Sidus väljundipõhine õppekava ning võtmepädevuste integreerimine õppekavasse

1. Sidus väljundipõhine õppekava ning võtmepädevuste integreerimine õppekavasse Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond

2. Mooduli läbimise järel • Mõistate väljundipõhise moodulõppekava koostamise põhimõtteid ja lähtute nendest õppekavaprotsessi nõustamisel kutseõppeasutuses • Analüüsite kooli õppekava konstruktiivset sidusust, annate arendavat tagasisidet kooli õppekava sidususe kohta

3. Teemad • Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja struktuur, inim- ja õpikäsitlused kutseõppes • Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus • Õppekava arengut toetav analüüs, sidusust toetav õppekorraldus • Võtmepädevusteintegreerimine õppekavasse.

4. Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja struktuur

5. Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused • REKK kodulehel pdf-failina: • http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf • Videoloeng: • http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/6ppekava_arendamine_koostamine_kutsekoolis/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused.html

6. KH õppekava on väljundipõhine õppekava • Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata. • Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest. • Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite kujunemise aluseks. • Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise ja õpetamise plaani.

7. KH õppekava on moodulõppekava • Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb väiksematest terviklikest osadest – moodulitest. • Moodul on õpiväljunditele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks. • Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva sidusa sisulise ja eesmärgipäraseterviku nii enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka õppekava osana.

8. Kutsehariduse õppekava eesmärgid, õpiväljundid, hindamine ja sisu kujundatakse ning õppeprotsess ja õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt järgnevast väärtussüsteemist.

9. Alusväärtused: üldinimlikud väärtused ühiskondlikud väärtused Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti kutsehariduse arengukavas 2009-2013 jt strateegiistes dokumentides toodud põhiväärtused Kutsehariduse väärtussüsteem Kokku lepitud väärtused: Kutse-eetika RÕK põhiväärtused teadmis- ja õppimiskäsitlused kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip üldpädevused jt Kutsealase koolituseeesmärgid ja ülesanded Kutsehariduse väärtussüsteem

10. Kutseõppe eesmärk Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (Kutseharidusstandard)

11. Kutseõppe ülesanded 1 • Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes: • tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; • rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele; • väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi; • on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega ning suudab õpitut oma töös rakendada;(Kutseharidusstandard)

12. Kutseõppe ülesanded 2 • Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes: 5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi; 6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid; 7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles; 8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes; 9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid. (Kutseharidusstandard)

13. KH õppekava põhiväärtused • Kvaliteet • Efektiivsus • Konkurentsivõimelisus • Koostöö • Terviklikkus • Paindlikkus • Avatus • Läbipaistvus • Eesmärgistatus • Tulevikule suunatus RÕK kontseptuaalsed alused http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf

14. 1. Kogemuse hankimine 2. Arutelu kogemuse üle, reflekteeri-mine 4. Uue teadmise tekkimine 3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine, vastamine miks- küsimustele Kogemusõppe printsiip

15. Kutsehariduse õppekava koostamisel taotletakse: • järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse. • tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega „mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ – konstruktsioon. • loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete oskuste arengut.

16. Üldpädevused kutsehariduse õppekavas • Väärtuspädevus • Sotsiaalne pädevus • Enesemääratluspädevus • Õpipädevus • Suhtluspädevus • Matemaatikapädevus • Ettevõtlikkuspädevus (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus)

17. Eriala 1 Valikõpingute moodulid X EKAP Eriala 2 Valikõpingute moodulid X EKAP Eriala 3 Valikõpingute moodulid X EKAP Eriala 3 Kohustuslikud põhiõpingute moodulid sh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste õpet X EKAP Eriala 1 Kohustuslikud põhiõpingute moodulid sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste õpet X EKAP Eriala 2 Kohustuslikud põhiõpingute moodulid sh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste õpet X EKAP Eriala 4 Valikõpingute moodulid X EKAP Eriala 4 Kohustuslikud põhiõpingute moodulid sh... X EKAP Erialade 2 ja 3 ühised kohustuslikud põhiõpingute moodulid X EKAP Ühised üld- ja põhiõpingute moodulid X EKAP Kutsehariduse riiklike õppekavade kutse-, eri- ja ametialase õppe mudel

18. Kutsehariduse riikliku õppekava struktuur • Üldosa • Õppe eesmärgid ja ülesanded • Õppekava õpiväljundid (sh seosed kvalifikatsiooniraamistikuga vastavalt Kutseseadusele) • Erialade nimetused • Erialati tuuakse: • õppe eesmärk • õpiväljundid, lävendikriteeriumid • õppekava maht sh praktika maht • õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded • õppe käigus omandatavad osakvalifikatsioonid (KÕS uus) • hindamise alused • õppekava moodulid ja nende maht • valikõpingute maht • moodulite valiku võimalused ja tingimused • spetsialiseerumisvõimalused • Moodulite kirjeldused sh praktika ja lõpueksam / kutseeksam • Moodulite õpiväljundid ja hindamine.

19. Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 1 • Eesmärk: Majutamise ja toitlustamise riikliku õppekavaga kehtestatud õppe eesmärgiks on luua võimalused ettevõtliku, innovaatilise, teenindus- ning kultuuriteadliku töötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal avatud tööturul majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, kellel on elukestva õppe harjumused. • Õpiväljundid. Õppekava läbinu: • Omab õpitud erialal avatud tööturule sisenemiseks vajalikke teadmisi, oskusi, hoiakuid ja sotsiaalset valmidust • Pakub majutus- ja toitlustusteenuseid, arvestades klientide vajadusi, ootusi ja soove, ning lähtudes ettevõtte äriideest • Väljendab oma tööalase käitumisega teenindusteadlikkkust (sh kultuuriteadlikkust) • Täidab õpitud erialal tööülesandeid tulemuslikult ja ressursisäästlikult • Analüüsib, hindab ja parendab enda tööd majutus- ja toitlustusteenuste pakkumisel • Planeerib enda tööalast arengut ja edasist õpiteed

20. Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 2 • Eriala. Kokk • Eesmärk:Koka eriala kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused teenindusteadliku oskustöötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks koka erialal avatud tööturul erinevates suurköökides, restoranides ja teistes toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes ning kes on võimeline elukestvaks õppeks. • Õpiväljundid. Õppekava läbinu: • Teenindab toitlustusettevõttes, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest ning suurköögi või restorani töö eripärast • Valmistab ja serveerib toitu, arvestab klientide vajadusi, ootusi ja soove, lähtuvalt suurköögi või restoraniköögi töö eripärast • Väärtustab erinevate toidukultuuride mitmekesisust ja multikultuurset töökeskkonda ning väljendab seda oma tööalase käitumisega • Analüüsib, hindab ja parendab enda ning meeskonnatööd suurköögis ja restoranis • Korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult, ohutult ja ressursisäästlikult suurköögis või restoranis, lähtudes koka töö eetikast • Väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtudes majutus- ja toitlustusvaldkonna arengust.

21. Näide: Kooli õppekava struktuur 1 • ÜLDOSA • Õppekava koostamise alus (RÕK jm) • Õppekava eesmärk, õpiväljundid • Õppekava tase ja maht • Nõuded õpingute alustamiseks • Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud, võtmepädevused, valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused • Lõpetamise nõuded • Õppkava läbimisel omandatavad kutsed, väljastatavad dokumendid • Õppekava koostajad / arendajad/kontaktisikud 2.

22. Näide: Kooli õppekava struktuur 2 ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD • Mooduli nimetus; • maht õppenädalates; • eesmärk; • nõuded mooduli alustamiseks; • hinnatavad õpiväljundid; • lävendikriteeriumid; • sisu; • iseseisev töö; • mooduli hinde kujunemine (hindamisülesanded, hindamise korraldus, hindamisjuhend, hindekriteeriumid); • kasutatav õppematerjal

23. MAJANDUSLIKUD DETERMINANDID SOTS.-KULT. DETERMINANDID KÕK KOOSTAMINE ÕPPEKAVA RAKENDAMINE Õppekava arendusprotsess kutseõppeasutuses ÕPPEKAVA PARENDAMINE ÕPPEKAVA ANALÜÜS JA HINDAMINE TEHNOLOOGILISED DETERMINANDID POLIITILISED DETERMINANDID Õppekava arendusprotsess KÕA-s Õppekava pideva parendamise tsükkel (Demingi ring ehk PDCA tsükkel: Plan-Do-Check-Act)

24. Mõned väga tähtsad asjad kooli õppekava nõustamisel • Kooli õppekava ei ole “riik riigis” - peame silmas kooli missiooni, visiooni, põhiväärtusi ja eesmärke (need leiame kooli arengukavast). • Peame silmas kooli üldiseid õppe- ja kasvatustöö põhimõtteid (leiame samast). • Peame silmas kooli sidusrühmade vajadusi ja huve jt sisendeid. • ÕK läbinud õppija peaks saama ametialast ja valdkonna ettevõtte toimimisest tervikliku pildi, mitte nagu klotsidest ehitise ega mosaiigi, vaid ruumilise puzzle – konstruktsiooni.

25. Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus

26. Sidusus õppekavas Ühtne tervik moodustub sellest: • mida õppekava lõpuks õppijale lubatakse; • kuidas ja mida õpitakse ja hinnatakse; • millise õpitulemuseni õppijad lõpuks jõuavad.

27. ÕK vertikaalne ja horisontaalne sidusus • Vertikaalset sidusust hinnatakse õppekava osade vahel • Horisontaalset sidusust hinnatakse moodulite tasandil • Mõlemad sidusused on toimiva õppekava puhul olulised

28. Kooli õppekava vertikaalne sidusus Kooli õppekava vertikaalne sidusus tähendab, et kooli strateegiliste dokumentidega ja omavahel on sidusad: • Õppekava koostamise alused (RÕK; KS jm) • Eesmärk • Õpiväljundid • Hindamiskriteeriumid • Õppekava tase ja maht • Nõuded õpingute alustamiseks • Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud, võtmepädevused, valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused • Lõpetamise nõuded • Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,

29. Väljundipõhise moodulõppekava vertikaalne sidusus Õpiväljundid vertikaalse sidususe kandjana: • Väljundipõhise ÕK õpiväljundid on suurima üldistusastmega, mooduli teema õpiväljundid väikseima üldistusastmega • KÕK õpiväljundid annavad alust otsustada, kas RÕK eesmärgid (või KS nõutavad kompetentsid) on nende kaudu kaetud • Moodulite õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku ÕK õpiväljundid • Mooduli teemade õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku mooduli õpiväljundid

30. Õpiväljundite “ülalt alla” koostamine Kooli õppekava õpiväljundid Moodul 4 ÕV Moodul 1 ÕV Moodul 2 ÕV Moodul 3 ÕV Teema 1ÕV Teema 3 ÕV Teema 2 ÕV

31. Näide. ÕK õpiväljundite vertikaalse sidususe analüüs

32. ÕK horisontaalne sidusus • Horisontaalne sidusus tähendab õppekava sidusust mooduli tasandil • mooduli teema sisene sidusus • mooduli teemade vaheline sidusus • moodulite vaheline sidusus • Tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on mooduli (teema) õpiväljundites sõnastatud • Tähendab arvestamist õppijate eelnevate kogemuste, eelteadmiste ja eelnevalt omandatud oskustega (eelnevate moodulitega) • Tähendab mooduli läbimiseks vajalike ressursside (aja, auditoorse ja iseseiva õppe jm) sidusust eesmärgi, õpiväljundite, hindamise, sisuga) Teiste moodulitega Ressurssi- dega Mooduli sees + +

33. Mooduli sisese sidususe aspektid • eesmärk • õpiväljundid • hindamine • sisu • eelnenud/ samaaegselt läbitavad moodulid • teemade õpiväljundid • õppetöö maht (õppija poolt õpiväljundite saavutamiseks vajalik aeg) • ressursid (inimesed, õppebaas, õpivara, aeg, raha)

34. Sidusus moodulis Mooduli sidusus on mooduli erinevate komponentide omavaheline sidusus: • Mooduli eesmärgi ja õpiväljundite sidusus hindamise, õppesisu, õppetöö mahu ja õppekorraldusega • Mooduli õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset, milleni iga õppija peab mooduli läbimise järel jõudma • Hinnatakse vaid seda, mis on õpiväljundites sõnastatud • Mooduli õppesisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele • Teemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt läbitud teemasid • Teemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid saavutada • Mooduli õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata

35. Sidusus mooduli teemas Mooduli teema sisene sidusus tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on mooduli teema õpiväljundites toodud • Mooduli teema sisene sidusus eeldab mooduli teemade erinevate komponentide omavahelist sidusust: • mooduli teema õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset, milleni iga õppija peab mooduli teema läbimise järel jõudma • hinnatakse vaid seda, mis on teema õpiväljundites sõnastatud • mooduli teema sisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele • alateemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt läbitud alateemasid • alateemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid saavutada • mooduli teema õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata

36. Kooli õppekava horisontaalse sidususe analüüs • Analüüsitakse: • mooduli teema sisest sidusust • mooduli teemade vahelist sidusust • moodulite vahelist sidusust • Analüüsitakse: • Moodulite eri tasemel eesmärgid / õpiväljundid väheneva üldistusastme suunas • Moodulite / mooduli teemade õpiväljundid • Õpiväljunditega loogilises seoses olev mooduli / teema hindamine • Mooduli / teema sisu • Õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks sobivad ja õppijate eripära arvestavad õppe-/hindamismeetodid • Sisuühikute õppe maht (arvestades õppija õpiväljundite saavutamiseks ja tõendamiseks kuluvat aega)

37. Tänan!