Kursus 1: Looma heaolu Teema 1: Loomade kohtlemise eetilised seisukohad

1. Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski T. Kaleta Kursus 1: Looma heaolu Teema 1: Loomade kohtlemise eetilised seisukohad Õppetund 2: Eetilised vaated loomade kohtlemisel

2. Eetilised vaated loomade kohtlemisel 1. Sissejuhatus 2. Loomaeetikaga seotud traditsioonilised kultuurid 2.1. Definitsioonid 2.2. Religioossedvaatenurgad Judaism ja Kristlus Idamaade religioonid Islam 2.3. Loomi käsitlevad filosoofiad Muinasaeg Renessanss ja valgustusaeg Kaasaegne periood Viimased arengud

3. 1. Sissejuhatus Loomade heaolu on saamas oluliseks küsimuseks maailma paljudes riikides. Korraliku loomahoolduse tagamisest on huvitatud lai üldsus, loomakasvatajad ning teadlased. Mure loomadesse suhtumise pärast on eetiline küsimus. Eetikat võib defineerida kui “moraalsete uskumuste ja tavade selgesõnalist filosoofilist peegeldust”(Hinman, 2002). Eetilisi küsimusi mõjutavad religioossed uskumused, filosoofia ja kindla aja ning ühiskonnaga seotud arvamused.

4. 2.Loomaeetikaga seotud traditsiooniline kultuur 2.1. Definitsioonid 2.2. Religioossed vaatenurgad 2.3. Loomi käsitlev filosoofia

5. 2.1. Definitsioonid Eetos: Moraaliprintsiip. Kindlale inimesele, inimgrupile, kultuurile või liikumisele omane meelelaad, iseloom või põhiväärtused. Eetika: Inimeste käitumise uuringud ja hindamine moraaliprintsiipide valguses. Ideaalse seisundi väljendamine. “Moraalsete uskumuste ja tavade sõnaselge filosoofiline peegeldus” (Hinman 2002). Moraal: Seondub kohustusega; puudutab neid kavatsusi ja tegevusi, millele omistatakse omadusi õige ja vale, vooruslik ja paheline, või reegleid, mille järgi need kavatsused ja tegevused peaksid olema suunatud.

6. 2.2. Religioossed vaatenurgad Suurtel religioonidel on olnud oluline mõju inimeste suhtumisele loomadesse. 1. Judaism ja Kristlus 2. Idamaa usundid 3. Islam

7. Judaism ja Kristlus Lähtekohaks on Piibel. Piibli kontseptsioon Jumala valitsemisest inimese üle ja inimese valitsemisest loomade üleon siiani aluseks Lääne kultuuride suhtumisele inimestesse ja loomadesse. Moosese raamat 26-28: “… et nad valitseksid kalade üle meres,lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigiroomajate üle, kes maa peal roomavad!“ Headus loomade vastu on võrdsustatud õigluse seaduslikkusega. Õpetussõnad 12:10: “Õige hoolib oma looma hingest,aga õelate halastuski on julm”.

8. Judaism ja Kristlus Mitmed Piibli käsudrõhutavadinimese vastustust koduloomade eest. 1. Moosese raamat 20:10: “...aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ega su veoloom...” 5. Moosese raamat 22:6: “Kui teel olles juhtub su ette linnupesa mõne puu otsas või maas, poegadega või munadega, ja ema losutab poegade või munade peal, siis ära võta ema koos poegadega.“ Loomi tulebaustada. Luukaevangeelium 13:15: 14:5: “Kes on teie seast, kelle poeg või härgkukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?” ja “Te silmakirjatsejad, eks igaüks teie seast päästa ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest lahti ja vii jooma?”

9. Judaism ja Kristlus Wade (2004): Traditsiooniline kristluse eetika: “ära ole loomade vastu julm ja kohtle neid lahkusega”. Aquino Thomasväidab, et julmus loomade vastu on vale, kuna see innustab inimesi käituma ka üksteisega sarnasel õelal viisil. Looma elu ei peeta pühaks, seega ei ole neil ka olulist õigust elule. Aquino Thomas’e vaateid mõjutas Aristotelese hierarhiline loomise mudel. Isik, kes suhtub oma karja hoolivusega, peegeldab jumalikkuse tunnust.

