Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele

1. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Koostaja: Ülle Liiber Transpordi areng Koostanud: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee

2. Transpordi roll maailmamajanduse arengus • Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. • Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. • Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. • Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. • Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. • Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. • Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. • Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks.

3. Transport agraarühiskonnas • Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. • Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. • Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. • Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis. • Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka kauplemine kohaliku tähtsusega. • Asustus koondus suurema küla või linna ümber raadiusega 5 km (jalgsi tee kaugusele). • Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu vürtsid, siid, vein jmt. Kunagisi transpordivahendeid võib nüüd näha vaid muuseumis. Postitõld, mille teenust said kasutada vaid vähesed, peamiselt rikkamad inimesed. http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/

4. Siiditee ja araablaste mereteed • Siiditee oli ida-lääne suunaline u 6400 km pikkune kaubateede võrgustik Hiinast Euroopasse. • Peamisteks kaupadeks olid siid, kuld, tee, vürtsid, ravimid, klaas, kangad, juveelid jmt. • Siiditee tippaeg oli 13. saj Mongolite impeeriumi ajal. • Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda ka palverändurid, misjonärid, sõdurid ja rändrahvad. • Siiditeed mööda levisid ka mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused. • Siiditeedkasutati ligi 1500 aastat, selle tähtsus hakkas vähenema pärast Mongolite impeeriumi lagunemist. http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch1en/conc1en/img/Silkroad.pdf

5. Eurooplaste varased laevad • Karavell oli esimene läbimurre Euroopa meretehnoloogias. • Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. • Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. • Kuulsaimad karavellid olid Ninaja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

6. 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil • 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. • Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. • Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. • Kiiresti arenesid sadamalinnad. • 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

7. Tööstusrevolutsioon ja transpordi areng • Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: • massiliselt hakati ehitama kanaleid, • hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis.

8. Ühendkuningriigid Prantsusmaa Saksamaa USA Industrealiseerumine – linnade kasv – transpordi areng • Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel. • 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi juba linnades. • 1910. aastal elas Suurbritannias juba 94% rahvastikust linnades. • Kõik see tekitas suure nõudluse linnatranspordi järele. Samuti hakkasid arenema esimesed transiitsüsteemid. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

9. Kanalite ajastu 18. sajandil • Alates 1760. aastast hakati ehitama laevatatavaid kanaleid, mis ühendasid tööstuslinnu. • Lüüsid võimaldasid ühendada eri kõrgusel olevaid jõelõike, luues nii ühtse veeteede süsteemi. • Praamidel sai vedada suuri kaubakoguseid, veo hind oli odav. Vaid kanalite rajamine oli töömahukas ja kallis. • Kanalite ajastu jäi üsnagi lühikeseks, sest peagi võeti kasutusele veelgi uuemad tehnoloogiad. Bridgewater’i kanal 1767 Erie kanal 1829 Esimene kanal Suurbritannias oli 16 km pikkune ja ühendas Worsley söekaevandust Mancheste-riga.Tänapäeval kasutatakse seda kanalit puhkemajanduslikel eesmärkidel. 580 km pikkune Erie kanal avati 1821. a. See ühendas New Yorki Buffaloga ja tähistas uut etappi Idarannikute sadamate ajaloos.

10. Raudteede ajastu 19. sajandil • Esimene raudtee inimeste ja kaupade veoks ehitati 1801 Londoni lähedale. Rongi vedas hobune.   • 1814 ehitas George Stephenson esimese auruveduri. • 1825. aastal alustas tööd maailma esimene raudtee, kus kasutati vedurit. • Esimene üldkasutatav raudtee ühendas Manchesterit Liverpooliga alates 1830. aastast (40 miili). • Mõni aasta hiljem avati esimesed raudteed Belgias, Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal. • 1838.a. alustas tööd esimene Venemaa raudtee – Peterburist Tsarskoje Selosse. • 1869. aastal valmis transkontinentaalne raudtee USA-s, mis pani aluse riigi sisealade arengule. • Balti raudtee avati 1870 a. TallinnastPeterburi. http://meditationandspiritualgrowth.com/?p=194 http://hewit.unco.edu/dohist/archives/transprt/rails/colocity/photo1.htm

