Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse Teesid regionaalse ja kohaliku halduse kohta

1. Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse Teesid regionaalse ja kohaliku halduse kohta Toomas Välimäe, Ph.D EOÜ esimees Tallinn, 14. veebruar 2007

2. Eesmärgid aastaks 2011 • Riiklik regionaalne juhtimine on koondatud sarnaselt toimivatesse maakonnaülestesse toimeterritooriumidesse • Kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ja täisväärtuslike avalike teenuste osutamiseks on koostöös omavalitsusliitudega välja töötatud minimaalsed kvaliteedinõuded ning loodud vajalikud õiguslikud ja finantsmajanduslikud tingimused • Maakond on muudetud omavalitsuste koostööpiirkonnaks, mida juhitakse läbi omavalitsuste koostööd korraldava ning maakondlikke ja omavalitsusüleseid omavalitsuslikke ülesandeid seaduse või lepingu alusel täitvate maakondlike omavalitsusliitude

3. Probleeme • Huvide konflikt maavanema institutsioonis • esindab maakonnas riigi huve ning teostab järelevalvet (VVs) • hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, koordineerib kohalike omavalitsuste koostööd ning • täidab eriseaduste alusel tervet rida sisult omavalitsuslikke haldusülesandeid. • Riigi kohahaldusüksused maakondades keskenduvad oma ametkondlike ülesannete täitmisele, käsitlemata maakonna arengut kui tervikut • Omavalitsusliidud on piisava õigusliku aluseta MTÜ-d täitmaks regionaalse tasandi omavalitsuslikke haldusülesandeid, s.h • Ressursside puudumine maakonna tasandil arengu tagamiseks ning võimalused ressursside keskendamiseks regiooni arengu võtmevaldkondadesse. • Regionaalpoliitika ja valdkonnapoliitikate seoste puudumine (120!) • Eestide paljusus

4. EesmärgidÜldeesmärk • Demokraatlik ja stabiilne, mõistlik ja otstarbekas, toimiv ja jätkusuutlik ning terviklik kohaliku ja regionaalse halduse süsteem • Selgepiiriline ja loogiline ning detsentraliseeri-misest ja subsidiaarsusprintsiibist lähtuv ülesan-nete ja funktsioonide ning rahaliste vahendite jaotus riikliku ja omavalitsusliku haldustasandi vahel

5. Regionaalhalduse ümberkorraldamise alaeesmärgid • Demokraatlike otsustusmehhanismide loomine regionaalarengu kujundamiseks • Kohaliku omavalitsuste nn omavalitsusüleste omavalitsuslike ülesannet täitmise kindlustamine, täisväärtuslike avalike teenuste pakkumine • Maakondade arengu ja ühtse toimimise tagamine • Struktuurifondide vahendite kasutamine riigi tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks • Riigi pakutavate avalike teenuste süsteemi korrastamine ning nende kättesaadavuse tagamine • Riigi ühtlane regionaalne areng, tasakaalustatud ja optimaalne riiklik regionaalne juhtimine • Selgem funktsioonide jaotus ning kasvanud haldussuutlikkus • Tasakaal riikliku ja omavalitsusliku halduskorralduse vahel

6. Eeldused • Eestis toimib jätkuvalt ühetasandiline omavalitsussüsteem, omavalitsusüksused on vallad ja linnad • Omavalitsustele pandud funktsioonid säilivad suuresti praegustes piires, muutused tulenevad riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise funktsioonide jaotamisest ja täpsustamisest ning maakondlikule tasandile määratavatest ülesannetest • Omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ettenähtud vahendid (tulubaas) reformi käigus ei kahane, lisanduvate ülesannete täitmine kindlustatakse piisavate rahaliste vahenditega • Omavalitsusüleste omavalitsuslike ülesannete täitmine toimub praeguste maakondade piires, kokkuleppel võidakse nende täitmisel koopereeruda • Tallinna probleemid lahendatakse kohaliku omavalitsuseseaduse ja eriseaduste raames

7. Regionaalhalduse põhimõtted1. Riikliku juhtimise mudel -1 • Riiklikus juhtimises kasutatakse territoriaalset mudelit • Riiklik territoriaalne juhtimine toimub nn toimeterritooriumides (lään või ringkond või regioon vmt) Täpsustatakse • toimeterritooriumide suurus, nende keskuste paiknemine, maakondade jaotumine toimeterritooriumide vahel, • toimeterritooriumidel asuvate haruministeeriumide struktuuride koostöö ja juhtimine • koostöö omavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitudega ja teenuste osutamine elanikele Igal toimeterritooriumil peavad asuma samasuguste õigustega struktuuri-üksused, maakond ei jaotu erinevate toimeterritooriumide vahel. Praegustes maakondades luuakse teeninduspunktid

