1 / 27

Koostööst - Eesti IKT klaster

Jüri Jõema, ITL tegevjuht. 30. märts 2011, Kaubandus-tööstuskoda, Ekspordi Akadeemia. Koostööst - Eesti IKT klaster. Miks kõik algas ?. IKT sektor tundis, et tavatööstuses ja teeninduses ei kasutata meie võimalusi piisavalt. I K T tähendust kiputakse alahindama.

eliora
Download Presentation

Koostööst - Eesti IKT klaster

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Jüri Jõema, ITL tegevjuht 30. märts 2011, Kaubandus-tööstuskoda, Ekspordi Akadeemia Koostööst - Eesti IKT klaster

  2. Miks kõik algas ? IKT sektor tundis, et tavatööstuses ja teeninduses ei kasutata meie võimalusi piisavalt

  3. IKT tähendust kiputakse alahindama Infotehnoloogia on palju enamat kui vaid Internet, Excel ja mobiiltelefon Üle 50% EL riikide majandusharude efektiivsuse kasvust tuleb tänu IT lahenduste rakendamisele IT eelarve on enamuse firmade jaoks kulu – peame õppima paremini mõistma IKT majanduslikku külge. IT ei ole mitte kulu vaid investeering Mõelgem sellele

  4. IKT kui kõiki teisi sektoreid läbiv majandusharu Rõiva- ja tekstiilitööstus Ehitus Masinaehitus Toiduainetööstus Metsandus Mööblitööstus Kaubandus j. n. e. j. n. e. Info Infotehnoloogia L ogistik a Kaup F in a nts Raha

  5. Milleks siis ikkagi IKT lahendused? Kulude kokkuhoid: Tööjõu efektiivsem kasutamine Protsesside lihtsustamine ja automatiseerimine Ressursside jagamine Täiendavate tulude teenimine: Uued tooted ja teenused Uued tegevusvaldkonnad Tootmismahtude suurendamine Lahenduste maksumus on pigem pseudoprobleem, keskenduda tuleks tasuvusele

  6. Kuidas kõik algas ? • ITL-i enda algatus teiste sektoritega koostööks aastal 2006 • Koostööuuring Tallinna Ettevõtlusameti ärgitusel • Seminarid 2007 - 2009: • Ühisseminar teistele liitudele • Masinatööstuse liit • Logistikud • Tehtud enne formaalset klastriprojekti: • Arengufondi IKT seire • Sektori ekspordile suunatud arengukava koostamine (liidu enda poolt 2009) • Käivitatud IKT demokeskus (jaanuar 2009)

  7. Selle perioodi edukad ITLprojektid Eesti Metsatööstuse Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeeriate Assotsiatsioon Metsanduslogistika edendamine e-keskkonnas (e-veoseleht) Projekti maht 4,9 milj. EEK, finantseeritakse 85% ulatuses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) poolt Eesti Masinatööstuse Liit Mehhatroonika innovatsioonikeskus Projekti maht 80 milj. EEK, finantseeritakse 70% ulatuses

  8. Töö teiste majandusharudega

  9. Teiste majandusharude ettevõtetega koostöö arendamise projekt “Eesti IKT klaster”

  10. Eesti IKT klaster – uute klastrite inkubaator Vähemalt kolme uue klastriinitsiatiivi (ja temaatilise ühisprojekti) ette valmistamine Vähemalt viie uue ärimudeli väljatöötamine ja juurutamine See tähendab: Suurendada Eesti IKT toodete ja teenuste eksporti. Tõhustada IKT firmade omavahelist ning teiste sektoritega toimuvat strateegilist koostööd innovatsiooni, tootearenduse, turunduse, tehnoloogia, inimressurssi valdkonnas Projekti kestvus september 2009 – august 2011, maksumus 3 MEEK Projekti juhib ITL, lisaks partnereid on 15

  11. Eeldus • Ettevõtted olid valmis projektis kirjeldatud tegelikke tegevusi tegema ka ILMA lisarahatuseta MIKS ? • Klaster = koostöö (võrgustik) • Koostöö (võrgustik) = klaster • Klaster tekib ise, seda ei saa luua • Klastrite teket saab TOETADA

  12. Eesti IKT klastri peamised eesmärgid IKT klastri peamiseks strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti IKT toodete ja teenuste eksporti Projekti kaudseks eesmärgiks on samal ajal suurendada teiste oluliste Eesti majandussektorite eksporti läbi laiema ja efektiivsema IKT-l põhinevate lahenduste väljatöötamise ja juurutamise. IKT Klaster on mõeldud toimima konkreetsete klastri algatuste „inkubaatorina” IKT klastri projekti tegevuseesmärgid on seega oma loomult katalüseeriva iseloomuga ning suunatud uute ärimudelit väljatöötamisele ja konkreetsete klastri algatuste ettevalmistamisele ning ellu kutsumisele.

  13. Tegelikud tegevused • Partnerite valik ja lähendamine (IKT ja teised valdkonnad). Otsingud, taustauuringud, harimine, võimalikud tooted ja sihtturud, ... • Ärimudelite (koostöömudelite) väljatöötamine ja kokkuleppimine. Mis tegelikus elus on mõistetav ja töötab. • Klastriosaliste ja seotud valdkondade ning ettevõtete harimine • Konkreetsete klastriinitsiatiivide [äri] projektide formuleerimine ja huvigruppide kokkupanek. Fookus mitte teooriale, vaid sellele millest ettevõtted tegelikku ärilist kasu saaksid

  14. Millised valdkonnad ? • Masinatööstus • Ehitajad, projekteerijad ja ehitusmaterjalide tootjad • Rõiva- ja tekstiilisektor • Finantssektor • Toiduainetetööstus (sh. eraldi piimatööstus) • Logistika (ELEA; PROLOG; Logistikaklaster, ...) • Mööblitööstus • Metsatööstus • Tuuleenergeetika • .....