11. Raudteede ajastu • Raudtee oli sisemaa vedudes küllaltki paindlik ja paljudele piirkondadele kättesaadav. • Vedada sai suuri ja raskeid kaubakoguseid. • Kanalid ei suutnud raudteega enam võistelda ja paljud suleti. • 1860. algas omavahel ühendatud raudteesüsteemide rajamine, mis ühendas kogu riigi linnu kauba ja reisijateveoks. • Hõlpsam liikumine kasvatas tööstuslikku aktiivsust ning tõhustas järsult kaupade ja inimeste liikumist. • Aladel, kuhu raudtee rajati, kujunes märksa laiaulatuslikum turg kui mujale. • Euroopas ja Ameerikas ehitati raudteed suuremate linnade vahele, arengumaades vaid maavarade ja sadamalinna vahele. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

12. Muutused laevanduses • 19. saj algul avati esimesed regulaarsed laevaliinid üle Põhja-Atlandi, kus seilasid klipperid, mis domineerisid kuni 1850. aastateni. • 1820. a. sõitis esimene aurulaev 29 päevagaüle Atlandi ookeani Liverpoolist New Yorki. • 1838. a. avati regulaarsed laevaliinid üle Atlandi. • Aurulaevade kasutuselevõtt muutis meretranspordi kiiremaks ja turvalisemaks. • Aurumootori ja sõukruvi kasutuselevõtt ning terasest suure kandejõuga laevade ehitamine oli revolutsiooniks laevaehituses (1860). Terasest laevakere oli palju kergem, kuid selle kandejõud oluliselt suurem. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

13. Mereteid lühendavad kanalid • Suessi kanal avati 1869. aastal. • See lühendab mereteed Euroopast Aasiasse ligi 6000 km võrra. • Kagu-Aasia regioon muutus jälle oluliseks kaubanduspiirkonnaks. • Suurbritannia sai oma koloniaalvõimu kiiresti laiendada. • Panama kanali ehitamist alustati 1904 aastal, 1914. a. läbis kanali esimene laev. • 1920.a. avati kanal kõikide riikide laevadele. • Panama kanal lühendab teekonda Ameerika ida- ja lääne-ranniku vahel ligi 13000 km võrra. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

14. Merereisid muutusid lühemaks ja kiiremaks  Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite ehitamist?  Kuidas muutus merereisi kestvus Suurbritanniast Austraaliasse? Mis tegurid lühendasid seda reisi? http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

15. Siegfried Marcus (austerlane) ehitas sisepõlemismootoriga vankri juba 1864. aastal, seda täiustasid edasi Benz ja Daimler. Auto võeti kasutusele 1880. a. esialgu lähiliiklus-vahendina, kaugveos muutus see oluliseks 1920. ja 1930. aastatel. Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. aastani naeruväärne “Punase Lipu seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees kõndima punase lipuga jalamees. 1920-1970 Fordi ajastu transpordi arengus • Sisepõlemismootori täiustamine viis autode tööstuslikule tootmisele. • 1913. aastal alustas Ford autode masstoodangut. Seda võimaldas konveiertootmise kasutuselevõtt. • 1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit Ford T- mudelit, mis muutus maailmas teiseks enam toodetavaks automargiks Volkswagen Beatle järel. • Autode masstoodang viis nafta suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi jmt.

16. Hind Toodang Autode tootmismahu ja hinna seos • Autode tootmise algperioodil monteeriti need kokku käsitsi. • Auto hind oli väga kõrge ja seda sai endale lubada vaid rikkam osa elanikest. • 1908. aastal toodeti u 10 tuh autot ja ühe auto nominaalhind oli 950 dollarit. • Hiljem tootmine muutus automatiseerituks ja 1924. a. Toodeti juba 2 miljonit Ford T mudelit ning ühe auto hinnaks oli 300 dollarit. http://shockcars.com/model-t-ford-for-sale/model-t-ford-for-sale/

