Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng

1. Moodul E Sotsiaalne pädevusMooduliosa E 1 PõhialusedLisa E 1 b Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng

2. Sotsiaalne pädevus “Oskused, mis on vajalikud sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide ületamiseks ja mis hõlmavad endas igapäevaelu põhioskusi (daily living skills), toimetulekut ühiskondlikus elus, liikumisoskusi (mobility) ning suhtlemis- ja enesekehtestamisoskusi tavakeskkonnas“ (F.Mersi 1975,lk 400).

3. Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Nägemispuue Nägemispuudega õpilase iseloom

4. Kogemis-võimaluste vähenemine Mitteküllaldane kehataju Vähe motoorseid kogemusi Vähe stiimuleid motoorseks arenguks Liigutuste õppimine imiteerimise teel vaid osaliselt / üldse mitte võimalik Koordineerimata liigutused, tasakaaluvõime puudumine, mitteküllaldane kehataju Olulised kogemused pädevuse kasvamiseks puuduvad

5. Puudulik / puuduv ülevaade sotsiaalsetest olukordadest Kõne areng pidurdunud Ümbruse tajumine raskendatud Miimika / žestid üldse mitte/raskestiäratuntavad Kommunikatsiooniprobleemid Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

6. Vanemate roll Lootuse kaotamine Täitmatud lootused Keskkonna negatiivne reaktsioon Süütunne Negatiivsed kogemused asjatundjatega Häbi Vanematepoolne puude mitteaktsepteerimine Ülehoolitsemine/ülinõudlikkus Negatiivne enesehinnang Ülepaisutatud nõudmised Agressioon

7. Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Nägemispuue Nägemispuudega õpilase iseloom Sotsiaalne keskkond

8. Eakaaslaste roll Vähesed/puuduvad kogemused puudega inimestega suhtlemisel Vähenenud võimalus osavõtuks mängudest/ eakohastest hobidest Puuduv sotsiaalne tunnustus Negatiivne mina-pilt Ebaõnnestamisootus Ebarealistlik võimete hindamine Sotsiaalne eemaletõmbumine Abi tagasilükkamine Puude mitteaktsepteerimine Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

9. Ühiskonna roll Ühiskondlikud eelarvamused Stigma Ebasobiv kaastunne Vähe teavet nägemispuude kohta Negatiivne mina-pilt Sotsiaalne tagasitõmbumine Enesedefineerimine puude läbi Enesestigmatiseerimine

10. Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid Vanemate poolne ülehoolitse-mine/üli-nõudlikkus Vanemate-poolne puude mitteaktsep- teerimine Eakaaslastel vähene/puuduv kogemus nägemispuudega inimestega suhtlemisel Miimika/žestid üldse mitte/ raskesti ära- tuntavad Kõne areng pidurdunud Nägemispuue Puudulik ülevaade sotsiaalsest olukorrast Ebapiisavalt ajendeid liigutuslikuks arenguks Ümbruskonna tajumine raskendatud Liigutuste õppimine imitatsiooni läbi vaid osaliselt /üldse mitte võimalik Stigma Puudulik sotsiaalne tunnustus Vähesed osalemisvõimalused mängudes /eakohastes hobides Ühiskondlikud eelarvamused

11. Sotsiaalsed võrdlusprotsessid Sotsiaalse keskkonna reaktsioon Uudishimu ja kaastunde ilmutamine, ebapiisav abistamine, stereotüüpsed ettekujutused puudest jne Vajakajäämiste ja piirangute tajumine Negatiivne enesehinnang

12. Võimalikud mõjud nägemispuudega õpilastele Ümbruse tajumine (probleemid) Kõne (verbalismid) Uni (häired) Hoiakud (hirmud) (Liigne) sõltuvus olulistest isikutest Kommunikatsioon(probleemid) Agressiivsus (ennastkahjustav käitumine, agressioon) Mina-pilt (negatiivne) Abi nõudmine (liialdatud) Abi kasutamine (abist keeldumine) Enese võimete hindamine (ebarealistlik) Stereotüübid Avastamissoov (kahanenud) Taju (probleemid) Sotsiaalsed kontaktid (sotsiaalne tagasitõmbumine) Mõistete kujunemine (probleemid) Enesedefineerimine (läbi puude) Orienteeritus edule/läbikukkumisele Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

13. „Puudepädevus“ Nägemispuude ulatuse täpne tundmine Põhjuse, prognoosi ja mõjude määratlemise oskus Nägemise adekvaatne hindamine võrdlevalt normaalsele nägemisele Turvalisus abivahenditega ümberkäimisel Suurendatud kirjalt punktkirjale üleminek Õppematerjalide kohandamine - Kompensatsioonitehnikate tundmine ja kasutamine nägijatespetsiifilistes õpimeetodites (grafoprojektor, tahvel, tabelid...) näiteks väljavõtete tegemiseks, graafikute koostamiseks ja interpreteerimiseks Elu praktilised oskused.... (Rullof, 1997, lk 34)