Invasiivsed võõrliigid Eestis 2. loomade sissetoomine

1. Invasiivsed võõrliigid Eestis2. loomade sissetoomine Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

2. Veeloomad • Iga vees elav organism võib olla võõrliik (bakterid, seened, füto – ja zooplankton, põhjaselgrootud, vetikad, kalad). • Iga võõrliigi puhul on ellujäämise ja paljunemise edukus seda suurem, mida sarnasemad on vee – ja kliimaolud liigi looduslikus levilas ja uues piirkonnas. • Veekeskkonnas levivaid võõrliike nimetatakse ka bioloogiliseks reostuseks.

3. Tänapäeval on see üks suuremaid ohte vee ökosüsteemile: 1) sissetoodud liik võib põhjustada pöördumatu muutuse veekogus; 2) bioinvasiooniga võivad kaasneda inimesele ohtlikud patogeenid näiteks koolera bakterid; • Invasiooni võimalused: 1) laevade ballastvee ja laevakerede kaudu; 2) inimeste rajatud kanalite kaudu; 3) võõrliikide sattumine loodusesse eksperimentide käigus; 5) koduakvaariumide tühjendamine looduslikku veekogusse; 6) kasvandustest põgenemine jne.

4. Võõrliike peetakse uudse ohuallikana nii bioloogilisele mitmekesisusele kui ka majandusele: 1) laevavee ja sadamarajatiste veealuseid osi tuleb puhastada võõrliigi isenditest; 2) töönduslikud kalavarud kahanevad; 3) oht turismile. • Ameerika Ühendriigid kaotavad aastas tahtmatult sissetoodud veeorganismide tõttu kümneid miljoneid dollareid.

5. Võõrliike, mis tuuakse sisse tööndusliku elusvarude rikastamiseks, toovad tulu. • Eestis on teave vete võõrliikide kohta ebaühtlane, rohkem teatakse füto – ja zooplanktoni, zoobentose ning kalade kohta, väiksematest organismidest on vähe teada. • Rohkem on teada mereorganismide kohta, mageveekogude organismide kohta vähem. • Läänemeres on registreeritud umbes 100 inimese tahtel või juhuslikul kaasabil sisse toodud liiki.

6. Sissetoodud veeloomad • vesikirp (Cercopagis pengo) • vikerforell • hõbekoger • karpkala • liiva uurikkarp • tavaline ehk rändkarp • hiina villkäppkrabi • hulkharjasuss (Marenzelleria neglecta) • jt.

7. Hiina villkäppkrabi • Pärineb Hiina idarannikult. • Elab riisipõldudel. • Nimetus on tulnud isaste sõrgadel esinevatest “karvapadjanditest”.

8. 1912. a – toodi laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. • Edaspidi levis kiiresti mööda Euroopa läänerannikut. • Praegu leidub arvukalt Saksamaal, Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Taani ja Rootsi jõgedes. • 1933. a – leiti esimest korda Eestis Vormsi saare lähistel. • Praegu levib Eesti rannikumeres hajusalt, kuni 10 m sügavusel. • Talub suuri temperatuurikõikumisi, soolsuse ja hapnikukõikumisi, elab ka tugevalt reostunud veekogudes. • Olulisim invasioonivõimalus – laevade ballastvesi, ka tahtlik introdutseerimine. • Madala soolsusega merevees ei sigi, seetõttu on liigi arvukus meil väike.

9. Täpsed leviku – ja asustustiheduse andmed Eestist praegu puuduvad. • Töönduslikult kasutatav liik: toiduks inimesele, söödana angerjapüügil. • Negatiivne toime keskkonnale: 1) purustab urge rajades tamme; 2) lõhub kalapüüniseid; 3) kahjustab püünistesse sattunud kalu; 4) hulgirännete ajal ummistab veekogudega ühenduses olevaid veetorusid; 5) hävitab kalakasvandustes kalu ja nende toitu; 6) võib välja tõrjuda kohalikke liike.