  15. Klastrialgatuste teke Klastrialgatusteni jõuti koostööseminaride kaudu teiste majandusharude ettevõtjatega: Ehitajad, projekteerijad ja materjalitootjad Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtted Finantssektor Masinatööstus Seminaride eesmärgiks oli: töötada välja koostööalgatused, mille rakendamisest tulenev kasu oleks kättesaadav kogu tööstusharule ning mis oleks osaks tööstusharu ekspordivõimekuse kasvatamisest. Ideed mis kannaksid äriideena !

  16. Klastrialgatuse ideede näiteid Ehitajad, projekteerijad, materjalitootjad Projektipank BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine Tüüptoodete kataloog Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtted Pooltoodete liikumise jälgimine ja protsesside juhtimine (sündmused); Tootearendus ja “targad tooted” Lõigete süsteemid (liidestamine, Eestimaine hooldus) Masinatööstus Tehnoloogiabörs Sõltumatu IKT konsultatsioon Finantssektor Living lab Green IT/ Green banking (e-kviitung) Back-office teenuste ja toodete arendus

  17. Rõiva- ja tekstiilitööstus (näide) Töötati välja 3 peamist ideed: • Pooltoodete liikumise jälgimine ja tootmisprotsesside parem juhtimine • Tootearendus ja “targad tooted” • Lõigete süsteemid (liidestamine, Eestimaine hooldus)

  18. Lõigete süsteemid (näide) Vajaduse põhjendus: • Hooldus seadmete tootjate poolt on kallis • Ühilduvus (tarkvaraline või riistvaraline) – teemat on vaja uurida ning täpsustada IT auditi raames

  19. Kogemusi1 Eesti ettevõte sai suure tellimuse (nt teha 100 000 ühikut). Kõik klappis kuid tootmisvõimsusi ei jätku - AGA konkurendile ka ei räägi ja nii kõik ilma Arutame, teeme uuringu (mis ka tehti), siis otsustame mis edasi saab Lubadused iga poole aasta tagant – kohe, kohe, ... Ja nii 3 aastat (AGA SEKTORIL EI LÄHE ENDAL HÄSTI ?)

  20. Kogemusi 2 • Sektor (ettevõtlusliit) milles toodetakse ühise nimetaja all väga erinevaid tooteid • Seminar toimus, ühishuvi puudus • Aga – üks IKT ettevõte leidis oma tootele tellija

  21. Kogemusi 3 Liidul ja sektori ettevõtetel oli väga suur huvi Teeme seminari, mitu ühist lahendamist vajavat muret Otsus – alustame koolitusega IKT kasutusvõimalustest IKT ettevõtjad koostavad ühiselt programmi ja ettekanded Aga – sektori ettevõtted ei saanud kokku soovitud suurusega koolitatavate gruppi

  22. Järeldusi • Liiga laias valdkonnas ei leia ühishuvi • Aeg võib olla vale, siis ootame • Selgitustööd oli vähe tehtud, läheme uuesti võtmeisikute juurde: • Näitame maailma • Räägime kogemustest (ka negatiivsetest, millest hästi ei tahaks), kasu on kõigile • Vaja keskenduda ühisele ärihuvile • Vaja on rohkem omavahel rääkida ning mitte karta, et keegi idee varastab

  23. Kuidas asjad liikuma saada • Oluline on leida koostöö koht ühiste vajaduste kaudu – tagab motivatsiooni; • Juhul, kui partnerite seas on teema vastu huvi olemas, peab projekti meeskond olema valmis seda toetama ja vajadusel muutma tegevuskava – panustamise soovi tuleb toetada (e-kviitung, tehnorajatiste andmehaldus) • Kui huvi on, siis teha kiirelt tulemusi andev pilootprojekt • Kui tulemused on oodatust veel paremad ja põnevamad, siis tuleb neid ka näidata – edukate ärimudelite tuvastamise uuring

  24. Edukad algatused • E-veoseleht • E-kviitung • IKT Demokeskus • Tehnorajatiste andmehaldus • BIM kompetentsikeskus • Finantsteenuste eluslabor • Roheline energeetika • .....

  25. Kokkuvõtteks • Mis on muutunud aastaks 2011 võrreldes aastaga 2006 ? • Koostööd on rohkem – nii IKT sektori sees, kui sektorite vahel • Juba ollakse valmis tegelema ka teemadega, millest ei saa kohe rikkaks kuid mis loob parema majanduskeskkonna 3 aasta pärast • Loodame, et uus majandustõus ühistegevust ära ei lämmata ...

  26. ... kuna • IKT Demokeskus (ja ekspordiklaster) toimivad edasi • Projekt e-kviitung saab oma organisatsioonilise vormi • Vaatamata välise rahastuse katkemisele (projekti lõpp) ITL jätkab koostööalgatuste otsimist ja toetamist • Teeme kõik, et riik looks toetusmeetme erinevate sektoriüleste koostööprojektide, mis loovad lisaväärtust, innovatsiooni ning uusi eksporditavaid ärimudeleid, käivitusbarjääri ületamiseks

  27. Kontakt: • Lõõtsa 6 • Ülemiste City • http://www.itl.ee • info@itl.ee

More Related