8. 1. Riikliku juhtimise mudel - 2 • Riiklik regionaalne juhtimine • Tagab riigi poolt osutatavate teenuste kättesaadavuse; • Kindlustab kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve; • Toimub praegustest maakondadest kaks või isegi kolm korda väiksema arvu riigihaldusterritoriaalsete üksuste kaudu

9. 1. Riikliku juhtimise mudel - 3 • Toimeterritooriumide juhtimine • vabastatakse omavalitsuslikest funktsioonidest; olemuslikult omavalitsuslikud funktsioonid ja tegevused, mille korraldamine on otstarbekas omavalitsuste poolt ühiselt, antakse üle maa-kondlikele omavalitsusliitudele; • lisanduvad praegused riikliku harukondliku juhtimise mittespetsiifilised ülesanded (enamasti inspektsioonide-ametite kohahaldusüksused)

10. 2. Kohalik omavalitsus • Kasutatakse kogukondlikku (Põhjamaade) omavalitsus-mudelit • Kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete jätkusuut-likuks täitmiseks ning täisväärtuslike avalike teenuste osutamiseks määratletakse avalikud teenused ning nende vähimad kvaliteedinõuded ning luuakse finantsmajan-duslikud tingimused nõuete täitmiseks • Luuakse uued õiguslikud võimalused omavalitsustele pandud ülesannete ühiseks täitmiseks, s.h maakondliku omavalitsusliidu kaudu • Kohalike omavalitsuste ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel. Riigiorganite ettepanekul toimuv ühinemine peab toimuma põhjendatud kava alusel.

11. 3. Regionaalse juhtimise mudel 3.1 Alused • Euroopa Nõukogu j.a Euroopa Kohaliku ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) poolt 1997.a heaks kiidetud Euroopa regionaalse omavalitsuse hartas esitatud põhimõtted ning eriti 2002.a esitatud regionaalse omavalitsuse mudelid

12. 3.1 Alused (2) • Maakond muudetakse omavalitsuste ühiseks halduspiir-konnaks ja kuulub omavalitsuste ühisjuhtimisele nende koostööorgani – maakonna kohaliku omavalitsuste üksuste liidu (edaspidi: Liidu) – kaudu • Liidule pannakse vajalikud avalik-õiguslikud ülesanded ja antakse vastav otsustusõigus ning piisavad rahalised vahendid. Liit on avalik-õiguslik juriidiline isik • Liidu liikmed Antud maakonna omavalitsusüksused • Liidu struktuur Esindatus esindusorganis proportsionaalne Muud organid vastavalt (eri)seadusele ja põhimäärusele

13. 3.2 Liidu ülesanded ja pädevus • Liidu ainuomased ülesanded (own competence) • Liidu ainuomased ülesanded pannakse seadusega või seaduse alusel. • Ainupädevusse liigituvad strateegiline ja ruumiline planeerimine, s.h maakonnaplaneering ja valdkondlikud arengukavad ning arendustegevus, ühistranspordi ja teedevõrgu korraldus, tööhõive ja kutseharidus, turism, kriisikavad jmt.

14. 3.2 Liidu ülesanded ja pädevus (2) • Maakondlikud ülesanded • Nn maakondlikud ülesanded on omavalitsuste pädevusse kuuluvate ülesannete täielikuks või tehniliseks täitmiseks üle antavad ülesanded ning ülesanded, mis pole kellegi pädevuses omavalitsuste poolt täitmiseks võetuse juhtudel. • EL struktuurifondidest abikõlbulike projektide (valdkondade) prioritiseerimine koostöös teiste sotsiaalpartneritega; • maakonna kultuuripärandi ja rahvakunsti traditsioonide säilitamine ja arendamine • erinevate valdkondade (kultuur, haridus, sport, noorsugu) maakondlike ürituste kavandamine ja korraldamine • ehitusjärelevalve korraldus jmt

15. 3.2 Liidu ülesanded ja pädevus (3) • Omavalitsusülesed omavalitsuslikud ülesanded • Liit täidab kohaliku omavalitsuste ülesandeid, mille täitmine ei ole otstarbekas ühe või üksikute omavalitsuse piires ning mille täitmine ühiselt on lubatud või määratud seadusega ning mille üleandmise on otsustanud omavalitsuse volikogu ja mille ülevõtmisega on nõustunud Liidu esinduskogu (näit jäätmekäitlus jmt)