10. Liiva uurikkarp • Päritolumaa Põhja-Ameerika idarannik. • Läänemerre toodi arvatavasti 11. – 12. sajandil viikingite poolt. • Aklimatiseerus uues elukeskkonnas hästi. • Tänapäeval üks rannikumere juhtliike.

11. Kuni 10 cm pikkune munaja valge kojaga soojalembene karbiliik. • Elab rannaäärses madalmeres 30-100 m sügavusel. • Kuulub sügavale merepõhja kaevuvate karpide hulka. • Talub hästi vee magestumist. • Suudab pikka aega taluda vee väga madalat hapnikusisaldust, isegi täielikku hapnikupuudust. • Täiskasvanud isendid ei vaheta tavaliselt elupaika. • Filtreerija, kes toitub vees hõljuvatest pudeme – ehk detriidiosakestest, planktonilistest pisiorganismidest. • Suure filtreerimisvõime ja asustustiheduse tõttu tõrjub välja sarnase toitumistüübiga kohalikke liike.

12. Soodustab kaudselt sinivetikate vohamist. • Pidurdab eutrofeerumisprotsesse. • Parandab vee läbipaistvust, põhjataimestiku elutingimusi. • Suurendab setetes elavate organismide, eriti detriidisööjate arvukust. • On töönduslikult tähtis karbiliik: toiduks inimesele, kasutatakse kalapüügil peibutussöödana, Eestis töönduslikult ei kasutata. • Läänemere kooslustest ei ole liiva uurikkarpi enam võimalik eemaldada. • Liigi introduktsiooni uutele aladele saab pidurdada laevade ballastvee tõhusa käitlusega.

13. Maismaaselgrootud • Põhjamaades ja Eestis on neid hakatud alles hiljuti uurima. • Võõrliikide eristuskriteeriumid ei ole päris selged, maismaaselgrootuid on väga palju, osa väga väikesed. • Eestis on praeguseks registreeritud 142 introdutseeritud liiki (esialgne nimekiri).

14. Invasiivsed, looduslikku ja poollooduslikku keskkonda asustavad maismaaselgrootud võivad tuua suurt kahju, näiteks: 1) nematood männi – languss kahjustab mände ja teisi okaspuid, lagundab puude tüvesid. 2) see on üks kardetavamaid metsakahjureid Jaapanis ja teistes Aasia maades. • Eestis nii suurt kahju ükski selgrootu pole siiani põhjustanud.

15. Sissetoodud maismaaselgrootud • viinamäetigu • majasikk • kartulimardikas • vaaraosipelgas • majasääsk • jt.

16. Viinamäetigu • Euroopa suurim kojaga maismaatigu. • Eestisse toodi keskajal munkade poolt. • Päritolumaa on Euroopa lõunapoolsemad alad.

17. Aastaid tagasi oli levinud peamiselt läänesaartel ja Lääne-Eesti parkides. • Praegu levinud ka mitmel pool Mandri-Eestis. • Inimene “veab” teda kauniduse tõttu. • Viinamäetigu elab rikkaliku taimestikuga elupaikades – parkides, aedades, salumetsades, eelistab poollooduslikku ja inimmõjuga piirkondi. • Ökoloogilise mõju kohta loodusele andmed puuduvad. • Inimest otseselt ei kahjusta. • Soovitatakse piirata tema uutesse elupaikadesse asustamist.Oli varem LK all, praegu Eesti punases raamatus. • Kuulub Euroopa loodusdirektiivi 5. lisasse.Liigi arvukuse muutusi on vajalik jälgida.

18. Kartulimardikas • Kodumaa on Põhja-Ameerika. • Eelmise sajandi algusest Euroopas.1965. aastal esimene leid Eestist. • 1970ndate aastate alguseks koldeid kogu Eestis. • Väga ohtlik põllumajanduskahjur. • Levikut raske piirata, levib ise aktiivselt.