17. Autotootmise mõju linnastumisele • 1950 aastatest algas kiire autostumine. • Ükski teine transpordiliik pole sellisel määral mõjutanud inimeste elustiili ja linnade sisestruktuuri arenenud maades kui autod. • Tänu autodele hakkasid linnad laienema ja tekkisid eeslinnad. • Ameerika Ühendriikides tekkisid hiigel-linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_97173.aspx

18. Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) • võimalus valida sobiv sõiduaeg • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha puudused • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) • korraga saab vedada vähe kaupa • teede ehitamine ja korrashoid kallis • parkimisprobleemid • suur keskkonnasaastaja

19. Merelaevanduse areng - konteinerveod • Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New Yorgist Houstonisse. • 1960. aastal ehitati esimene spetsiaalne konteinerite sadam New Yorgis. • Algasid regulaarsed konteinerveod USA idaranniku ja Euroopa vahel. • 1980. aastate algusest muutusid konteinerveod spetsiaalsetel konteiner-laevadel rahvusvahelistes ja regionaalsetes vedudes peamiseks. • Konteinervedu • nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu; • vähendab viivitusi ümberlaadimisel, • lühendab veoaega; • suurendab töökindlust; • alandab veohinda; • võimaldab transpordi paindlikkust; Kui 1980. aastal veeti konteinerites vaid 21% kõigist kaupadest, siis 2000. aastal juba 70%. http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

20. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised: merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid vedu tuleb odav, tööviljakus on kõrge Puudused: tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral võimalik kasutada vaid rannikuriikidel sadamate asukoht http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bateaux_comparaison2.svg http://paula-maritime-english.blogspot.com/2011/03/types-of-merchant-ship.html

21. Siseveetransport Head küljed • odav transpordiliik; • saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (maake, puitu, vilja jmt) Negatiivne • saab kasutada vaid seal, kus on laevatatavad jõed; • jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada; • võrdlemisi aeglane;

22. Õhutranspordi areng • Orville ja Wilber Wright alustasid juba 1899. aastal tõsiseid katsetusi lennunduse alal. • Esimene propelleriga lennuk tõusis õhku 1903. aastal vendade Wrightidega ja avas õhutranspordi ajajärgu. • 1914. a toimus esimene reisijatega lend. • 1919 avati esimene lennuliin Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. • 1920. ja 1930. laienes lennuteenuste osutamine Euroopas ja USA-s tänu lennukile Douglas DC-3. • Douglas DC3 oli esimesi ökonoomne ja võrdlemisi odav lennuk, mis võttis pardale 21 reisijat. http://www.flightglobal.com/blogs/aircraft-pictures/2008/05/douglas-dc3.html

23. Õhutranspordi areng • Teise maailmasõja järgne periood oli õhutranspordi arengus pöördeline: suurenesid kiirused, kaubamahud ja reisijate arv. • Täiesti uus ajajärk algas reaktiivmootorite kasutuselevõtuga. • 1958 tegi esimese lennu Boeing 707, 1969. aastal Boeing 747 New Yorgi ja Londoni vahel. See lennuk võtab pardale ligi 400 reisijat. • lõppesid väsitavad üleookeani laevareisid, • ülikiiresti hakkas kasvama rahvusvaheliste reisijate arv; • õhutransport muutus laialt kasutatavaks. On kasutatud ka ülehelikiirusel lendavaid lennukeid reisijateveos - Concorde (1976; 2200 km/hr). Liinid suleti 2003.a

24. Õhutranspordi eelised ja puudused Positiivne • vedu on kiire • kopteriga pääseb igale poole ligi Negatiivne • vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid • vedu on kallis • rajatised ja lennukid on kallid • sõltub suuresti ka ilmastikust • lennukiga ei saa igal pool maanduda Frankfurdi rahvusvaheline lennujaam http://www.nasa.gov/mission_pages/SOFIA/int_update_9_22.html http://listphobia.com/2009/08/10/10-busiest-airports-of-the-world/

