Kutseõppe areng Euroopas 2002-2008

1. Kutseõppe areng Euroopas 2002-2008 Kersti Raudsepp, SA Innove seirekeskuse juhataja

2. Kopenhaageni protsess • 2002. aastal Kopenhaageni deklaratsioon, • lähtub Lissaboni strateegia eesmärkidest • Euroopa “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistel põhinevaks majanduseks, • mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv ning rohkem ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus“. • Osalejad: Euroopa Komisjon, 21 haridusministrit, sotsiaalpartnerid

3. Kopenhaageni protsessi eesmärgid • tugevdada kutsehariduse Euroopa mõõdet; • muuta kutseharidus Euroopas läbipaistvamaks; • tugevdada liikmesriikides infoedastust ja nõustamist toetavaid tegevusi; • arendada välja hariduse sertifitseerimise ühtsed põhimõtted; • pöörata suuremat tähelepanu kvaliteedile, sealhulgas õpetajate koolitusvajadustele; • edendada igakülgset koostööd

4. Maastrichti Kommünikee, 2004 • Prioriteedid riikides ja üle Euroopa: • Välja arendada üleeuroopalised instrumendid • Suurendada riiklikke ja erasektori investeeringuid kutseõppesse, et tõsta kutseõppe atraktiivsust ja mainet, et tõsta õppijate arvukust; • Riskigruppides olevate inimeste vajadustele vastamine, et suurendada nende sotsiaalset sidusust ja osalust tööjõuturul. • Üleminekute ja individualiseeritud õpiradade loomine • Partnerluste tugevdamine ja parem planeerimine; tööjõu oskuste vajaduse prognoosimine • Õpetajate ja koolitajate pädevuste suurendamine • EQF, ECVETi väljatöötamine, kutseõppe statistika parandamine

5. Helsingi kommünikee, 2006 • Jätkata üleeuroopaliste instrumentide väljatöötamist: • EQF, NQF, õpitulemused, europassi lisad • VÕTA süsteemid • Kvaliteedikindlustusmehhanismide parendamine, CQAF • Parandada kutseõppe kuvandit, staatust ja atraktiivsust, selleks investeerida piisavalt kutseõppesse • Koordineerida poliitikaid, õppida üksteiselt • Parandada statistikat • Kaasata kõik osapooled

6. Bordeaux kommünikee, 2008 • Juurutada Euroopa instrumendid ja mehhanismid • Tõsta kutseõppe kvaliteeti ja köitvust • Parandada sidemeid kutseõppe ja tööturu vahel • Tugevdada koostööd eri osapoolte vahel

7. Lõpusirgel… • 2010.a Brugges viimane jätkukohtumine, kus hinnatakse kogu protsessi jooksul saavutatut. • Kokkuvõtteks võib eesolevad sammud jagada 3 gruppi: • Vaja on • Järjepidevust (saavutatut hoida) • Konsolideerumist (kinnistamist) • Muutusi

8. Järjepidevus • Vajadus jätkata laienenud koostööd, sest mõned eesmärgid on täitmata (elukestev õpe reaalsuseks) • Avatud koordineerimismeetod: riiklikud prioriteedid joonduvad üleeuroopaliste järgi (kutseõppe kvaliteet, atraktiivsus, juhtimine, euroopa instrumendid, võrdsus ja asjakohasus tööturul) -> ühtne kutseõppe ruum • Piisavate rahaliste vahenditega kindlustamine ning tõhususe, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine (pole siiani veel igal pool prioriteetne, samas tekkimas kulude jagamise mehhanismid)

