häired, segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, lapsele iseloomulikud tundeeluhäired); - epilepsia.

11. PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETE all mõistetakse vastastikkuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus(RHK- 10). Lapse autism Atüüpiline autism Aspergeri sündroom

12. AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE peamiseks tunnuseks on keskendumisvõime ja tähelepanu puudulikkus. Impulsiivsus ja üliaktiivsus on sekundaarsed. Hüperkineetilised häired on psüühikahäirete hulka kuuluvad tervisehäired, mitte ebapädeva kasvatuse ning hoolimatuse tagajärjel tekkinud käitumisraskused! Tuleb eraldada ebakompetentset ja tahtlikult allumatut käitumist. Ära karista last selle eest, mis ei allu tema kontrollile!

13. SÕLTUVUSHÄIRED on sarnased mitmete teiste (hariduslike) erivajadustega selles mõttes, et nad on kaasasündinud eeldustega seotud, kuid pigem elu jooksul omandatud nähtused, mida on kergem vältida kui ületada. KODUKAHJUSTUSEGA LAPSED ERIRAHVUSTEST LAPSED JT AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE

14. TEGURID, mis põhjustavad (hariduslikke) erivajadusi: - vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; - ebaadekvaatne ja/või vähe toimiv õpe ja kasvatus; - sünnipärased või omandatud puuded; - õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Nimetatud põhjused võivad omavahel kombineeruda ning sageli võimendab ebasoodsaid pärilikke eeldusi ebasoodus arengukeskkond.

15. DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED 40-90% depressiivsetest noorukitest on mõni kaasuv psüühikahäire (ärevushäired, ADHD, käitumishäired). Käitumishäireid esineb komorbiidsena 35-80%. Neil häiretel on ka ühised riskifaktorid (perekonna düsfunktsioon, ühine geneetiline kalduvus). KH võivad tekkida depressiooni komplikatsioonina ja säilida ka pärast depressioonist paranemist. Oluline on, et depressioon ei jääks KH taustal märkamata! Meeleolulangus, ebaedu ja alaväärsustunded ning pessimistlik suhtumine tulevikku tekitavad lapses soovi mitte olemas olla. Laps käitub hoolimatult iseenda ja teiste suhtes, ei suuda ega pea vajalikuks reeglitest kinni pidada.

16. DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemise tõttu ei suuda laps õppetöösse süveneda või loobub üldse pingutamast. Lapselt pressitakse välja lubadusi, mille täitmisega ta toime ei tule, see süvendab alaväärsust. Hetkelist kergendust pakub sõltuvusaine mõju all olemine (alkohol, narkootikumid). Võimalikud suitsiidkatsed ehmatavad lähedasi. Vanemad süüdistavad lapsi ja valavad oma pahameele lapse kaela – kahjustub vastastiksuhe ja usaldus. Unehäired takistavad niigi kergesti väsival lapsel end välja puhkamast ja soodustavad toimetulematust igapäevaste nõudmistega.

17. DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED Tujutuse tõttu ei tunne laps millestki rõõmu, on pahur ja ärritub pisiasjadest, reageerides ülemääraselt mistahes märkustele ja nõudmistele. Lapse eeltoodud käitumist tõlgendatakse harilikult käitumishäirena, mida püütakse halvakspanu, piirangute ja manitsustega lõpetada. Depressiooni “välise näo” tõttu saab laps nii koolis kui kodus pigem hurjutamise ja manitsuste kui abi osaliseks. Eelkõige peaks lapsevanem teadma, kas laps on lihtsalt jonni täis või käitub nii, nagu teeks miski talle muret. Eelkõige vajab diagnoosimist ja ravi depressioon!

18. PROBLEEMNE LAPSvõi täiskasvanu oskamatus temaga toime tulla? Õpetajad/täiskasvanud juba pikka aega üritavad muuta õpilase isiksust. Muuta on vaja käitumist. KUIDAS VAATAD, NÕNDA NÄED

19. PROBLEEM – KRIIS? Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole lastega töötavad inimesed alati ette valmistatud. Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel inimestel raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse käitumist ka väljaspool kodu. Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema tagajärgedega.

20. VAADE PROBLEEMILE-KONFLIKTILE Individuaalne aspekt Tegevuslik aspekt Kontekstuaalne aspekt Konflikti juhib täiskasvanu või …

21. KOOL/LASTEKODU ON ÕPPE-, KASVATUS-, KARISTUS- ja PARANDUSASUTUS Tihti tundub, et laps ei õpi/kasva/arene – asi pole selles, et laps ei suudaks õppida/kasvada/areneda, vaid tal on teistsugune tunniplaan kui koolil.

22. SEKKUMISED KOOLIS Õpetajad soovivad tavaliselt, et nende poolt kehtestatud reeglid kehtiksid kogu klassile. Edukas lähenemisviis KH-ga noorukitele on fokusseerimine positiivsele käitumisele ja grupitööle. Tegevuses olulised 4 eesmärki: - soodusta positiivset käitumist - väldi probleemset käitumist - õpeta sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi - väldi viha teket ja agressiivset käitumist Vaja on arendada akadeemilisi ja sotsiaalseid toimetulekuoskusi, tugevdada enesehinnangut ja kuuluvustunnet.

23. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste õpetamistingimused Keskkond (ruumid, baasvajadused, õpilaskodu, tunni pikkus) Mees-naiskond (kljuh, sotsped, eriped-koostöö - mõistmine, keda õpetatakse) Tugisüsteemid (terapeutiline lähenemine, arengu pidev jälgimine, sidusalade kaasamine) Õppekava (jõukohasus, IÕK, alternatiiv-meetodid)

24. KOOSTÖÖ on kahe või enama organisatsiooni/isiku koos töötaminekindlaksmääratud sarnasteeesmärkide, huvide paremakssaavutamiseks ühendades erinevaidressursse (aeg, raha, teadmised jm).

25. õpetaja lapsevanem(ad), hooldajad, eestkostjad, kasvatajad psühholoog/PSÜHHIAATER füsioterapeut, logopeed, eripedagoog sotsiaalpedagoog lastekaitsetöötaja politsei jt ERINEVATE SPETSIALISTIDE ROLLID

26. EDUKAS VÕRGUSTIKU LOOJA Kellega teen koostööd? Miks? Kuidas? Mis on tulemused? Kellega ei tee koostööd? Miks? Protsesside analüüsimine

27. PSÜHHOSOTSIAALSE REHABILITATSIOONi all mõeldakse üldjuhul indiviidi iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet. Samas põrkub kogukonnakeskse sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni rakendamine Eestis kohalike omavalitsuste väga ebaühtlasele haldussuutlikkusele.

28. JUHTUMIKORRALDUS Juhtumikorralduse peaeesmärk on lapse juhtumi korraldamine. Juhtumikorralduse põhimõtted: otstarbekus efektiivsus vastutus juurdepääs ulatuslikkus järjepidevus

29. JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD abivajava lapse märkamine terapeutiliste sidemete-suhte loomine lapse vajaduse hindamine teenuste ja abivormide planeerimine lapse sidumine teenuste ja abistamisega teenuste osutamise järelevalve lapse huvide eest seismine

30. JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD ressursside arendamine lapse oskuste arendamine kriisi ennetamine ja sekkumine toetav nõustamine perekonna toetamine ja harimine tagasiside ja lapse abistamise tulemuslikkuse hindamine

31. TÄNAN! Kasutatud Tiina Kallavuse ettekande materjale.