Eesti hariduse märksõnad 2011/2012. aastaks

1. 2011/2012. õppeaasta Eesti üldharidusesIrene Käosaarüldharidusosakonna juhataja, HTM25.08.2011Rakvere

2. Eesti hariduse märksõnad 2011/2012. aastaks Üldharidus: • Korralik toetus riiklike õppekavade rakendamiseks – eelkõige abimaterjalid, õpetajakoolitus, õppevara. • Tugi omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks – analüüsid, gümnaasiumi kvaliteedinõuded ja nende hindamise reeglistik, soovitava gümnaasiumivõrgu kirjeldus. • Üleminek gümnaasiumides eesti õppekeelele. Kutseharidus: • Kutseõppeasutuste seaduse uuendamine • Õppekeskkonna kaasajastamine

3. Eesti hariduse märksõnad 2011/2012. aastaks Kõrgharidus: • Täies mahus õppekava täitjatel õpingud tasuta. • Uue vastuvõtu õppekoha baasmaksumuse tõus 10%. • Rahastamismudeli muutus –üleminek RKT-lt tegevustoetusele • Kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine. • Üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi arendamine vajaduspõhiseks. Täiskasvanuharidus: • Täiskasvanute koolituse seaduse uuendamine. • Tasuta tööalased ja võtmepädevuste koolitused kõikjal Eestis (ESF).

4. Üldist statistikat

5. Õppeasutused ja õppurid 2010/11. õa 2011/12. õa* • Algkoolid (klassid 1-6) 68 66 • Põhikoolid (klassid 1-9) 253 254 • Gümnaasiumid (klassid 1-12) 224 220 • Kutseõppeasutused 43 43 • Kõrgkoolid 33 29 2010/11. õa • 138 448õpilastja 14 394õpetajatüldharidussüsteemis; • 28 012 õpilast ja 2224 õpetajat kutseõppeasutustes; • 69 000 tudengit kõrghariduses; * Koolide arvud algava õppeaasta kohta täpsustuvad

6. Õpilaste arvu prognoos üldhariduskoolide päevases õppes. *1. klassi õpilaste arvu prognoos ilma väljarändeta. 1. klassi õpilaste tegelik arv jääb tõenäoliselt 13 400 õpilase tasemele. ** esialgsed andmed allikas: HTM Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika (RV 0212) alusel. 6

7. Õpilaste arvu muutus graafikuna 7

8. Kutseõppurite arvu dünaamika

9. Üliõpilaste arv

10. 25-64-aastaste osalemine elukestvas õppes EESMÄRK: aastaks 2013 – 13,5 % (Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013) aastaks 2020 – 17% (Eesti 2020 strateegia)

11. Üldharidus Koolivõrk

12. Päevase õppevormiga koolide arv kooli tüübi lõikes 1995-2010

13. Valikuvabadus Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud 2007-2010 13

15. Koolide arvu muutus gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi 15

16. Lisa 1. Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2008-2023 • Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arv maakonniti 2008-2023 (Sihtgrupi osakaal võrreldes 2008/2009 õppeaasta algusega (ilma toimunud ja toimuva õpirändeta) • allikas: Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika, P. Laanoja arvutused

18. Õpetajate ja ametikohtade arvu muutuse võrdlus

19. Üldharidus Õppekavade rakendamine

20. Olulised põhimõtted õppekavade rakendusel ja kooliõppekavade koostamisel • Eraldi õppekavad rõhutavad põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristatavat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus: • põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, • gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. • Õppekavaarenduse peamised eesmärgid: • vähendada õpilaste koormust, • suunata õpetajaid kasutama õppeprotsessis aktiivseid õppemeetodeid, • lõimida ainekavad valdkondlikult, • lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades alusväärtusi, läbivaid teemasid ja teisi üldosa nõudeid ning põhimõtteid, • suurendada ainekavade “elulähedust”, suunata õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat ja iseennast. • Gümnaasiumi õppekavas suurendatakse oluliselt õpilaste valikuvõimalusi. • Alates 2013. aastast peavad koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel õppesuunal.

21. ÕPPEKAVAD—rakendamise ajakava • 01. septembriks 2011 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 1., 4. ja 7. klassi osas. • 01. septembriks 2012 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 2., 5. ja 8. klassi aga ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osas. • 01. septembriks 2013 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 3., 6. ja 9. klassi aga ka gümnaasiumi osas. • Õppekavade rakendamisega seonduvalt on suurenenud tasandusfondi määratud toetused õppevahendite soetamiseks – 2011. aastal on see 57 eurot iga 1.–12. klassis õppiva õpilase kohta.

22. Õppe- ja metoodilised tugimaterjalid • Alates 2011. aasta 1. veebruarist on veebilehel www.oppekava.ee kättesaadavad põhikooli riikliku õppekava rakendamiseks vajalikud 8 valdkonnaraamatut ja 3 valikainete aineraamatut ehk ühtekokku üle 3000 lehekülje materjali. • Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse töörühmad töötavad välja gümnaasiumi valdkonnaraamatuid ja valikkursuste aineraamatuid. Kättesaadavaks peaksid need muutuma 2012. aasta veebruaris samuti veebilehel www.oppekava.ee. • Tartu Ülikooli eestvedamisel on koostatud: • läbivaid teemasid ja lõimingut käsitlevad kogumikud (http://www.ut.ee/curriculum/projektid/Kogumikud); • kujundava hindamise materjalid (http://www.ut.ee/curriculum/961617); • kogumik “Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes” (http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf).

