1 / 14

KOV funktsioonide muutumine seoses ühiskonna arenguga

KOV funktsioonide muutumine seoses ühiskonna arenguga. Elvi Ulst. Valdade ajaloost Eestis (1) . 18. saj. alguses tähendas vald mõisamaad koos sellel elavate pärisorjuslike talupoegadega, hiljem talurahva kogukonda

kent
Download Presentation

KOV funktsioonide muutumine seoses ühiskonna arenguga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KOV funktsioonide muutumine seoses ühiskonna arenguga Elvi Ulst

  2. Valdade ajaloost Eestis (1) 18. saj. alguses tähendas vald mõisamaad koos sellel elavate pärisorjuslike talupoegadega, hiljem talurahva kogukonda Pärast pärisorjuse kaotamist (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819) hakati valdu moodustama peamiselt mõisate kaupa Baltimaade vallaseadusega (1866) võeti vald mõisniku eestkoste alt ja muudeti riiklikuks haldusüksuseks, mis tähendas, et vallaametnikud muutusid palgalisteks. Valdu oli üle 1000

  3. Valdade ajaloost Eestis (2) Esimene valdade liitmine toimus aastatel1891-1892. Arv vähenes alla 400. 1921.a. oli Eestis 387 valda; 1935-1939 toimus valdade liitmine ja piiride korrastamine 1.IV 1939. aasta seisuga oli 248 valda pluss alevvallad (koos Narvajõe taguse ja Setumaaga).

  4. Valdade ajaloost Eestis (3) 1945.a. asutati valdade allüksustena külanõukogud. 1950. aastal kaotati 233 valda. Neid hakkas asendama 637 külanõukogu, 1961. aastal oli alles 257 k/n. Peale selle olid olemas töölisasulad alevid ja linnad.

  5. Lähteseis taasiseseisvumise eel Eesti NSVs oli kahetasandiline KOVide süsteem II tasandi moodustasid 15 rajooni ja kuus vabariikliku alluvusega linna (käsutasid üle 90% kohalike eelarvete ressurssidest) I tasandi moodustasid külanõukogud ja rajoonilise alluvusega linnad Rahvastikust ca 70% moodustasid linlased

  6. Reformide tulemusel Loodi ühetasandiline KOVide süsteem, maavanem muutus riigi “käepikenduseks” Linna või valla staatust taotlesid ja said 256 endist külanõukogu, vabariikliku või rajoonialluvusega linna, alevit, töölisasulat ja mõned linnaosad (näit. Narva-Jõesuu)

  7. Päevakorral püsivad probleemid: • Liiga palju kohalikke omavalitsusi 2002. aastal valimised 247-s linnas ja vallas Järgnevatel aastatel rakendati “präänikumeetodit” püüdes liitumist soodustada. Tulemus oli kesine 2005.a. oli alles 227 KOVi Järgmised valimised toimuvad 2009. a. Mida, kes ja kuidas üleval või all peaks? 2. Liiga palju maakondi igal oma ääremaad

  8. Põhjamaades viidi reformid läbi eelmise saj. 70-ndatel Taanis 275 omavalitsust (enne 1388) ja 13 maakonda (varem 25) Rootsis 289 kommuuni (oli 2281) ja 24 lääni Soomes on ühetasandiline KOV süsteem 448 KOVi, sh 110 linna ja 338 valda (kunta). Kas olla vald või linn, seda otsustab KOV ise. Läänisid oli 12, praegu on viis. Need on kohad, kus on keskvalitsuse institutsioonid

  9. Miks reformiti? Linnastumise ja heaolu ühiskonna poole liikumise protsessis muutus väike omavalitsus ebafunktsionaalseks, sest ei suutnud pakkuda nõutaval tasemel teenuseid (eelkõige haridusteenust)

  10. Kuidas Taanis haldusreformi tehti Kohaliku omavalitsuse komisjon tegi ettepaneku ja Parlament kiitis heaks järgneva: uute omavalitsuste moodustamise põhikriteerium peaks olema: üks linn - üks omavalitsus omavalitsuste elanike arvuks peaks olema vähemalt 4000 - 6000 maakonnad peaksid hõlmama nii linnu kui maaomavalitsusi maakonna elanike arv peab olema vähemalt 200 000

  11. Riigikeele probleem Põhjamaades on riigikeele õpetamise korraldamine KOVide funktsioon Ida-Virumaa linnades on riigikeele oskajate osatähtsus sama madal kui 15 aastat tagasi. Eestlased kardavad venestamist. Positiivne on see, et vanemad on hakanud nõudma riigikeele õpetamist lasteaias

  12. Teine probleemide rühm On seotud teeninduspiirkondade optimeerimisega Lasteaiad Koolid kõikidel tasanditel Raamatukogud jne. jne. jne. Parim lahendus on olukord, kus kasusaajate, kulukandjate ja otsustajate ringid langevad kokku

  13. Kokkuvõtteks Eesti ei ole veel niisugusel arenguastmel, et hakata kardinaalselt reformima oma haldusterritoriaalset jaotust. Eraldi tuleb käsitleda Põhja- ja eriti Kirde-Eesti linnade elektoraadi iseärasustest tulenevaid probleeme (palju halle passe) ja eraldi väikeste valdade probleeme jätkates liitumiste toetamist.

  14. Aitäh kuulamast!

More Related