Avaliku halduse detsentraliseerimine- omavalitsusüksuste koostöö

1. Avaliku halduse detsentraliseerimine- omavalitsusüksuste koostöö Mikk Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Saue Vallavalitsus

2. Doktoritöö ülesandepüstitus Doktoritöös keskendun kohaliku omavalitsuse juhtimise analüüsile, kitsamas plaanis pealinna ja pealinna regiooni juhtimismudelite ülesehituse konfliktipunktidele ja nende lahendamise võimalustele. Samas on järeldused rakendatavad ka kohaliku omavalitsuse koostöö mudelitele laiemalt, samuti suvalise valla/linna detsentraliseerimise läbiviimisele.

3. Ühetasandiline juhtimine versus mitmetasandiline juhtimine • Eesti haldusreformi kontekstis on räägitud nii maakonnapõhistest (tinglikult piirkondlikest) omavalitsustest, kusjuures praegused vallad-linnad jäävad nn osavalla staatusesse kui ka teenusepiirkonna põhisest mudelist. • Samas on erinevad võimalused valdavalt läbi töötamata ja sidustamata Eesti omavalitsussüsteemi iseärasustega. • Eraldi konfliktipunkti moodustab pealinnaregioon.

4. Piirkondlikud juhtimismudelid • Kohaliku omavalitsuse piirkondlikud juhtimismudelid saab tinglikult jagada kolmeks: 1. Hajamudel Esmatasandi iseseisvad üksused, vabatahtlik lepingutel põhinev koostöö. 2. Mitmetasandiline mudel Lisaks esmatasandile on moodustatud piirkondlik omavalitsustasand või kohustusliku koostöö piirkond. 3. Unitaarne mudel Kogu piirkonnas üks kohaliku omavalitsuse üksus, millel võivad olla osaliselt autonoomsed või dekontsentratsioonil põhinevad allüksused (osavallad, linnaosad).

5. Hajamudel Eesti tänane omavalitsuskorraldus ja koostöömudel põhineb hajamudelil. Hajamudelit iseloomustab vabatahtlik koostöö, koostööd korraldaval institutsioonil on üksnes need ülesanded, mis talle on iga üksiku koostööpartneri poolt delegeeritud (kusjuures see peab olema seadusega lubatud) Samadele alustele tugineb ka koostööinstitutsiooni finantseerimine.

6. Mitmetasandiline mudel Mitmetasandiline mudel ei tähenda tingimata kahetasandilist omavalitsust, vaid ka seda, et piirkondlik koostöö on teatud küsimustes seadusega muudetud kohustuslikuks ning sätestatud ka vastav otsustus- ja finantseerimismudel. Seejuures ei erinevate teenuste koostööpiirkonnad kattuma. Kahetasandiline omavalitsus poleks minu hinnangul Eesti jaoks piisavalt paindlik, kuid “kohustusliku koostöö mudel” võimaldab tagada paindliku teenuste tagamise mudeli ning keskuse ja tagamaa tasakaalustatud esindatuse otsustusorganites.

7. Unitaarne mudel Haldusreformi alastes diskusioonides on arutletud osavaldade moodustamist seniste valdade/linnade põhjal. Doktoritöö järeldused näitavad, et osavalla/linnaosa õiguslik staatus on ebaselge, kehtiv õigusruum ei võimalda detsentralisatsiooni tulemusel moodustatud üksustel täita kohaliku demokraatia tagaja funktsiooni. Tänane õigusruum on jäik ja ei toeta osavaldade moodustamist.

8. KOKKUVÕTE Arengujärgus süsteemid vajavad ilmselt hoopis reglementeeritumat toimimiskeskkonda, samal ajal kui väljakujunenud süsteemid toimivad paljuski väljakujunenud tava ja halduskultuuri põhjal. Avaliku halduse oluline ülesanne on vastavate regulatsioonidega luua õigus- jamajandusruum, mis vastab ühiskonna antud etapi vajadustele ja võimalustele