25. Raudteetranspordi areng – ülikiired rongid • Esimesed ülikiired rongid Shinkansenid võeti kasutusele Jaapanis 1964 a. • Kiirliinid ühendavad kõikide Jaapani saarte suuremaid linnu. • Kiirrongide keskmine kiirus on 243 km/h. • Saksamaal avati ICT InterCity-Triebwageni liin 1999.a. Stuttgart – Zürichi vahel. Sõidukiiruseks oli siis 130 km/h. • Nüüd on mitmeid liine suuremate linnade vahel. Keskmine kiirus 232 km/h. • Prantsusmaal sõidavad TGV-d (Tres Grande Vitesse) alates 1981. a. • Turistid võivad Pariisist Vahemere äärde sõita kolme tunniga. Keskmine kiirus 277 km/h, max 515 km/h. http://en.wikipedia.org/wiki/File:JR_East_Shinkansen_lineup_at_Niigata_Depot_200910.jpg http://blog.alpict.com/2011/07/05/les-trains-cff-equipes-de-bornes-rfid-en-2017/

26. Revolutsioon transpordis - magnethõljukrongid • Magnethõljukrong e maglev-rong (sõnadest magnetic levitation – hõljumine, lendlemine) kasutab magnetvälja ja liigub mõne sentimeetri kõrgusel teepinna kohal seda puudutamata. • Magnethõljukrongil on mitmeid eeliseid: • on energeetiliselt efektiivne ja võimaldab märgatavat energiasäästu, sest tal puuduvad rattad, teljed, ülekanded ja muud liikuvad ning seetõttu hõõrduvad osad. Hõõrdejõu ületamine aga nõuab suure osa liikumiseks kuluvast energiast. • on keskkonnasäästlik, sest tarbib vaid elektrienergiat; • võib liikuda kiirusega kuni 600 km/h, seega võimaldab aega säästa; • on ohutu, sest on välistatud kokkupõrked teist liiki liiklusvahenditega; • säästab maad - liiklustrass rajatakse umbes 10 m kõrguste sammaste otsa, see ei takista senist maakasutust. • Reisimine on hästi mugav, liikumineon väga sujuv, puudub vibratsiooni ja müra. Vagunis võib töötada peaaegu nagu kabinetis. Hiinas alustas magnethõljukrong sõitmist 2003. aastal Shanghai Long Yangi metroojaama ja Pudongi lennujaama vahel. Lühendatult Ülo Vaheri artiklist “Lendlev rong” http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007/01/?headerID=716

27. Raudteetranspordi eelised ja puudused reisijateveol • mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui vaja tööd teha • ühendab üht linnasüdant teisega • ei ole parkimisprobleeme • keskkonnasõbralikum (diiselküte või elekter) • sõltub vähem ilmastikust (udu, libedus jne.) • pikemate vahemaade puhul odavam kaupade veol • sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne. • ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul • vähem kulutusi teede korrashoiuks • tööviljakus on kõrge ja vedu odav puudused • raudtee enda ehitamine on kallis • raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole pole võimalik ehitada • sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) puhul

28. Kuidas on kasvanud transpordivahendite kiirused reaktiivlennuk 1000 Maantee transport Raudtee transport Meretransport Õhutransport Road Rail 750 Maritime Air 500 magnethõljukrong 250 auto 100 propellerlennuk rong postitõld 50 reisilaev konteinerlaev klipper 1800 1850 1900 1950 2000 http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html

29. Transporditehnoloogiate areng meretransport maanteetransport raudteetransport õhutransport 2000 maglev konteiner-laevad reaktiiv-mootor elektriauto TGV reaktiiv-lennuk tankerid 1950 kiirteed REAKTIIVMOOTOR buss helikopter veoauto kaubalaevad lennuk 1900 liinilaevad auto tramm S I S E P Õ L E M I S M O O T O R metroo dirižaabel jalgratas rauast laevakered E L E K T R I M O O T O R õhupallid 1800 A U R U M O O T O R sadamasillad lüüsid raudtee hobubuss http://people.hofstra.edu/geotrans/index.html