1 / 7

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel. Suurbritannia majandus. Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu.

elke
Download Presentation

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

  2. Suurbritanniamajandus • Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. • Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. • 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. • 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. • 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega.

  3. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika • Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. • Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. • Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik tsensus, meesvalijate vanusemäär langes 21. eluaastale. • Tänu inglise naisõiguslaste – sufrazettide survele said valimisõiguse ka naised. • Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. • 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. • 1929.a. olivõimul James Ramsay MacDonaldileiboristlikvalitsus, miseisuutnudvältidatöölisteelatustasemelangustkriisiaastatelningkaotasomavalijatetoetuse. Seejärelsõlmis MacDonald liidukonservatiivideganinglõinnrahvuslikuühtsusevalitsuse, miskoosnesparemapoolsetestleiboristidestjakonservatiividest.Inglismaasisepoliitikatoimusmõninganeniheparemale. • 1935.a. tulivõimuleBaldwinikonservatiividevalitsus.

  4. Suurbritannia välispoliitika • Inglismaaloliprobleemnii India kui ka Iiriiseseisvuslastega. • 1921.a. sõlmitikokkuleppe, mille aluselsaiIirimaadominioonistaatuse.Sinn FeinikoondunudiirirahvusradikaalidnõudsidagatäielikkusõltumatustningInglismaalekuuluvaPõhja-IirimaaliitmistülejäänudIirimaaga. Aastal1922said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuseningmoodustasidIiri Vabariigi. • AllesjäänudosaÜhendkuningriigistnimetataksealates1927. aastastSuurbritanniajaPõhja-IiriÜhendkuningriigiks. • 1937.a.kuulutasIirimaakatoliiklikosa end iseseisvaksvabariigiks. Põhja-IirimaaagajäiBritikuningriigikoosseisu. • Kanada, Lõuna-Aafrika, AustraaliajaUus-MeremaasaavutasidBritiimpeeriumisdominioonistaatuse – st. Britiasumaad, millelomaparlament, valitsus, kohtusüsteemjaseadusandlus. Egiptus,Jeemen, Saudi-AraabiajaIraakvõitlesidväljaiseseisvuse. • 1931.a. võetivastuWestminsteristatuut e. seadus, millegaInglismaannvalgedkolooniadjadominioonid(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegutäielikuiseseisvuse – neistükskieiolnudsise- egavälispoliitiliseltteiseleallutatud. • BritiimpeeriumithakatiametlikultnimetamaBritiRahvasteÜhenduseks. • Suurbritanniavälispoliitilistekspõhisuundadeksolid:1)tasakaaluhoidmineEuroopasning2) võitluskommunismiohuvastu.InglismaapüüdistakistadaSaksamaatugevnemist, kuidsamasnähtiSaksamaas ka tasakaalustavatjõudu, kunajuhtrolliEuroopaspüüdisetendadaPrantsusmaa. • 1935.a. sõlmitiInglise-Saksamereväekokkuleppe, millealusellubatiSaksamaataasomasõjalaevastikkuülesehitada. • 1930. aastate II poolelseisisInglismaavastukasvavalenatsismiohuleningpüüdisdiplomaatilistevahenditega II maailmasõdaärahoida.

  5. Prantsusmaa majanduselu • Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; • majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. • Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik.

  6. Prantsusmaa sisepoliitika • Prantsusmaaolipresidentaalne(III)vabariik . • Poliitiliseselusdomineerisid 1930. aastatekeskpaiganiparemerakondadevalitsused. Koalitsioonivalitsusedagavahetusidkiiresti. • Prantsusmaaltoimusaganihevasakule. • MajanduskriisialgusaastatelolivõimulparemtsentristideTardieu valitsus, kuidpärast1932.a. valimisi järgnesradikaalist sotsialisti Herriotvalitsus. • Aastail1919-39oliPrantsusmaalühtekokku 41 valitsust. • Ülemaailmnemajanduskriisjõudis 1930. aastatealguses ka Prantsusmaale. Vahetuvadvalitsusedüritasidmajanduskriisistjagusaadatraditsioonilisivahendeidkasutades, kuidedutult. Kärbitieelarvelisikulutusijatõstetimakse. • 1934.a. veebruariskorraldasidäärmuslasedPariisismeeleavalduse, mille käigusüritatihõivataparlamendihoone. Riigipöördekatsesurutimaha. • 1936.a.parlamendivalimistelsaavutasRahvarindessekoondunudvasakpoolsedjõudülekaalukavõidu. • Nn. Rahvarindevalitsusemoodustassotsialistlikparteikoosradikaalsotsialistidega. Võetivastuterveridaseadusi, mille abilpüütitõstaelanikkonnaostujõuduningrakendadasotsiaalseidtagatisi. Vähendatitöönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseadusealusel anti töötajateleiga-aastane 2-nädalane tasustatudpuhkus. • Rahvarindevalitsusagalagunes 1938.a. sügiselsisevastuoludetõttu.

  7. Prantsuse välispoliitika • Välispoliitikas üritas Prantsusmaa kindlustada oma üleolekut Euroopas. • 1923.a. algul okupeeriti koos belglastega Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kriisi. Peagi oli Prantsusmaa sunnitud väed selt välja viima. • Prantsusmaa oli sunnitud otsima tuge Rahvasteliidult ja rajama oma julgeoleku riikidevahelistele lepetele. • 1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga. • 1930ndate II poolel oli olulisim koostöö Suurbritanniaga. • 1938.a. kirjutati alla Müncheni kokkuleppele Tsehhoslovakkia tükeldamise osas. 1930. aastate lõpul sattus Prantsusmaa aga raskesse välispoliitilisse olukorda, kus teda ümbritsesid 3 vaenulikku riiki: Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.

More Related