Invasiivsed võõrliigid Eestis

1. Invasiivsed võõrliigid Eestis Taimede sissetoomine Kursus: Saaremaa Loodus

2. Sissejuhatus • Võõrliikide levik on viimasel sajandil tunduvalt hoogustunud. • Sissetungist ehk introdutsioonist on saanud üleilmne oht. • Invasiivsed ehk sissetungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. • Bioinvasiooni peetakse elustiku suureks ohuteguriks. • Igal aastal jõuab inimese kaasabil Eestisse sadu uusi võõrliike. • Suurem osa sissetulijatest hukkub, umbes 1/10 immigrantidest naturaliseerub ehk kohaneb uute oludega, neist omakorda 1/10 muutub invasiivseks. • Seega umbes sajandik osutub meie liikidele ründavaks, ohustavad kohalikke liike.

3. Soontaimed • Kõik Eesti soontaimed on siia jõudnud pärast viimast jääaega, st umbes 12 000 aasta jooksul. • Liike on lisandunud pidevalt, inimtegevus on uute liikide levikut tunduvalt kiirendanud. • Looduslikele kooslustele on kõige ohtlikumad naturaliseerunud liigid, mis suudavad levida iseseisvalt (pool)looduslikes kooslustes. Edukamalt saavad taimed naturaliseeruda pehmema kliimaga Lääne-Eestis. • Sissetoodud taimeliike on ohtlikkuse alusel rühmitatud mustas raamatus. • Et vältida genofondi reostumist, ei tohiks tuua sisse pärismaiste liikide istutusmaterjali väljaspoolt Eestit, äärmisel juhul lubada kuni 300 km raadiusest pärinevast seemnest kasvatatud taimi.

4. Taimede sissetoomine Eestisse • Sissetoomine algas arvatavasti 14. sajandist alates. • Sissetoomise eesmärk: 1) soov saada söögi-, ravim-ja ilutaimi; 2) mitmekesistada floorat; 3) suurendada koosluste produktiivsust; 4) õppe - ja teaduslikud eesmärgid; 5) huvi, millised taimed kohanevad hästi jne. • Ilutaimedena on kasvatatud umbes 4000 puittaime (sisse toodud peamiselt Lääne - ja Lõuna – Euroopast). • Viljapuu ja marjasorte umbes 1000 liiki. • Taimede puhul on puud ja põõsad edukamad kui rohttaimed.

5. Sissetoodud taimeliike (puittaimed) • Harilik sirel (fotol) • Must ja punane leeder • Harilik ebajasmiin • Hobukastan • Suurelehine pärn ja läänepärn • Harilik pöök ja harilik valgepöök • Hõbe - ja must pappel • Lõhnav kuslapuu • Harilik pihlenelas • Kurdlehine kibuvits • Harilik lumimari

6. Võõraste head Võõrliigid on toonud meie ellu mõndagi head: • Suurenenud on taimestiku liigirikkus. • Inimeste elukeskkond on muutunud mitmekesisemaks, esteetiliselt nauditavaks. • Arenenud on aiandus - ja maastikukultuur. • Kujunenud on ilumeel (lapsepõlve sirelid, ebajasmiinid jne). • Suurenenud on inimeste huvi looduse vastu. • Innustunud on kogumiskirg. • Võõrliigid on olnud kaup siseturul, ekspordis, impordis, nad on andnud inimestele tööd.

7. Võõraste vead Introdutsioon on põhjustanud: • Võõrliikide naturalisatsiooni, tekitades konkurentsi looduslikes kooslustes. • Looduslikud kooslused on saastunud sobimatute liikidega. • Toimub võõra ja kohalike liikide segunemine, hübridiseerumine. • Koos võõrliikidega on sisse toodud uusi kahjureid ning on suurenenud ka mõne siinse meie looduslikel liikidel parasiteeriva kahjuri ja haiguse levik.

8. Harilik pöök • Päriskodu Lääne – Euroopa. • Sisse toodud arvatavasti 18. sajandi esimeses pooles. • Kuressaare lossipargis kasvab nii harilikku kui ka punaselehiseid harilikke pöögipuid.

9. Sosnovski karuputk • Saare maakonnas on sosnovski karuputk väga levinud invasiivne taim. • Saaremaal on ta kohati levinud mitmete hektarite kaupa. • On alasid, kus on alustatud tema tõrjega, näit. Karja jõe ääres.

10. Hiidkaruputk ja sosnovski karuputk • Mitmeaastased sarikaliste sugukonda kuuluvad taimed, väga sarnased. • Õitseva taime kõrgus on 1,5-4 meetrit. • Ühel taimel võib olla kuni 160 000 õit ning neist võib valmida kuni 100 000 seemet. • Seemned püsivad mullas idanemisvõimelistena 7-10 aastat. • Kaukaasia endeemid. • Hiid-karuputke kasvatati 19. sajandil ilutaimena. • 1814. aastal mainiti teda esimest korda Tartu Ülikooli botaanikaaia seemnete nimestikus. • Eestisse toodi sosnovski karuputk esialgu arvatavasti ilutaimena.