10. Idamaade religioonid - Hinduism Hinduismi aluseks on uskumus, et kõike elavat tuleb austada, kuna keha on hinge väline kest. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: Ahisma: vägivallatuse printsiip Samsara: taassündide protsess Karma: varasemad teod määravad käesoleva seisundi Dada J. P. Vaswani peavaimulik Sadhu Vaswani Mission ütles intervjuus Hinduism Today’le: “… Loomade heaolu ei ole väljapääs – on vaja looma õigusi. . .”

11. Idamaade religioonid -Džainism Džainismi uskumus põhineb ideel, et maailm on loodud jiva’stja ajiva’st, jiva (hing) on vangistuses ajiva’s (mitte-hing). Karmajahingede rändaminehoiavad jiva’tvangistatuna ajiva’s. Džainistid on animistid - nende jaoks on kõik looduslik elav ja kõik elav on püha.Hoidutakse ükskõik millisele eluvormile kahju tekitamast. Džainistidon väga ranged taimetoitlased ja järgivad ahisma tavasid.

12. Idamaade religioonid - Budism Ka budistid usuvadkarmasse; need, kes põhjustavad elusolenditele kannatusi ja vägivalda, saavad sama valu tundma kunagi tulevikus. Jakata lugudes illustreeritakse budistide vaateid loomadele. Buddha on eelnevates eludes sündinud erinevate loomadena - nii võrdsustub looma tapmine inimese tapmisega. Enamus budistidest on taimetoitlased, loomad ei tohi neile kaaslasteks olla, loomi ei tohi jahtida ja paljud budistid ostavad ning vabastavad metsikuid loomi, et vabastada neid kannatustest.

13. Islam Islam õpetab, et Allah on inimestele andnudvõimu loomade üle. Järelikult on loomade halb kohtlemine Allahi käsule mitteallumine. Koraankirjeldab loomise kohandamist inimese vajadusele ja rõhutab, et maailm on loodud inimese heaks: Sura 16, värss 5-8: “Allah on teie jaoks loonud karja ja nendes soojuse, kasulikud teened...” Sura 2, värss 29: “Allah on see, kes on teile loonud kõik selle, mis on maa peal”.

14. 2.3. Loomi käsitlev filosoofia Eetilisi küsimusi mõjutavad religioossed uskumused, filosoofia ja teatud aja ning ühiskonnaga seotud arvamused. Muinasaeg Renessanss ja valgustusajastu Uusaeg Hiljutised arengud

15. Muinasaeg Lisaks religioonile oli oluline osa inimese suhte kujunemisel loomadesseKreeka ja Rooma muistsetel ühiskondadel(Staller, 1995). Vanas Kreekas oli neli mõttekoolkonda, mis tegelesid inimese-looma vahekorraga: - Animism (Pythagoras): Loomadel ja inimestel on sarnased hinged. - Mehhanism: Inimesed ja loomad on masinad. - Vitalism (Aristoteles): Vahe orgaaniliste ja anorgaaniliste organismide vahel. - Antropotsentrism: Inimsugu on maailma keskpunkt.

16. Renessanss ja valgustusajastu Renessanss: Descartes (1596-1650) tugevdas inimese ja looma eraldatust väitega, et keha on masin, ning see, mis looma inimesest eraldab, on kõne või mõistuse puudumine ja tõsiasi, et loomad ei tunne valu.

17. Renessanss ja valgustusajastu Valgustusajastu: Voltaire (1694-1778), Hume (1711-1776) jaRousseau (1712-1778) vaidlustasid populaarse idee - et loomad ei tunne valu ja et inimene võib nendega käituda nii kuidas tahab. Mitte kõik mõtlejad ei ole valgustusajastu poolt võrdselt mõjutatud. Kant (1724-1804) arvab, et loomadel on vaid kasutoov väärtus ja et inimestel ei ole loomade suhtes otseseid kohustusi (kuna nad ei ole mõistusega olevused ja enesest teadlikud): “Kui inimene laseb oma koera maha, kuna loom ei ole enam võimeline teda teenima, siis ei ole inimene looma ees oma kohustust tegemata jätnud,…”. “…mis loomadesse puutub, ei ole meil otseseid kohustusi…”. “Elusalõikajad… käituvad muidugi julmalt,…nad võivad õigustada oma julmust, kuna loomi tuleb vaadata inimese instrumentidena.”

