Uudisväärtuse ja žanrite muutumine uue meedia mõjul

1. Uudisväärtuse ja žanrite muutumine uue meedia mõjul Tiit Hennoste Tartu ülikool Žanriseminar, Tallinn 18.05.2012

2. Infoväärtus ja uudisväärtus: teemade, sündmuste jms omadused, millest kirjutada • Mõju: tagajärjed • Ebatavalisus • Prominendid • Konflikt: eri seisukohad, väitlus, võitlus, probleem • Lähedus: füüsiline, psüühiline • Värskus • Aktuaalsus: jooksev, räägitud sündmus • KÜSIMUS ENDALE: MIS NEIST TEKITAB MINUS HUVI

3. Infoloo klassikalised sisulised omadused • Avalikkuse huvist lähtumine • Info, mitte hinnangud • täpsed faktid • võimalikult objektiivne info, enesereklaami vältimine, faktid ja hinnangud lahus • Liigse detailsuse ja liigse üldisuse vältimine • Triviaalsuse ja liigsete detailide vältimine

4. Uudise ülesehitus • Juhtlõik (lead): olulisim info lühidalt ja tihedalt • Teema arendus: teemade kaupa, tähtsuse järjekorras • Lisainfo: taust ja perspektiiv • OHUD: SELLINE STRUKTUUR SOODUSTAB SIRVIMIST, POOLELIJÄTMIST, RASKENDAB MÕISTMIST (TAUST TAGA). OLEMASOLU PÕHJENDUS TRADITSIOONIDES

5. KÜSIMUSED ENDALE • MIS JUHTUB AJAKIRJANDUSEGA, KUI SELLES PUUDUVAD SELLISED LOOD? KAS SEE ON VEEL AJAKIRJANDUS? • MIS SAAB EETIKAKOODEKSIST? • Kas narratiivse ülesehitusega ja värvikusega kaob ära uudis või ei kao? Mis on uudise määratlus? Kas pehme uudis on uudis? • Kas lugejad hakkavad neist lugudest rääkima, sest need on tehniliselt huvitavad? Või jätavad nad lehe ostmata/tellimata? • Kas oluline tõuseb paremini esile narratiivis? • Narratiive on palju erinevates kohtades. Miks ma peaks lugema neid narratiive, mida ajaleht pakub? Milline on teema ja serveerimise roll lugeja kaasatõmbamisel?

6. Netiajakirjanduse omadused. NB eri maade netiajakirjandus on erinev. Siinne jutt käib eesti ajakirjanduse kohta. • Ajakirjanik on üha enam miksija ja toimetaja, üha vähem reporter • Maksimaalne rääkimine, vaikimine kaob. Netilehe maht on piiramatu • Minutileht päevalehe asemel: kiirus määrab kõik. Varem kirjutati tähtsast asjast rohkem, nüüd kirjutatakse tähtsast asjast kiiremini • Lugemise muutumine sunnib muutma netilehe sisu ja vormi

7. Klikiajakirjandus: loo alguse muutumine üha tähtsamaks, et meelitada lugejat klikkima loo sisse • Klõpsuajakirjandus: inimene klõpsib mitu korda päevas lehele. Tuleb pakkuda pidevalt uut infot, et lugeja peaks klõpsima • Lehetruuduse kadumine • Ühe paberlehe asemel mitu lehte lemmikuribal kõrvuti • Konkurents lugejate pärast on väga suur. See sunnib otsima lugejate küljehoidmise võtteid. Üks neist on lugude jutustamine ehk feature’i võtted uudised (vt Priit Pullerits)

8. Kommide mõju lugudele: kommimisväärtused • Netiajakirjandus valib ja serveerib lugusid nii, et saada palju komme. Kommid toovad uusi lugejaid, lugejad toovad klikke, klikid toovad raha • Kommimisväärtused: sündmuse, inimese, probleemi, nähtuse, fakti jne omadused, mis panevad inimese selle kohta kiiresti kommentaare esitama

9. Kommimiväärtuste näiteid (väärtused on muutumises) • Tugevalt tunnetele mõjuvad nähtused või kindlad inimesed • Isiklik emotsionaalne suhe asjaga • Ärritav sündmus või inimene • Sündmuse tugev vastuolu või tugev kooskõla minu või grupi eelarvamustega või arusaamadega • Suure hulgaga samastumist võimaldav sündmus • Üleoleku näitamist võimaldav sündmus • Parastamist võimaldav sündmus või tegelane • Lahterdamist võimaldav sündmus

10. Kommima kutsuv esitusviis • Mustvalge esitus • Tugevad värvid • Tasakaalu ja objektiivsuse eiramine • Kerged valed, mis panevad tõde teada andma

11. Kommiväärtustest lähtumise tagajärjed • Mõtete asemele tõusevad tunded nagu kollases ajakirjanduses. Taustal kommimise kiirus • Komm ei ole meelelahutus nagu kollases ajakirjanduses • Kommimise tunded: viha, agressiivsus, tigedus jms • Eelarvamuste võimendamine • KÜSIMUS ENDALE: Kust saab lugeja objektiivset infot, kui ta seda lehest ei saa? Kas objektiivsus on olemas? Netilehest ta klassikalist uudist ja fakti tihti ei saa. • Tulemuseks võib olla paberile orieneteeritud eliidi ja netile orienteeritud massilugeja elu erinevates infomaailmades.

