Infop ä devus ja e -õpe e-keskkonnas

1. Infopädevus ja e-õpe e-keskkonnas Sirje Virkus Tallinna Ülikool 4.oktoober 2007

2. Terminoloogia • Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame? • Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime? • Kas terminid peavad • peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi sisu selgelt ja arusaadavalt või • piisab sellest kui me lepime kokku, et konkreetne termin on mingi nähtuse, protsessi tähistamiseks?

3. Infopädevus • Ei leidnud ühtegi vastet RAAMATUKOGUSÕNASTIK

4. Infokirjaoskus • INFOOSKUS • INFOOTSIOSKUS • INFOKIRJAOSKUS • kasutajate oskus informatsiooni otsida, esitada, analüüsida, levitada jne • information skills • information literacy RAAMATUKOGUSÕNASTIK

5. Infokirjaoskus • INFO + KIRJA + OSKUS • INFO + KIRJAOSKUS • INFOKIRJA + OSKUS

6. Infokirjaoskus mõiste • INFOOSKUS • INFOOTSIOSKUS • INFOKIRJAOSKUS • Infopädevus • Infokompetentsus • Infokompetentsid • Infootsingu ja –kasutuse oskused

7. information problemsolving information problem-solving skills information fluency information mastery information competence information competency information mediacy information literacy competence information literacy competencies information literacy and skills information literacy skills information handling skills information handling competencies skills of information literacy Infoliteracy information empowerment Alternatiivsed terminid

8. Semantics • IF information literacy is a set of competences THEN what is information literacy competence? = information competence competence or competence of competences • IF IL = competence AND competence = knowledge, skills and attitudes THEN WHAT is information literacy skills ???

9. Infokirjaoskus või infopädevus

10. Information-related competencies • identifying, locating, finding, gathering, storing, retrieving and processing information from a variety of sources; • using a range of information-retrieval and information-processing skills confidently and competently; • organizing, analysing, synthesizing, evaluating and using information; • presenting and communicating information clearly, logically, concisely and accurately.

11. Infokirjaoskus • Termin kasutusel alates 1974.aastast, • Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse Assotsiatsiooni president • Erinevad terminid infokirjaoskuse tähistamiseks • Palju erinevaid definitsioone, mudeleid, käsitlusi • Erinevad arusaamad infokirjaoskuse arendamisest

12. Infokirjaoskuse vihmavari Patrica Senn Breivik

13. Infokirjaoskajaisik Teadvustab infovajaduse Sõnastab infopäringuid Kasutab ja esitab infot Määratleb info- ja viiteallikad Korrastab ja töötleb infot Sooritab infootsinguid Valib sobiva info ja allikad INFOKIRJAOSKAJA Hindab infot ja infoallikaid

14. Webber ja Johnston (2002) • Defineerivad infokirjaoskust kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infokirjaoskus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.

15. Infokirjaoskuse seitse palet (Bruce, 1997) • Esimene nägu: IT kogemus • Teine nägu: Infoallikate kogemus • Kolmas nägu: Infoprotsessi kogemus • Neljas nägu: Infokontrolli kogemus • Viies nägu: Teadmiste konstrueerimise kogemus • Kuues nägu: Teadmiste avardamise kogemus • Seitsmes nägu: Tarkuse kogemus

16. UNESCO (Abid, 2005) • Infokirjaoskus on intellektuaalne raamistik ja protsess informatsiooni leidmisest, hindamisest, kasutamisest, edastamisest ja sellest arusaamisest. • Selle protsessi edukus sõltub osaliselt IT kasutamise vilumusest ja osaliselt uurimismeetodite valdamisoskustest, millest olulisimad on kriitilise mõtlemise ja arutlusoskused.