23. Gümnaasiumi interdistsiplinaarsete kursuste õppematerjalid • ESF programmi „TeaMe“ kaudu valikkursuste materjalid, mida piloteeritakse 2012. a: • Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond • Mehhatroonika ja robootika • Arvuti kasutamine uurimistöös • Rakenduste loomise ja programmeerimise alused • Geoinformaatika • Majandusmatemaatika elemendid • Joonestamine • Elu keemia Komplektis õpik, töömaterjal, õpetajaraamat, e-kursus. Õpetajatele koolitus.

24. ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUS • Õppekavade rakendamisega seonduvalt: • on käivitunud õpetajakoolituse programmid (nt Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko, Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014); • ESF i 2011. a toimunud avatud taotlusvoorude raames on struktuuritoetust saanud kokku 42 koolitusprojekti summas 761 613 eurot. Need pakuvad õppekava rakendamiseks olulist täiendkoolitust kahes valdkonnas (ainealane täienduskoolitus ning õppekava üldisi eesmärkide elluviimist toetav täienduskoolitus) nii eesti kui vene õppekeelega koolidele. Vt lähemalt: http://www.innove.ee/

25. Üldharidus Üleminek eestikeelsele õppele

27. Üleminek eestikeelsele aineõppele • Jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes. • Alates 2011. aasta sügisest peavad kõik 10. klassi astuvad õpilased õppima gümnaasiumi õpingute 3 aasta vältel 60% eesti keeles. • Üleminek puudutab 58 kooli. • 16 vene õppekeelega kooli taotles 2011. a kevadel vene õppekeele või kakskeelse õppe säilimist. Neist 2 kooli (Narva Täiskasvanute Gümnaasium ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute gümnaasium) said loe säilitada venekeelne õpe järgneval kolmel aastal ning seejärel üle minna eestikeelsele aineõppele. Ülejäänud 14 kooli osas teeb Vabariigi Valitsus otsuse detsembris 2011 pärast sügisel läbi viidud põhjalikku analüüsi.

28. Tugimeetmed ülemineku leevendamiseks • HTMi kohtumised vene õppekeelega koolide juhtkondadega sügisel – toetusmeetmed (sh vajadusel rahalised lisavahendid) ja tegevuskava kolmeks aastaks, abi kooliõppekava koostamisel. • Keelelaagrid 10. klassi astujatele. • Piirkondlikud nõustamiskeskused korraldavad õpetajatele grupinõustamisi. • Tublisid õpetajaid tunnustatakse. • Uuring eesti keele õpetamise arendusvajadustest. • Regulaarsed nõupidamised kõigi vene õppekeelega koolide juhtidega probleemide määratlemiseks ja lahenduste leidmiseks.

29. Selgus PGS-i mõttesse: iga laps peab elukohajärgsesse kooli pääsema ilma katseta, see kool peab lapsevanemale varakult teada olema. • Täpsustatakse seadusandlust nii, et kaksipidimõistmine poleks edaspidi mingil juhul võimalik; et vastuvõtt kõikide põhikoolide 1. klassidesse toimuks seaduses loetletud kriteeriumide alusel. • Vajadusel esitatakse seaduses ammendav loetelu erandlikest asjaoludest, mis saavad olla aluseks katsete korraldamisel. • Riigikogule esitamise tähtaeg – detsember 2011.

30. Hariduslike erivajadustega laste toetamine Alates 1. septembrist 2011 jõustuvad hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seonduvad sätted: • HEV õppekorralduse põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas; • Koolid peavad määrama HEV õpilaste õppe koordineerija, kelle ülesandeks on koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpetajate, perekonna jms vahel; • HEV õpilastele koostatakse individuaalse arengu jälgimise kaart; • Vähenenud on hariduslike erivajadustega õpilaste klasside täitumusnorm; võimalik moodustada liitklasse; • Võimalik on avada väikeklasse ja rakendada ühele õpilasele keskendatud õpet.

31. IPhO 2012 • Eesti korraldab 15.-24.07.2012 rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi IPhO2012, kuhu ootame 85 riigi delegatsioone. Välisosavõtjaid tuleb ligi 700, koos kohalike korraldajate, giidide ja esinejatega osaleb olümpiaadil üle 900 inimese. Avamine ja lõpetamine ning žürii tegevus toimuvad Tallinnas, õpilaste teoreetiline ja eksperimentaalne test Tartus. • Rahvusvahelise suurürituse raames kuulutakse 20.juulil 2012 Tartu füüsikapealinnaks, kus avalikus linnaruumis toimub hulgaliselt teadust populariseerivaid üritusi. Päeva peasündmus on Nobeli preemia laureaadi sir H. Kroto ettekanne AHHAA keskuses.

32. Säravaid väljakutseid ja rõõmurohkeid hetki algaval õppeaastal!