Kaitsealase teadus- ja tehnoloogiavaldkonna tegevused

1. Kaitsealase teadus- ja tehnoloogiavaldkonna tegevused Dmitri Teperik, KM Hangete osakonna peaspetsialist Priit Sarv, KM Teadusnõukogu esimees www.kmin.ee/teadus--ja-arendustegevus

2. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringud Raport “Kaitsealane teadus- ja arendustegevus: õppetunnid NATO liikmesriikidelt”, 11/2009 Raport “Eesti kaitsealane teadus- ja arendustegevus: mineviku õppetunnid, tuleviku väljavaated“, 9/2011 www.icds.ee

3. Põhimõte I Kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse investeeritavad rahalised vahendid ja sellega seotud inimressursid on otseses korrelatsioonis sõjaliste võimete ajakohalise taseme säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva juhtimisega.

4. Põhimõte II Põhimõte II Teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogiate rakendamisest sõltub tihedam lõimumine teiste NATO ja EL liikmesriikide kaitsesüsteemidega.

5. Põhimõte III Tänased valikud riikliku kaitsealase teadus- ja arendustegevuse määratlemisel mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste silmis järgmise 20-25 aasta jooksul.

6. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia Eesmärk 1 toetada Eesti kaitsevõime tugevdamist sõjateadusliku kompetentsi arendamise ja säilitamise ning rakendusteaduslike lahenduste väljatöötamise kaudu

7. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia Eesmärk 2 olla võimeline osalema NATO ja EL kaitsevaldkonnale prioriteetsetele probleemidele teaduslike ja praktiliste lahenduste väljatöötamises, tehes Eestit kui riiki kasulikumaks, seotumaks ning vajalikumaks meie liitlasriikidele

8. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia Eesmärk 3 soodustada Eesti teadusasutuste kõrge kompetentsuse saavutamist, rakendamist ja hoidmist Eesti riigikaitsele olulistes teadus- ja tehnoloogiavaldkonna uurimissuundades

10. KM Teadusnõukogu Kaitseministrile, Kaitseministeeriumile ja vajadusel ka Kaitseväele nõuandva organina töötav kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas akadeemiliselt pädevate ekspertide kogu

11. KM Teadusnõukogu põhilised ülesanded Teaduskompetentside loomise, arendamise ja säilitamise programmi elluviimine kaitse- ja julgeolekuvaldkonna jaoks olulistes suundades; Kaitseväe võimelünkadest tulenevate võimevajaduste määratlemine ja hindamine akadeemilistele nõuetele vastavalt; Kaitseväe-sisese teadus- ja arendustegevuse inimpotentsiaali väljaarendamine ja edasine toetamine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil; Eesti teadlaskonna üldpotentsiaali hindamine riigikaitse arendamise ja tugevdamise seisukohast.

12. KM Teadusnõukogu koosseis - I KM Teadusnõukogu liikmeks võib olla tunnustatud valdkonnaekspert, kelleks on kas: Eesti teadusmagistri- ja/või doktorikraadi (või sellega võrdsustatud välisriigi akadeemilist kraadi või kvalifikatsiooni) omav teadustöötaja; või Eesti Kaitseväe võimearendusega seotud vanemohvitseri auastet omav isik.

13. KM Teadusnõukogu koosseis - II KM Teadusnõukogu koosseisu kuulub minimaalselt 10 ja maksimaalselt 16 liiget, kellest pooled (5/5, 6/6, 7/7 või 8/8) peavad olema teadlaskonna esindajad ja pooled Eesti Kaitseväe võimearendusega seotud valdkonnaekspertidest vanemohvitserid. KM Teadusnõukogu koosseisu kuuluvad ametikohajärgselt (ex officio) kõik kaitseministri käskkirjaga nimetatud NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (RTO) paneeliesindajad ja Eesti esindaja NATO veealuste teadusuuringute keskuse (NURC) nõukogus.

14. Strateegia eesmärkide saavutamise meetmed Meede 1 – Eesti Kaitseväe lähteülesannetel põhinevad teadus- ja tehnoloogiaprojektid. Meetme eesmärgiks on toetada kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi konkreetsete ja praktiliste rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kaudu. Meede 2 – teaduskompetentside toetamise programm. Meetme eesmärgiks on Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomine, arendamine ja hoidmine teadustööde avaliku konkursi, noorteadlaste stipendiumite ja raamkoostöölepingute kaudu. Meede 3 – rahvusvahelise koostöö toetamise skeemid. Meetme eesmärgiks on vastastikku kasulik panustamine NATO ja Euroopa Liidu kaitsealaste teadusuuringute läbiviimisesse ning uudsete teadmiste kojutoomine ja rakendamine Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Meede 4 – kaitsealaste teadusuuringute läbiviimiseks eraldatavad grandid. Sarnaselt meetmele 1 on ka selle meetme eesmärgiks kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi toetamine rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste praktiliste lahenduste väljatöötamise kaudu. Meede 5 – eraldi meetmena arendatakse kaitseväesisest teadus- ja arendustegevuse inimpotentsiaali eelkõige Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. Meetme eesmärgiks on riigikaitsele vajaliku vältimatu teaduskompetentsi olemasolu kaitseväes ning võimekus teadus- ja arendusalaseks koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega.

15. Meetmed 1/4 - eesmärgid Kaitsealaste teadus- ja tehnoloogiaprojektide elluviimise eesmärgiks on soodustada sõjalise kaitse arengukavas sätestatud pikaajaliste arengueesmärkide saavutamist ning toetada Eesti Kaitseväe võimearenduste vajaduste ja/või laiema riigikaitse probleemide lahendamist.