9. Konsolideerumine, juurutamine • Edu Euroopa instrumentide juurutamisel • EQF enamikes maades tunnustatud. Komisjoni soovitus • suhestada riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud EQFiga 2010. aastaks; • seostada kõik uued kvalifikatsioonid, tunnistused, diplomid ja europassi dokumendid EQFiga 2012. aastaks. • Europass kasutusel 32 maal, vaja populariseerida • ECVET vaja välja arendada • VÕTA süsteemid vaja juurutada ja rakendada • Kõrghariduse ja kutsehariduse lähendamine, Bologna ja Kopenhaageni protsesside parem koordineerimine (ECVET ja ECTS) • Õpitulemustel põhinevate haridus- ja koolitusreformide algatamine –ilmne trend kogu haridussüsteemi muutmine väljundipõhiseks

10. Kõrgetasemelisuse ja võrdsuse tasakaal, et suurendada kutseõppe atraktiivsust • Kvaliteet - üks prioriteete • Kutseõpetajad - kvaliteedi tagajad ja muutuste agendid • Elukestev karjääriplaneerimine ja teenuse pakkumine-vaja liikuda poliitikast praktikani • Kutseõppe juhtimine ja finantseerimine uutes tingimustes – detsentraliseerimineja väljundipõhine juhtimine • Statistika parendamine, et edusamme kaardistada (tähised)

11. Vajalikud muutused • Kutseõppe rolli suurendamine praeguses majanduskriisis • Suurendada oskuste vastavust muutuvatele vajadustele • Sotsiaalpartnerite kaasamine • Elukestev õpe reaalsuseks • Leidlikkus, loovus, innovatsioon – uut moodi kutsehariduspoliitika • Kutseõppe kulude jagamise mehhanismid – efektiivne viis kaasata erasektor ja suurendada osalust

12. Euroopa majanduste ümberstruktureerimine Elanikkonna oskuste tõstmine, töölevõetavuse parandamine ja tööjõuturu vajaduste rahuldamine “Rohelised” töökohad ja oskused kõigil tasemetel Suunata ressursid elukestvale õppele; parandada hariduse ja täiendõppe kvaliteeti Üleilmne majanduskriis Kasvav vajadus tööjõu järele -> mittesobivus? Keskkond, kliimamuutused Demograafilised muutused, rahvastiku vananemine Väljakutsed VS. Võimalused

13. Majanduse madalseis 2009/10 üle kogu maailma Eri regioonid maailmas liiguvad paralleelselt: madalseisu ühes riigis ei kompenseeri kasv kusagil mujal Töötus kasvab, tööhõive langeb kuni 2010 Majandus vaja ümber struktureerida – “loov destruktsioon”- konkurentsivõime suurenemine? Vaja säilitada ja isegi suurendada investeeringuid haridusse Majanduskriis

14. Haridus ja täiendusõpe majanduskriisi ajal • H&K annab pikaajalist majanduslikku ja sotsiaalset tulu, mis ei sõltu majandustsüklist • H&K meetmed peavad olema kooskõlas pikemaajaliste eesmärkidega • Inimesi tuleb suunata uutele ametitele, oskusi täiendada, töötuks olemise aega ja lühendatud tööaega kasutada täiendõppeks ja täiskasvanukoolituseks, töötud reintegreerida ühiskonda kutseõppe kaudu • Valmistuda kriisi lõpuks: hoida inimesi tööl; tähtsustada kõrgelt H&K, arendust ja innovatsiooni, sest nende kaudu tekib konkurentsivõime ja sotsiaalne sidusus.

16. Nõutav kvalifikatsioonitase tõusebkõigis sektoreis ja elualadel: 50% ametitest nõuavad (kutse)keskharidust • Uusi oskusi vaja muutuvates sektorites: turism, tervishoid, nano/biotehnoloogia, keskkonnaalased ametid… • Madala kvalifikatsiooniga inimestel kõrgem töötuse risk ja ebakindlad ametid • Asendusvajadus suureneb, sest järjest rohkem läheb pensionile • Motiveerida noori lõpetama vähemalt (kutse)keskharidus • Veenda ettevõtjaid, et oskusi on vaja arendada pikemaajaliselt • Motiveerida täiskasvanuid ja ettevõtteid osalema täiendusõppes ja seda pakkuma • Soodustada õpilaste ja töötajate mobiilsust; kõrvaldada tõkked; • Ümber õpetada inimesed, kes on strukturaalsete muutuste keerises

