Lapse suhtlus bioloogiliste õdede ja vendadega ning vanematega

1. Lapse suhtlus bioloogiliste õdede ja vendadega ning vanematega Maie Salum

2. Lapse võib perekonnast ära võtta, kuid perekonda lapse seest ära võtta ei saa Asendushoolduse aluspõhimõtteks on: • Lapsel on õigus säilitada oma identiteet, sh perekondlikud suhted. • Lähedastes suhetes õdesid-vendi ei tohi üldjuhul eraldada. • Erandiks on juhus, kui laste mitteeraldamine ei ole laste huvides.

3. Vaimse tervise uuringud näitavad, et • Õed ja vennad on inimesele väga olulised; • Nende vaheline side on väga tugev; • Õdede-vendade vaheline side võib kesta kauem kui ükskõik milline teine suhe; • Õdede-vendade lahutamine asendushooldusele paigutamisel või lapsendamisel on lapsele emotsionaalselt väga raske.

4. Miks on õdede-vendade side tugev? • Vanemad õed-vennad on pidanud hoolitsema nooremate eest; • Koos on püütud raskustega toime tulla; • Õdede-vendade vahel on kujunenud usaldus – nende minevikus on selliseid seiku, mida ei saa jagada mitte kellegi teisega. Sidemete säilitamine on lapse emotsionaalne toetamine

5. Võimalused lapse sidemete tugevdamiseks bioloogiliste lähedastega • Külastused/kohtumised • Lapsele perekonna kohta info andmine • Lapsele pere liikmete fotode hankimine, lapse fotode saatmine sugulastele • Lapse kirjavahetus, helistamine, kingituste vahetamine oluliste lähedastega

6. Kohtumiste läbiviimise 4 sammu • Esimene samm – perevõrgustiku kaardistamine: lapsele olulised lähisugulased, kus elavad, millega tegelevad

7. Kohtumiste läbiviimine • Teine samm – kontaktivõtt pereliikmetega, kellega laps kohtuda soovib, küsida nende seisukohta võimalike kohtumiste või muude kontaktide osas

8. Kohtumiste läbiviimine • Kolmas samm – lepitakse kokku, kas külastused hakkavad toimuma järelevalve all või ilma, ning kus, kui pikalt ja kui sageli need toimuvad.

9. Kohtumiste läbiviimine • Neljas samm – lapse ettevalmistamine kohtumiseks

10. Hooldusvanema roll lapse ettevalmistamisel • Laps vajab võimalikult palju eelinformatsiooni – kellega, kus, millal, kui pikalt laps kohtub ja mis peale kohtumist toimub. • Lapsega tuleb rääkida läbi, kas ta soovib, et hooldusvanem oleks kohtumise juures või mitte.

11. Hooldusvanema roll... • Hooldusvanem peab jälgima kohtumiste mõju lapsele – kas ja mis suunas midagi lapse käitumises muutus. • Hooldusvanem peab olema valmis vastama lapse küsimustele nii käesoleva hetke kui ka tuleviku suhtes.

12. Lapse kontaktid bioloogiliste vanematega • Kontaktide kavandamisel tuleb läbi mõelda, millist positiivset mõju me ootame lapse ja bioloogiliste vanemate kohtumiste tulemusena, seda nii lapsele kui ka vanemale. • Hooldusvanemal tuleb valmis olla ka võimalikele negatiivsetele tagajärgedega, mis kohtumistega kaasneda võivad.

13. Järeldused: • Kontaktide loomisel ja säilitamisel asendushooldusel viibiva lapse ja ta bioloogiliste lähedaste vahel tuleb meil lakmuspaberina kasutada last ennast – jälgida, kas ja milline mõju on kontaktidel lapsele. • Isegi siis, kui me teame, et kohtumine vanemaga võib lapsele traumeeriv olla, julgen kohtumist siiski soovitada - lapse fantaasial on võime minevikus olnut idealiseerida.

14. Lõpetuseks • Asendushooldusel või kasuperes kasvaval lapsel on 3 peret: • Bioloogiline pere, kuhu ta sündis; • Hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere, kus ta elab; • Ideaalpere – millest ta unistab. Meil on kasulik seda meeles pidada.

15. Tänan!