Download
1 / 15
150 likes | 372 Views
Turvalisus meis endis ja meid ümbritsevas keskkonnas. Raivo Aeg Politseipeadirektor Pärnu, 31. 01. 2008. Hetkeolukord laste poolt toime pandud kuriteod. 2007 on politsei andmetel alaealiste poolt toime pandud 3020 kuritegu (2006 – 3313)
E N D
Turvalisus meis endis ja meid ümbritsevas keskkonnas Raivo Aeg Politseipeadirektor Pärnu, 31. 01. 2008
Hetkeolukord laste poolt toime pandud kuriteod • 2007 on politsei andmetel alaealiste poolt toime pandud 3020 kuritegu (2006 – 3313) • Alaealiste poolt toime pandud kuritegude arvu kahanemine tuleneb Karistusseadustiku muudatusest varavastaste kuritegude käsitlemisel, laste poolt toime pandud pisivargustena menetletud juhtumite arv on kasvanud üle 50% • Alaealiste poolt toime pandud vägivallategude arv on kasvanud üle 35 %, trend on tõusev • Alaealiste poolt toime pandud avaliku korra vastaste kuritegude hulk on kasvanud 42,8%. Kuna väärtegudena registreeritud avaliku korra rikkumiste arv ei ole oluliselt suurenenud (+ 2%), tuleb nentida, et suund on raskemate rikkumiste toime panemisele.
Hetkeolukord: kannatanud on lapsed(Kriminaalmenetlusregistri andmeil)
Koolivägivald – tänane seis Koolivägivald koosneb: • Psüühiline vägivald (verbaalne alandamine, sõim jmt, aga ka teadlik ignoreerimine) • Kehaline vägivald (tutistamine, löömine, põletuste tekitamine jmt.) Kehalise vägivalla juhtumid on kuriteod. Enim levinud koolivägivalla liigiks on psüühiline vägivald, seda nii laste omavahelises suhtluses, kui ka õpetaja –õpilase vahelises suhtluses. Lastel võib vaimne vägivald väga kergelt üle minna kehaliseks vägivallaks. (andmed: Politsei infosüsteem)
Tänane seis: liikluses hukkunud ja vigastatud lapsed(Andmed: Maanteeamet)
Muutused meid ümbritsevas Viimase kümne aasta jooksul on laste iseseisev sisenemine avatud ümbruskonda muutunud hilisemaks • Väliselt iseloomustab seda suundumust lapse “trepist – treppi” toimetamine vanemate või hooldajate poolt • Sisuliselt on tegu oludega, kus laps liigub kolmnurgas kodu – kool – organiseeritud vaba aja veetmise koht tihedalt kontrollituna ja väliselt ohutult • Laste ohutunnetuse teke ja areng on hilisem ja järsem
Liikluskasvatus – oluline osa ohutuskasvatusest • Laste liikluskasvatuse kord (Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 08. märtsist 2001. a) § 3 lõige 1: “Liikluskasvatust viivad läbi lapsevanemad, lasteasutused ja koolid.” • Liikluskasvatuse õppe- ja abimaterjale valmistab ette ja jaotab koolidele Maanteeamet. • Politseiametnikud aitavad liikluskasvatuse üksikürituste läbiviimisel, kuid see ei asenda koolis tehtavat püsivat ja igapäevast liikluskasvatust. • I klassi lastele liiklusaabitsate kättejagamine noorsoopolitseinike poolt toimub teema tähtsuse ja vajalikkuse rõhutamiseks.
Muutused meid ümbritsevas • Laste meediasuhtlus on üha enam liikunud aktiivset suhtlust võimaldavatesse elektroonilistesse suhtluskeskkondadesse. • Lapsed otsivad internetist asendust igapäevaelus puudu jäävale lähedusele.
Laste meediasuhtluse muutuste tulemused • Elukoha lähedane sõprusringkond asendub väga muutuva suhtlusseltskonnaga tõmbekeskuste juures, tagajärjeks võib olla suurem valmisolek seltskonna mõjul õigusrikkumiste toimepanemiseks • Vanemad tegelikult ei tea, kellega nende lapsed suhtlevad • Koolides ja huviklubides tõrjutu staatuses olevad lapsed võivad sulguda interneti suhtluskeskkondadesse, tagajärjed võivad olla ettearvamatud.
Ohutuskasvatus • Igapäevase ohutuskasvatuse selgroog: tähelepanemine, hoolimine ja adekvaatne reageerimine • Oluline küsimus on “Miks?”, selle asemel, et küsida “Mida?” • Lastevahelise vägivalla ennetamiseks tuleb olla eriti tähelepanelik laste omavaheliste suhete osas • Tihe koostöö vanematega on adekvaatse reageerimise loomulik koostisosa • Laste igapäevaeluga seostatuna ei ole ühegi laste endi ohutust puudutavas teemas ühegi olulise sõnumi üle kordamine liigne
Turvastendid • Igas koolis peaks olema kooli sisenemisel ja koolist väljumisel kindlasti nähtav turvastend, kus oleks selgelt ja võimalikult pilkuhaaravalt kirjas kaks – kolm antud ajaperioodil olulist turvasõnumit. • Ideaalne oleks, kui need sõnumid puudutaksid liiklusohutust, vägivalla ennetamist ja erinevate võimalike õnnetuste vältimist. • Hea oleks, kui turvastendi läheduses asuks ka tervise stend koos sõltuvusainete tarvitamist ennetava infoga.
Koostöö on edu võti • Kõigis territoriaalsetes politseiosakondades ja politseijaoskondades töötavad noorsoopolitseinikud • Noorsoopolitsei põhiülesanneteks on: • laste poolt toime pandavate süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; • süüvõimetute laste poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegude menetlemine; • laste poolt toime pandud väärtegude menetlemine; • laste õiguste kaitsmine oma pädevuse piires. • Noorsoopolitsei ametnikud oma põhiülesannete täitmiseks: • teevad koostööd lastega tegelevate ametkondade ja politseiametnikega, vahetades teavet õigusrikkujate ja õigusrikkumisi soodustavate asjaolude kohta; • osalevad laste õigusrikkumistega tegelevate komisjonide töös
Koolirahu leping Soovides, et ka järgneval õppeaastal valitseks Eesti koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tugineks teineteisemõistmisele ja usaldusele, lepivad Haridus- ja teadusminister ning Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esindaja kokku järgnevas:Algaval õppeaastal:1. Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist. 2. Oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist. 3. Hoidume vägivallast ja meelemürkidest - kool peab olema turvaline ja mõnus paik. 4. Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus 5. Armastame õppimist ja õpetamist.