16. 3.2 Liidu ülesanded ja pädevus (4) • Esindus- ja ühistegevuse ülesanded • Liit esindab maakonda, maakonna kohaliku oma-valitsuse üksusi ja nende ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse • Maakonna omavalitsuste poolt võidakse panna Liidule ülesanded, mis on vajalikud koostöö koordineerimiseks ja omavalitsuslike ülesannete paremaletäitmisele kaasaaitamiseks

17. 3.2 Liidu ülesanded ja pädevus (5) • Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja vabatahtlikult võetavad ülesanded • Liit võib täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid nende kohaliku omavalitsuse üksuste eest, kelle volikogu on otsustanud ülesande Liidu kaudu ühise täitmise ja mille täitmiseks võtmise on otsustanud Liidu esinduskogu

18. 3.3 Liidu õigusaktide andmine • Liit avalik õigusliku isikuna annab üld- ja üksikakte talle seaduse alusel riigilt või omavalitsusüksuselt üle või täitmiseks antud ülesannete korraldamiseks vastavalt ülesande olemusele ja seadusele

19. 3.4 Rahastamine (1) • Seadusega pandud ainuomased ning maakondlikud ülesanded • Seadusega pandud ja maakondlike ülesannete täitmise rahastamiseks ning maakonna arengukava täitmiseks kavandatavate projektide kaasrahastamiseks moodustatakse maakondlike omavalitsusliitude tulubaas riigieelarvesse laekuva käibemaksu osast, mille suurus on arvestuslikult vähemalt 1 000 krooni iga Eesti elaniku kohta. • Maakondade suuruse ja erisuste tasakaalustamiseks ning regionaalpoliitika elluviimiseks jaotatakse eelpoolnimetatud käibemaksu osa maakondade vahel maakondlike liitude või nende katusorganisatsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahelisele pikaajalise kokkuleppe alusel.

20. 3.4 Rahastamine (2) • Omavalitsusülesed omavalitsuslikud ülesanded • Rahastatakse liikmemaksudest ja omavalitsuste eraldistest ülesande täitmiseks • Esindus- ja ühistegevuse ülesanded • Rahastatakse liikmemaksudest ja riigieelarve eraldistest • Kohaliku omavalitsuse ülesanded • Rahastatakse liikmemaksudest

21. 3.5 Järelevalve • Järelevalvet Liidu üldaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler • Järelevalvet Liidu üksikaktide seadusele vastavuse üle teostatakse toimeterritooriumi tasandil • Järelevalvet Liidu poolt riigieelarve vahendite kasutamise sihipärasuse üle teostab Riigikontroll

22. 3.6 Liidu õiguslikud alused • Liidu tegevusealuseks on kohaliku omavalitsuse korralduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadused, mis • sätestavad omavalitsuste kohustuse koostööorganisatsiooni kaudu korral-dada maakonna kui territooriumi haldamist, sealhulgas maakonna-planeeringu ja –arengukavade koostamist ja elluviimist, maakonna identiteedi ja traditsioonide säilitamist ning arendamist, rahvakultuuri, spordi-, hariduse, turismi, vaba aja ja muude maakondlike ühisürituste läbiviimist jmt • Liidu õiguslikuksaluseks on eriseadus (liitude seadus), mis • reguleerib Liidu kui avalik-õigusliku isiku õiguslikku staatust, moodustamise korda, organisatsioonilist struktuuri, organite pädevust (sh õigusaktide andmise õigus) jmt • näeb ette moodustatava institutsiooni põhimääruse olemasolu (annab teatud paindlikkuse organisatsioonilises mõttes) • kehtestab ka praeguselt haldusmudelilt uuele regionaalsele haldus-mudelile üleminekut reguleeriva normistiku

23. Ilma kelleta miskit poleks olnud Järvamaa Omavalitsuste Liit ja Arvo Sarapuu Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Jaan Lõõnik Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Vello Tiidermann Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Silvi Ojamuru Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Jüri Pärtel Valgamaa Omavalitsuste Liit ja Madis Gross Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Mirjam Salvet tööandja Harjumaa Omavalitsuste Liit ja paljud, paljud teised tuntud ja tundmatud autorid

24. Kõikidele küsimustele vastatakse meisterlikult Tänan tähelepanu eest!