16. Meede 2 - eesmärgid Kaitsealaste magistri- ja doktoritööde avaliku konkursi eesmärkideks on edendada kaitsealast teadus- ja arendustegevust, tunnustada parimate kaitsealaste teadustööde autoreid ning motiveerida noorteadlasi teostama teadusuuringuid riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes suundades. Doktoriõppe stipendiumi eesmärgiks on toetada perspektiivikaid noorteadlasi kaitsealaste teadusuuringute läbiviimisel, tekitamaks jätkusuutlikku teaduspädevat järelkasvu Eesti riigikaitsele olulistes uurimisvaldkondades. Raamkoostöölepingute eesmärgiks on arendada pikaajalist koostööd Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutusega, loomaks ja säilitamaks kriitiliselt vajalikku pädevust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes uurimissuundades.

17. Meede 3 - I Kaitseministeeriumi toetab Eesti teadlaste ja kaitseväe ekspertide aktiivsest osalemist NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (RTO) tegevustes, mille oluliseks väljundiks on muuhulgas koostöövõrgustik ja infovahetus maailma tippteadlaste ja rakendusuuringute ekspertidega. NATO RTO tegevus on valdkonnapõhine ja selle töös osalemine eeldab liikmesriigi huvi konkreetse töögrupi töö tulemuste vastu ning suutlikkust ka ise vastava töögrupi töösse panustada. Eesti esindajad NATO RTO paneelides ja NURC-is: Human Factor and Medicine (HFM) - prof Jaanus Harro (TÜ) Systems Concepts and Integration (SCI) - akad Leo Mõtus (TTÜ) Sensors & Electronics Technology (SET) - dr Priit Sarv (KBFI) Information Systems Technology (IST) - v-ltn Mari-Anne Meister (MV) System Analysis and Studies (SAS) – Martin Hurt (RKK) NATO Modelling and Simulation Group (NMSG) - kol-ltn Paul-Indrek Rajamäe-Volmer (KVÜÕA) NATO Undersea Research Centre (NURC) - dr Tarmo Kõuts (TTÜ)

18. Meede 3 - II Rahvusvahelise koostöö Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA) Euroopa Kaitseagentuuri teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on soodustada EL liikmesriikide ühist kaitsealast teadus- ja arendustegevust, et ühendada kogemusi ning vähendada vastastikust dubleerimist ja kulusid. Eesti teadusasutused ja kaitsetööstuse ettevõtted saavad Euroopa Kaitseagentuuri kaudu võimaluse teha koostööd teiste Euroopa riikide vastavate asutustega kaitsevaldkonna probleemidele teaduslike ja praktiliste lahenduste leidmiseks. Eesti esindajad EDA töörühmades: IAP2 (RF Sensor Systems & Signal Processing) - dr Priit Sarv (KBFI) IAP4 (Command Information System & Networks) - akad Leo Mõtus (TTÜ) ESM4 (Human Factors & CBR Protection) - prof Jaanus Harro (TÜ)

19. Meede 5 KAITSEVÄE-SISESE TEADUSPOTENTSIAALI ARENDAMINE Lähtepunkt Üksnes teaduspõhiselt koolitatud personal tagab Eesti Kaitseväe jätkusuutlikkuse kaasaaegses teadmistemahukas ja tehnoloogiapõhises maailmas. Lõppeesmärk Riigikaitsele vältimatult vajaliku teaduskompetentsi olemasolu Eesti Kaitseväes ning sellel põhinev võimekus teadus- ja arendusalaseks koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega. Põhitegevus Eesti Kaitseväe personali teaduspõhine koolitamine toimub konkurentsipõhiselt doktoriõppe raames, väljundina kaitseväe võimearenduse kriitilistele valdkondadele.

20. Nišivaldkond I Esimene nišivaldkond on seotud väliskeskkonna analüüsimiseks ja kriitilise teabe töötlemiseks vajalike tehnoloogiate ning teadusuuringutega (sh olukorrateadlikkus, sensorid ja radarid, võrgupõhine võime, side ja juhtimine, IT-lahendused modelleerimises ja matkimises jms).

21. Nišivaldkond II Teine nišivaldkond hõlmab väliskeskkonnast tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks kasulikke rakendusi (sh adaptiivsed ja kergsoomusmaterjalid, miinide ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastane kaitse, küberkaitse jms).

22. Nišivaldkond III Kolmas nišivaldkond keskendub sõduri ja erinevate komplekssüsteemide koostoimeks vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktoreid uurivatele suundadele (sh militaarpsühholoogia, sõjameditsiin ja rehabilitatsioon, sooritusvõime ja väljaõpe, isikkoosseisu kaitse jms).

23. Koondnimekiri 42 kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside valdkonda: KM Teadusnõukogu => kaitseminister Regulaarne ülevaatamine ja täiendamine NATO RTO paneelides ja NURC-is esindatud teadus- ja arenduskompetentsid Eesti teadlaskonna üldpotentsiaali olemasolu Olulisus võimearenduse ja/või riigijulgeoleku vajaduse seisukohast

24. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus… lähtub kaitseplaneerimisest ja kaitsevõimearendusest; on seotud Eesti Kaitseväe pikaajaliste vajaduste ja riigikaitse strateegiliste huvidega; toetab Eesti Kaitseväe sõjateaduslikku kompetentsi rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kaudu; panustab NATO ja Euroopa Liidu kaitsealaste teadusuuringute läbiviimisesse ning toetab uudsete teadmiste kojutoomist ja rakendamist; arendab kaitseväesisest inimpotentsiaali ja võimekust teaduskoostööks Eesti ülikoolidega; soodustab Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomist ja säilitamist Eesti ülikoolides.

25. Tänan tähelepanu eest!