19. Linnud • Võõrliikideks peetakse vaid neid liike, kelle levikule on inimene otseselt kaasa aidanud. • Inimene on ise sisse toonud eripärase välimuse, häälitsuste, käitumisega liike, jahiväärtustega liike jne. • Osa liike on osutunud ohuks kodumaisele loodusele. • Osa võivad kohalikud linnud välja tõrjuda toidukonkurentsi, sissetoodud haiguste või muude ökosüsteemi muutvate tegurite abil. • Uued liigid või liigisisesed vormid võivad ohustada kohalike liikide genofondi. • Tekivad hübriidid, risk suur kui sisse on toodud omamaistele lähedasi võõrliike.

20. Sissetoodud linnud • Kodutuvi • Kanada lagle • Faasan ehk jahifaasan • Võõrliikideks ei peeta kormorane, valget toonekurge, valgepõsk-laglet – kuigi need on tulnud meile alles hiljuti.

21. Kodutuvi • Aretatud ja kodustatud looduslikult rannakaljudel pesitsevast kaljutuvist ning kirjatuvist. • Päritolu Lääne-Euroopa. • On esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik, kelle sissetoomise või sissetulemise aega pole teada.

22. Arvatavasti toodi sisse kodustatud tõugudena Saksamaalt. • 20. sajandi alguses juba mitmes Eesti linnas. • Praegu sobivates elupaikades sage kogu Eestis. • Levik seotud inimasustusega (linnad, asulad jms). • Pesitseb seltsingutena. • Teeb kahju eelkõige reostusega (ehitised, ausambad jne). • Seltsingulise eluviisi tõttu võib levitada haigusi (salmonelloos, tuberkuloos, ornitoos jne). • Piirata ülemäärast arvukust ja pesitsemisvõimalusi. • Lõpetada lisatoitmine või piirata seda.

23. Imetajad • Sissetoomise eesmärk: rikastada liha- ja karusnahaloomade faunat. • 19. saj – tahtliku introdutseerimise katsed (teated). • 1930ndad aastad – tõestatud introdutseerimine: esimeste ondatrate lahtilaskmine Kolga metskonnas. • Eestis praegu 60 püsiimetajaliiki, neist 6 tulnukad. • Võõrliigid võivad meile levida ka naabermaadest (Soomest võib tulla kanada kobras ja meie kopra välja tõrjuda).

24. Sissetoodud liigid on veel: • Kährik • Mink • Halljänes • Kodurott • Rändrott • Koduhiir • Eestisse on püütud asustada ka maralit ja tähnikhirve, nad ei ole püsima jäänud.

25. Mink ehk ameerika naarits • Kodumaa on Põhja-Ameerika. • 19. saj lõpust alates peetud paljudes maades karusnahaloomana. • Eestisse toodi sisse samal eesmärgil. • Puuridest pääses vabasse loodusesse, kohanes hästi.

26. On praeguseks levinud üle Euroopa. • 1960ndate aastate alguses esimese loodusliku asurkonna teke Matsalu lahe piirkonnas. • 1980ndatel aastatel ulatuslik levik üle Eesti. • Tänaseks täielikult naturaliseerunud, sobivates elupaikades kõikjal sage. • Poolveelise eluviisiga, asustab meie rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. • Kahjustab meie vee – ja kaldakooslusi. • On välja tõrjunud meie Euroopa naaritsa. • On kärbi, nirgi, tuhkru, saarma toidukonkurent. • Rüüstab veekogude läheduses lindude pesi, on vähendanud sinikael-pardi arvukust. • Mingi vastu võitlemine väga oluline (küttimine, väljapüüdmine – näit Hiiumaal). • Konkureerib ondatraga, on selle peaaegu hävitanud.

27. Kodune ülesanne • Otsi lisamaterjali ühe invasiivse loomaliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida. • Valiku saad teha järgmistest liikidest: kährik, halljänes, kodurott, rändrott, koduhiir, kanada lagle, faasan, majasikk, vaaraosipelgas, majasääsk, vikerforell, hõbekoger, karpkala. • Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi. • Kasuta andmete kogumiseks määrajaid, loodusajakirjasid, Internetti jms.

28. Kasutatud kirjandus • Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T. 2005. Invasiivsed võõrliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.