17. VÄLJAKUTSED Madala kvalifikatsiooniga in suur arv ELis (78 mln) Oskuste mittesobivus ilmselt jätkub ning muutub hullemaks: tööjõupuudus, lüngad oskustes, ülekvalifitseeritus Ametite polariseerumine? (palgad, ametite sisu) Oskused ettevõtetes: tihti lühinägelik, ei tehta täiendõppe vajaduste analüüsi ja saadav tulu pole teada Regionaalsed erinevused/mittevastavused võivad suureneda tänu strukturaalsetele muutustele ja ajude äravoolule VÕIMALUSED Laialdane oskuste vajaduse prognoos koostöös kõigi osapooltega tööturul Varajased hoiatused, sekkumist vajavate alade määratlemine Karjäärinõustamise võimaldamine, tagada üleminekud ning H&K ligipääs ja võrdsus, VÕTA süsteemide rakendumine Uute finantsinstrumentide väljatöötamine, mis motiveeriks inimesi õppima ja ettevõtjaid õpetama Strukturaalsete muutustega koos pakkuda ümberõpet, täiskasvanukoolitust, aktiivseid tööturu meetmeid, turvaline paindlikkus Kasvav nõudlus oskuste järele

18. Väljakutse: Rohelised ametid • Mõju oskustele: • Uued ametid (e.g. Reostuse kontrolli seadmed, energia mõtteriistad, ökoloogilise jalajälje mõõtmised jne) • Ametite vahetumine (e.g. fossiilkütus >> taaskasutatav energia) • Kaduvad ametid (e.g. Keskkonnale mittesõbralikud pakkematerjalid jne) • Kuid enamasti: Olemasolevate ametite ümber defineerimine/ rikastamine

19. Rohelise majanduse oskused • Teave jätkusuutlikest materjalidest • “Süsiniku jalajälje”arvestamise oskus • Keskkonnaalase mõju arvestamise oskused • Hariduse ja koolituse roll • vaja mõistakeskkonnaalaseid teemasid • “koolitajate koolitus” – muutuste agendid • Sotsiaalsete partnerite roll“roheliste” oskuste defineerimisel • Tugevdada “tulevikuseire”mehhanisme, k.a keskkond • EL direktiivid peaksid propageerima “rohelisi võtmekompetentse hariduses ja koolituses

20. Demograafilised muutused • Rahvastik vananeb üle kogu maailma, kuid Euroopa on vanim kontinent • Noorte arv kahaneb, kahaneb ka uute töötajate pakkumine • Kas vanemate inimeste tööhõive ja immigratsioon on lahendused?

21. Demograafiline olukord ja koolitus • Vähem noori keskhariduse tasemel • Samas, elukestva õppe vajadus on suur, sest vanemad inimesed vajavad täiendus- ja ümberõpet • Eelarvelised vahendid tuleks suunata sinna • Esmase kutseõppe kvaliteeti tuleb parandada ja pöörata erilist tähelepanu madalate oskustega inimeste, migrantide ja teiste nõrgemate gruppide õpetamisele

22. Kutseõppe roll globaalsetes väljakutsetes • Suurendada konkurentsivõimet: ette valmistada kõrgoskustega tööjõudu kutseõppe ja akadeemilise hariduse kaudu; edendada toote/teenuste arendust, innovatsiooni ja mobiilsust • Tulla toime demograafiliste muudatustega:mitte raisata inimkapitali; koolitada vanemaid inimesi, suunata ressursid sinna, kus on majanduskriisi mõju suurim; suurendada hariduse kvaliteeti; • Keskkond ja kliimamuutused: rikastada oskusi kõigis sektoreis ja ametites

23. Küsimusi? Aitäh kuulamast! Seirekeskuse veebileht www.innove.ee/seirekeskus Inglise keeles www.innove.ee/refernet