100 likes | 537 Views
Aine oleku muutumine. Õppetükid 40 – 43 Loodusõpetus Lisette Aro. Sulamine ja tahkumine (õppetund 40). Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. Aine sulamisel kulub sama palju energiat, kui aine tahkumisel ära annab.
E N D
Aine oleku muutumine Õppetükid 40 – 43 Loodusõpetus LisetteAro
Sulamine ja tahkumine (õppetund 40) • Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. • Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. • Aine sulamisel kulub sama palju energiat, kui aine tahkumisel ära annab. • Ainetel on kindel sulamistemperatuur. • Sulamisel või tahkumisel muutub aine ruumala. • Puhaste ainete sulamistemp. : • Alumiinium 660˚C • Vesi 0˚C • Kuld 1060˚C • Raud 1540˚C • Vask 1080˚C • Elavhõbe -39˚C • Lämmastik -210˚C • Vesinik -260˚C
Küsimusi ja ülesandeid (õppetund 40) • 1. Miks on sulamiseks vaja anda ainele energiat? • 2. Miks kulub sulamiseks soojust? • 3. Kas mittepuhastel ainetel on kindel sulamistemperatuur?
Aurumine ja kondenseerumine (õppetund 41) • Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. • Mida kõrgem on temp.˚ , seda kiiremini vedelik aurub. • Vedeliku aurumiseks kulub energiat. • Auru kondenseerumisel vabaneb energia.
Aurumine ja kondenseerumine (õppetund 41) • Teatud temperatuuril, mida nimetatakse kastepunktiks, hakkab õhust eralduma veeaur. • Kastepunkt tähendab temperatuuri, mille juures jahtuv õhk muutub niiskusest küllastunuks.
Küsimusi ja ülesandeid (õppetund 41) • 1. Mis on aurumine? • 2. Mis on kondenseerumine? • 3. Miks tekib rohule kaste?
Sublimeerumine ja härmatumine (õppetund 42) • Sublimeerumiseks nimetatakse tahke aine aurumist. Seega jääb vahele aine vedel olek. • Härmatumisel on õhus olevad vee molekulid liitunud kristalliks, kusjuures vedel olek on vahele jäänud.
Keemine (õppetund 43) • Ainetel on kindel keemistemperatuur. • Keemisel toimub aurumine kogu vedeliku ulatuses. • 1. Mis on keemisel vees olevates mullides? • Ainete keemistemperatuur • Raud 3200˚C • Kuld 2947˚C • Vask 2540˚C • Alumiinium 2467˚C • Elavhõbe 357˚C • Vesi 100˚C • Hapnik -183˚C • Lämmastik -196˚C
Kokkuvõte • Sulamisel muutub tahke aine vedelaks. • Tahkumine on sulamise pöördnähtus. • Aurumisel muutub vedel aine auruks. • Kondenseerumine on aurumise pöördnähtus. • Keemisel aurub aine kogu ulatuses. • Sublimeerumisel muutub tahke aine auruks, kusjuures vedel olek jääb vahele. • Härmatumisel muutub aur tahkeks, kusjuures vedel olek jääb vahele.
Kasutatud kirjandus • Loodusõpetus: Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse, 7.klass, autor: Enn Pärtel, 2010