11. Hiidkaruputk ja sosnovski karuputk • 1960. aastatest on teda kasvatatud silotaimena, ka meetaimena. • 1980-ndatest aastatest on liik hakanud jõudsalt levima. • Praeguseks levinud peaaegu kõikjal Eestis. • Suurimate kolooniate pindala ulatub hektaritesse. • Kasvab tee-, põllu – ja metsaservadel, jäätmaadel jne. • Ohtlikkus: 1) mõjuvad rohumaakooslustele vaesustavalt, tiheda karuputkekoloonia all ei suuda teised liigid kasvada; 2) põhjustavad inimese nahale raskesti paranevaid põletushaavu.

12. Hiidkaruputk ja sosnovski karuputk • Taime ohtlikkuse tõttu rakendatakse tõrje riiklikku programmi. • Parim meetod on juurte läbiraiumine. • Künnimaadel aitab korduv ümberkünd. • Herbitsiitidega peab kasvuajal pritsima mitu korda. • Seemnete leviku tõkestamiseks pannakse õisikutele kotid ümber. • Tõrjet peab kordama mitme aasta jooksul.

13. Harilik tõlkjas • Vaatamata tõrjele on tõlkjas meil üsna levinud. • Rahvapäraselt tuntakse teda rohkem rakvere raipena, sest sealt on ta alustanud oma teekonda Eestimaal.

14. Harilik tõlkjas (rakvere raibe) • Kahe – või mitmeaastane ristõieliste sugukonda kuuluv taim. • Peajuur võib tungida kuni 1,5 m sügavuseni. • Taim on 0,5-1m kõrge. • Õied erekollased, tugeva meelõhnaga. • Üks taim annab kuni 500 vilja. • Seemneid levitab inimene ise koos heinaga. • Paljuneb ka vegetatiivselt juuretükkidest, on väga hea regeneratsioonivõimega. • Pärineb Ees-Aasia poolkõrbetest ja steppidest.

15. Harilik tõlkjas • Esimest korda on Eestis mainitud 1796. aastal • Saaremaalt on esimest korda teated aastast 1830. • Hulgalisemalt hakkas levima Krimmi sõja ajal (1853-1856), Rakvere ümbrusest. • Rahvapärane nimetus ka vene kapsas. • Märgatavalt sagedasem on ta Põhja-Eestis. • Eelistab lubjarikast mulda, seetõttu üsna levinud ka Saare maakonnas. • Vajab mullas rohkesti lämmastikku ja väävlit. • Kasvab jäätmaadel, sadamates, teeäärtel, parkides, rohumaadel, põldudel.

16. Harilik tõlkjas • On ohtlik:: 1) vähendab rohumaakoosluse liigirikkust, tõrjub nõrgemaid taimi välja; 2) tülikas umbrohi põldudel. • Tõlkja tõrjekatsetega alustati juba 1930ndate aastate lõpul. • 1939. aastal anti välja tõlkja tõrje määrus, mille järgi tuli taim kogu riigis hävitada, 1947. aastaks loodeti tõlkjast Eestis vabaneda. • Söötidel ja põllumaadel aitab korduv ümberkünd, haljasaladel pidev niitmine.

17. Must leeder • Ilutaim. • Kunagi kasutati tema puidu säsi botaanikas mikropreparaatide (näiteks lehe ristlõike) tegemisel. • Kuressaares on ta väga levinud, on meie Agenda 21 vapitaim.

18. Harilik hobukastan • Päriskodu Balkani poolsaarel. • Teda peetakse meil sageli omaks, sest ta on meie parkides ja aedades kasvanud rohkem kui kolm sajandit.

19. Niitjas mailane • Levikut on soodustanud tema müük turgudel kiviktaimlalillena. • Niitjas mailane “sööb” murust välja kõik muud taimed.

20. Mis saab edasi? • Naturaliseeruvate ja metsistuvate liikide arv on üha suurenenud. • Tuleb välja töötada metoodika, mis võimaldaks hinnata naturalisatsiooni ulatust ja ohtlikkust. • Tundma õppida maaviljelusviise, mis soodustavad naturalisatsiooni. • Luua pidev jälgimissüsteem nende taimede üle, mis meie loodust võivad kahjustada, vajadusel hakata nende vastu võitlema.

21. Kodune ülesanne • Otsi materjali ühe sissetoodud liigi (vt eestpoolt nimekiri) kohta ja oska rääkida umbes 3-5 minutit. • Soovi korral võid koostada referaadi või teha PowerPointi ettekande.

22. Kasutatud kirjandus • Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T. 2005. Invasiivsed võõrliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn. • Kask, K. 1990. Taimede introduktsioon ja aklimatsioon. Eesti Loodus, 1. • Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Trt. – Tln. • Kull, K. 1984. Kodumaised taimed kodu ümber. Eesti Loodus, 3. • Kull, K., Kukk, T., Kull, T. 2001. Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist. Eesti Loodus, 5. • Sander, H. 2001. Võõrliigid rikastavad ja rikuvad loodust. Eesti Loodus, 12.