18. Uusaeg Utilitarism Bentham (174-1832): “Küsimus ei ole selles, kas nad mõtlevad ega selles, kas nad räägivad? Vaid selles, kas nad suudavad kannatada?” Bentham oli esimene, kes mõistis hukka “inimese domineerimise” kui türannia. Teo õigsus sõltub täielikult selle tagajärje väärtusest. See on kasulikkuse printsiip. Mill (1806-1873) arendas lõplikult välja utilitarismi mõiste : “Otsustades selle üle, kas tegu on moraalselt õige, võetakse kokku kõik hea, mida see tegu kaasa toob ja kaalutakse kogu kurjaga, mida antud teoga tekitatakse.“

19. Uusaeg Utilitarism Singeri (1945-) (Loomade vabastamine) asenduse argumentpeegeldabutilitaar-filosoofiat: kui loom ei tunneta tulevikku ja elab suhteliselt rahulolevat elu, on looma enneaegne kuid humaanne surm vastuvõetav, kui sellest tuleneb teiste heaolu ja kui loom asendatakse teisega.

20. Uusaeg Liigikesksus (ingl. k speciesism) Liigikesksuson eelarvamusvõi suhtumine, mis soodustab ühte liiki kuuluvate isendite huvisid ja on vastu teise liiki kuuluvate isendite huvidele (Singer 1975). Parempoolsete filosoofia Mõiste esitab idee, et inimesed ja teised loomad on võrdse tähtsusega. Seepärast usuvad parempoolsed, et seadused loodi selleks, et hoida ära inimeste ja loomade asjatud kannatused. Loomaõiguslaste liikumise ekstremistid, keda kutsutakse vabastajateks, tahavad loomi vabaks lasta.

21. Hiljutised arengud Pascalev (2004) arutles kesksete moraaliküsimuste üle, mis puudutasid loomade kohtlemist põllumajanduses ja esitas peamised bioeetika mõistedja põhimõtted.

22. 3. Inimühiskond, avalik suhtumine jateadlikkust loomade heaolust Mure loomadesse suhtumise pärast on eetiline küsimus. Loomi puudutavaid eetilisi küsimus võib klassifitseerida selle järgi, kas neil on või ei ole moraalset staatust. Avalik arvamus on loomade heaolu parandamisel suurim liikumapanev jõud. Tarbijadon muresloomade pärast, kuid samuti ka enese pärast; on vahe spontaanse ja mõjutatud muretunde vahel. Kui küsiti, millised toitu puudutavad küsimused tarbijale muret tekitavad, oli mure loomade heaolu pärast väga väike. Vaid siis, kui küsiti konkreetselt arvamust loomade heaolust, avaldasid inimesed suurt muret.

23. Inimühiskond, avalik suhtumine jateadlikkust loomade heaolust Arvamuste järjekindlusetus ja segadus tõstsid esile meedia rolli avalikkuse teadlikkuse kujundamisel loomade heaolust, seega mõjutades inimeste suhtumist. Loomade heaolu parandamise avalik nõue peegeldubmõjuringkondade tegevustes,läbimeedia ja paranenud seadusandluse. Esimesed katsed parandadaloomade olukorda seaduse teelleidsid asetSuurbritannias, USAsjaPrantsusmaaljuba1641 aastal. Loomadolid kaasatudEuroopakeskaja seadusandlusesse.Suure tähtsusega EL dokumentoli Rooma ja Amsterdami Loomade Heaolu Protokolli leping(Treaty of Rome with Animal Welfare Protocol of Amsterdam) (1977).

24. Inimühiskond, avalik suhtumine jateadlikkust loomade heaolust Areng põllumajandusloomadesse suhtumises tuleneb loomade olukorda, toidutööstust ja põllumajandust käsitlevast haridusest ja teadmistest. Noorte inimeste (3-19) teadlikkus põllumajandusest ja farmiloomadest on kaugel rahuldavast (Rickinson jt, 2003). Elukutsealased grupid,ntzootehnikud, loomaarstid jt, kes töötavad põllumajandusloomadega, on loomakaitseorganisatsioonide surve all, samas peavad nad “tõstma tootlikust”. Loomakasvatussaaduste tööstusesse on kaasatud biotehnoloogia, mis võib tõsta toidutoodangut. Puudub üksmeel geeni- ja biotehnoloogia võimalike mõjude kohta toidu ohutusele, inimese tervisele ja keskkonnale.

25. Kokkuvõte Rohr (1989): “Parim tee teadmiseni on analüüsida nende seisukohti, keda peetakse spetsialistideks ja kes tunnevad probleemi. Tõe kindlakstegemisel on oluline analüüsida kõiki arvamusi”.