Loomade heaolu toetus 2014-2020

1. Loomade heaolu toetus 2014-2020 Katrin Rannik, Merje Põlma Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 26. märts 2013

3. Toetuse raamid Toetust makstakse vabatahtlike toimingute eest, mis hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust. Nõuded peavad olema rangemad kui nõuetele vastavuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.

4. Toetuse raamid • Kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada. • Toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. • Maksimaalne toetusmäär võib olla 500 eurot loomühiku kohta.

5. MAK 2007-2013/2014-2020 Võrreldes MAK 2007-2013 meetmega 2.4 Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus, on uuel perioodil: • meede suunatud karjatamise asemel loomade pidamistingimustele, • toetatavate loomagruppide hulka lisanduvad sead ja linnud, • tegemist ühe-aastase kohustusega meetmega (sel perioodil oli 5-aastane), • toetuse saajate hulgast välistatakse füüsilised isikud.

6. Toetuse saaja Põllumajandustootja (juriidiline isik või FIE), kes peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, munakanu või hobuseid ja kes taotleb toetust iga taotlusel märgitud loomarühma kohta vähemalt 2 LÜ ulatuses (erandiks munakanad). Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Veiste, hobuste, lammaste ja kitsede kohta ei saa toetust isik, kel on MAK 2007 – 2013 raames kehtiv loomade karjatamise toetuse kohustus.

7. Toetatavad tegevused Meetme abil toetatakse veiste karjatamist, puhtamaid ning loomade jaoks mugavamaid lamamisasemeid, vasikate paremaid kasvutingimusi, sigadele loomuomasemat pidamiskeskkonda, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses (õrrekanad, vabalt peetavad kanad) ning lamba-, kitse- ja hobusekasvatuse arengut.

8. Toetuse eesmärk Toetuse üldeesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.

9. Toetusõiguslik loom • Looma kohta on täidetud loomade registreerimise- ja identifitseerimise seadusandlikud nõuded. Taotleja peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, hobuseid või kanu loomakasvatushoones, mis on registreeritud PRIA põllumajandusloomade registris. Kanade ja sigade arvu üle peab taotleja lisaks majapidamisesisest arvestust. • Toetuse saaja täidab kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid ning baasnõudeid.

10. Toetatavad nõuded Loomarühmapõhiseid toetatavaid nõudeid täidab taotleja selle loomarühma osas, mille kohta ta toetust taotleb. Taotleja võib valida täiendavalt ka loomarühmapõhise toetatava lisanõude. Lisaks võib taotleja valida täitmiseks ka koolituse lisanõude. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi loomade puhul, kes kuuluvad põllumajanduslooma liiki, mille kohta taotletakse toetust ja keda taotleja majapidamises peetakse, v.a sead, kelle puhul võib toetust taotleda taotlusel kindlaksmääratud loomakasvatushoones peetavate sigade kohta.

11. VEISED

12. PROBLEEMID Piimaveised - lühike karjas püsimise aeg (2,8 laktatsiooni), jalgade ja udarahaigused, mida soodustavad ebamugavad lamamisasemed, mitteküllaldane allapanu ja puudulik hügieen, karjatamisest loobumine. Noorloomade pidamistingimused. Lihaveised – talvised pidamistingimused

13. Toetatavad nõuded •Suveperioodil karjatatakse kõikimajapidamises peetavaid veiseid va vasikad, nuumpullid, indlevad, poegivad ja haiged loomad, kelle kohta karjatamise kohustus ei kehti. •Karjatamiseüle peetakse arvestust. •Ülekarjatamineon keelatud. •Veistelamamisala on puhas, kuiv, looma jaoks mugav ja pehme. • Kui vasikat ei toida ammlehm, pakutakse vasikale esimesel kaheksal elunädalal piima või piimaasendajat kunstammest või lutist. Vasikas peab saama juua vabalt püstises asendis. Imemiskaitse (võõrutusrõnga) kasutamine on keelatud.

14. Toetatavad nõuded • Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 2,0 m² vaba põrandapinda iga vasika kohta. Terve põrandapind on pehme allapanuga kaetud. • Üle 1 nädala vanusele vasikale on pidevalt saadaval kvaliteetne hein. • Noorloomi (vanuses 6 kuud kuni tiinete loomade gruppi paigutamiseni) ei peeta lõas. • Veiste nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaararst või tema poolt volitatud veterinaariaalase haridusega isik. Veiste nudistamiselpeab kasutama üldnarkoosi või lokaalanesteesiat.

15. LINNUKASVATUS

16. PROBLEEMID Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline

17. Toetatavad nõuded Toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme, st õrrekanade ja vabalt peetavate kanade pidamist. Toetuse alampiir 50 munakana. • 1 m²lindudepidamise ruumi pinna kohta peetakse kuni kuut kana. • Iga viie kana kohta on olemas vähemalt üks pesa. Kui kasutatakse rühmapesi, tuleb arvestada vähemalt 1 m²pesapinda kuni 100 kana kohta. • Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja paksusega vähemalt 10 cm. Allapanu imab endasse väljaheited, võimaldab lindudel siblida ja sulgi puhastada. Allapanu katab vähemalt poole kogu lindude pidamise ruumi põrandapinnast. Allapanu puudub ainult alal, mille kohale on paigaldatud õrred. • Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt saadaval. • Lisanõue: Kanad pääsevad suveperioodil välialale, mille pind on vähemalt 1 m² kuni kuue kana kohta.

18. HOBUSED

19. PROBLEEMID Hobusepidamishoonete halb mikrokliima, madal söödakvaliteet. Puudlikud tingimused värskes õhus liikumiseks. Ilmastiku eest kaitset pakkuvate rajatiste puudus. Puudulik kabjahooldus. Puudub täpsem seadusandlik regulatsioon.

20. Toetatavad nõuded • Kõiki majapidamises peetavaid hobuseid karjatatakse suveperioodil. Karjatamise üle peetakse arvestust. • (Hobuse kohta peab olema karjatamispinda vähemalt 0,5 ha.) Ülekarjatamine on keelatud. • Olemas on jooksuaed või piiritletud jooksuala, mis tagaks hobustele igapäevase väljas vabalt liikumise võimaluse. • Loomadele on tagatud pääs varjualusesse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja putukate eest.   • 1. – 2. aastaseid märasid peetakse täkkudest eraldi. • Olemas on eraldi piiritletud ruum haigete ja poegivate märade jaoks.

21. Toetatavad nõuded • Hobuste kabjad peavad olema hooldatud. • Hobustel on teostatud kevadine siseparasiitide tõrje ajavahemikul 01.04.-31.05. ja see on kinnitatud antud menetluse läbiviinud loomaarstiveterinaararsti poolt väljaantud tõendiga. • Lisanõue: Hobustel peab olema teostatud: • ajavahemikul 01.10.-30.11. sügisene siseparasiitide tõrje preparaadiga, mis on näidustatud hobuste maokiini vastsete vastu; • hobuste gripi vastane vaktsineerimine vastavalt Eesti Ratsaliidu nõuetele (sisaldab baasvaktsineerimist); • teetanuse vastane vaktsineerimine 1 kord aastas.

22. Piiratud eelarve korral Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus eelistada toetuse saajatena taotlejaid, kelle võetud kohustus tagab suurema loomade heaolu. Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotlused täiel määral (kindlaks määratud ühikumäär) vaid 100 ühiku ulatuses ning ülejäänud loomade osas vähendatakse toetuse ühikumäära võrdeliselt.

23. Aitäh!