12. Uus ajakirjandus • Mida võtta ja mida jätta neti mõjudest? • Ajakirjanduse dialoogistumine: lugejate kommentaarid • Lugu kui produkti ja protsessi segu: lugude muutmine peale avaldamist • Lugejale nähtav vigade parandus, kuid ilma vabandusteta • Žanrisüsteemi lagunemine • Kõigi mõju: eri lugejad loevad eri versioone ja saavad erinevaid fakte. See alandab ajakirjanduse autoriteeti.

13. Tohutu uudiste laenamine: uudiste massi suurenemine ja infomassi püsimine • Tulemus: sõnumi võimendumine • Pooluudised: uudise ja arvamusloo hübriid • Poolpehmed uudised: kõva uudise materjal pehme uudise vormis • Argisem suhtlus ja keel • Emotsionaalsuse suurenemine

14. Minu lahendused probleemidele • Ajakirjandus seisab teelahkmel. Paljud mõjurid kisuivad teda vastuolulistesse suundadesse. • Žanrsüsteem on muutunud. Kõva uudis taandub, feature-sarnane pehme uudis tõuseb esiplaanile. Neti mõjul lisandub dialoogilisust. • Mida teha? Tagasi juurte juurde. Feature-sarnane lugu on ammu tuntud. Selle kirjutamise võtted on ammu tuntud. Need on samad kui klassikalise novelli kirjutamise võtted. • Tagasi retoorika juurde. Kui žanrisüsteem laguneb, siis on oluline lähtuda klassikalisest retoorikast tuntud tekstitüüpidest.

15. Arvamuslood • kolumn, juhtkiri, repliik, arvustus • esitavad seisukohti, analüüse, seletusi. • eesmärk on põhjendada, seletada mingit seisukohta, veenda oma seisukohtade õigsuses • Arvajad: valitud inimesed, arvamusliidrid, poliitikud, kolumnistid • Aluseks on loogika, mõtlemine, demagoogia vältimine

16. Muud zanrid • Lisaks uudisloo sarnastele lugudele sobivad kõik muud žanrid, mis annavad lugusid inimestest ja sündmustest • olemuslugu, portree, reportaaz • Intervjuud kui omaette lood: uudisintervjuu, persooniintervjuu, arvamusintervjuu, talk show

17. Jutustamise maksiimid • Vt ka Tiit Hennoste, Uudise käsiraamat ( kaks trükki), Priit Pulleritsu samal seminaril peetud ettekanne • Külgetõmbav sissejuhatus • Juhtlõik? Kui vaja • Narratiiv: pinge muutused, novellistseeni ehitus, tõstetud sabaga kaar, laialijagatud kontekst ja taust • Läheduse loomine lugejaga: detailid ja tsitaadid • Jutustamise võluvahendiks on jutustaja oma hääl, mille lugeja ära tunneb esimesest sõnast.

18. Retoorika põhitõed • Klassikaliselt tuuakse välja viis tekstitüüpi. Nende põhitõed sobivad alati kirjutamise aluseks. • Jutustamine • Kirjeldamine: olemuslikud detailid, mis eristab • Seletamine: illustreerimine; võrdlemine; defineerimine; klassifitseerimine ja liigendamine; analüüsimine. • Põhjendamine • Veenmine

19. Autori ja lugeja koostöömaksiimid dialoogi loomiseks • Edasi dialoogi juurde. Klassikaline kõva uudis ja klassikaline ajakirjandus on monoloogilised. Uues maailmas on dialoogil keskne roll. • lugu on vestlus lugejaga • kõnele ka kirjutades alati kelleGAGI (mitte kelleLEGI või kellegi JUURESOLEKUL) • ehita/kinnita ühist tausta • märka lugeja soove, huve, vajadusi, nb ka voorusi • näita huvi ja sümpaatiat lugeja vastu • stimuleeri lugejat kaasa mõtlema

20. Ole siiras ja loomulik • esita oma materjali kindlalt, mitte kõhklevalt ja keerutades • ära rõhuta enese tähtsust, väldi võimupositsioonilt suhtlemist • usalda lugejat, kirjuta talle ka keerukatest asjadest • ära eelda, et sinust erinevalt mõtleja on loll; püüa aru saada, miks ta nii mõtleb • ära jutlusta, ära moraliseeri • väldi kuulujutte ja klatshi • kasuta huumorit, kuid vähe, puhtalt humoorikas lugu ei ole tõsiseltvõetav • Ütle oma arvamusi, eriti negatiivseid arvamusi teisi solvamata

21. Lugege ja mõelge