17. Infokirjaoskus • Õppimise viis - The way of learning– (Kuhlthau,1993, Lupton, 2004) • Infoga töötamise viis - The way of working with information – (Bruce, 1997) • Harjumus või eluviis - A habit or a way of life (Hinchliffe, 2001) • Teadmise kujunemise viis -The way of knowing – (Lloyd, 2003) • Küsimuste esitamise pedagoogika - IL as a pedagogy of questions (Andretta, 2006)

18. A way of learning In the literature the terms “learning styles” and “cognitive styles” are often used interchangeably • Learning style refers to how a learner perceives, interacts with, and responds to the learning environment, it is a measure of individual differences • Cognitive style refers to a learner’s preferred way of processing information; that is, the person’s typical mode of thinking, remembering, or problem solving

19. Tõlgendused • Informatsioon • Kirjaoskus • Kompetentsus • Oskus • Ekspertiis

20. Seosed teiste mõistetega • Research skills • Learning skills • Learning to learn skills • Academic skills • Media literacy • Digital literacy….

21. E-õpe

22. E-õpe • kaugkoolitus (distance education), • paindlik õpe (flexible learning), • avatud õpe (open learning), • avatud õpe ja kaugkoolitus (open and distance learning), • hajusõpe (distributed learning), • arvutipõhine õpe (computer-based learning), • sidusõpe (online learning), • veebipõhine õpe (web-based learning), • virtuaalõpe (virtual learning), • teleõpe (telelearning)

23. E-õpe Eestis • Kaasaegne kaugkoolitus • Avatud õpe ja kaugkoolitus • e-õpe

24. E-õpe • 21.sajandi võlusõnaks on e-õpe (e-learning). (poliitikud, koolitajad) • Tihtipeale vaadeldakse e-õpet kui sünonüümi haridussüsteemi moderniseerimisele. • Euroopa riikides e-õppe poliitika ja rajatakse e-ülikoole • Uurijate ja praktikute poolt on pakutud palju e-õppe definitsioone.

25. E-õpe • “Koolituse pakkumine Interneti, intraneti, ekstraneti või veebi vahendusel“ (Sloman, 2001) . • “Elektroonilise tehnoloogia abil edastatud või vahendatud õppimise võimalused”(Ameerika Väljaõppe ja Arendusühing (American Society for Training and Development/ ASTD, 2000).

26. E-õpe • “Uue multimeediatehnoloogia ja Interneti kasutamine, et soodustada juurdepääsu ressurssidele ja teenustele ning võimaldada kaugkoostööd ja ressursside vahetust õppimise kvaliteedi parandamise eesmärgil“ (The eLearning Action Plan, 2001).

27. E-õpe Enamuses e-õppe definitsioone rõhutab kolme aspekti - e-õpe on: • võrgupõhine ja teeb võimalikuks õppetegevuse, õppematerjalide pideva uuendamise, otsingu, levitamise ja informatsiooni jagamise • toimub arvutite kaudu kasutades standardset Interneti tehnoloogiat • võib esineda iseseisvalt või traditsioonilise koolituse osana (Rosenberg, 2001).

28. E-õpe • Paljud uurijad suhtuvad terminisse kriitiliselt (Holmberg, 2003; Rekkedal, 2002; Paulsen, 2003; Bang, 2001). • Torstein Rekkedal väidab, et õppimine on tegevus või protsess, mille tulemusel toimuvad muutused isiku ettekujutustes, hoiakutes, kognitiivsetes või füüsilistes oskustes ja see ei saa kuidagi olla elektrooniline.

29. E-õpe • Eesti autorid tavatsevad terminit e-learning kasutades rääkida küll e-õppest, mitte e-õppimisest, kuid sellegi poolest puutume Rekkedali poolt osutatud probleemiga kokku, sest e-õpe haarab nii õppimise kui õpetamise poole.

30. Terminid Otsingud uute terminite järele aga jätkuvad • blended learning • flexi-mode learning ja • mixed-mode learning(Bates, 1995). • connected learning(Everhart, 2002). • m-learning/mobile learning.

31. Infoteadus • Informatsioon • Infoteadus • Kasutajakoolitus • Infokirjaoskus • Infojuhtimine • Teadmusjuhtimine

32. Kokkuvõte • Terminite määratlemine on oluline iga uurimisvaldkonna jaoks. • Ei saa rääkida valdkonna arengust või koostada häid juhendmaterjale, kui ei ole ühesugust arusaamist kasutatavatest terminitest. • Selleks, et arendada infopädevust või infokirjaoskust või e-õpet on vaja teada, et mis see on, mida me arendame

33. Tänan tähelepanu eest!