Eesti kooli ja hariduse olukord 19.sajandi I poolel

1. Eesti kooli ja hariduse olukord 19.sajandi I poolel

2. Koolireform 19.sajandi algul 1802 asutati Rahvaharidusministeerium, kus töötati välja uue koolikorralduse alused.Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Igaühe eesotsas seisis ülikool.Nähti ette kogu riigis ühtne koolisüsteem. Neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool kihelkonnakool (Balti kubermangudes nim, elementaarkooliks). 1802 Tartu Ülikooli taasavamine. Õpperingkonna keskus.7-liikmeline ülikooli koolikomisjon. Päevakorras maarahvale koolvõrgu asutamine. 1832. a Õpetatud Eesti Seltsi asutamine.Esimesed õpetajate seminarid.

3. Koolireform 19.sajandi algul Talurahvaseadused Eestimaal 1816.a Liivimaal 1819.a kohustasid asutama igasse vähemalt 500 meeshingega mõisakogukonda (valle) külakooli. Liivimaa seadusnõudis kaheastmelise rahvakooli loomist -2000 meeshinge kohta kihelkonnakool vallakooli jätkuna. 1840-ndatel usuvahetusliikumine. See nõudis õigeusu koolide rajamist.4-aastased kihelkonna ja 3-aastased abikoolid hakkasid võistlema luteriusu koolidega.

4. Õppetöö külakoolis 19.sajandi esimesel poolel Talurahvaseaduse järgi loeti kõik lapsed 8-a kuni leerieani kooliealisteks. Kaks kategooriat: kodulapsed ja koolilapsed (10-aastaselt kooli kuni õppeprogramm – lugemine, katekismus ja kirikulaul läbitud). Kool kestis 10.nov. – 10.märtsini. Puudutud päeva eest trahv 5 kopikat.Lisaks pidid kordajad lapsed (leerini), kord kuus koolmeistrile vastamas käima. Külakoolis lapsed kolmes rühmas: tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Lugemine 2-3 talvega. Kontroll – pastori kevadine koolikatsumine.

5. Õppetöö külakoolis 19.sajandi esimesel poolel 1830-nendatel algas üleminek kirjutamise ja rehkendamise õpetamisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlastekool Vana-Vigalas 1841. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Paber kallis, tahvleid ja krihvleid vähe. 1819 keelati peergude kasutamine, koolituppa küünlavalgus. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Koolimajade ehitamine jääb Lõuna-Eestis 40-nend., Põhja-Eestis 50-nendatesse.

6. Õppevahenditest ja õpikutest • 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. • 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. • Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. • Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine, abi maamõõtmisel. • Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged. • 1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. • 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks.

7. Õppevahenditest ja õpikutest • 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile mutretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. • 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. • Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja.

8. Õppevahenditest ja õpikutest • Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine, abi maamõõtmisel. • Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged. • 1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. • 1960-ndad –kihelkondlike laste laulupäevade traditsioon (lauldi kuni 4-häälselt)

9. Kihelkonnakool teise astme rahvakoolina Esimene kihelkonnakool 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Lõpetas tegevuse pärast asutaja surma. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820-1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele. Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna-Eestis 18, Põhja-Eestis üks kihelkonnakool. .

10. Kihelkonnakool teise astme rahvakoolina Õpetamise tase tõusis Valga õpetajate seminari lõpetanute tööleasumisega. Kihelkonnakooli osatähtsus kasvas maaelu edenemisega. Kirjutamine, rehkendamine, usuõpetus, kirikulaul, sajandi keskelt ajalugu, geograafia, loodusteadus koos füüsikaga. 1870-nendatel terve rida uusi kihelkonnakoole. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus (vajalik vene keele oskus) 1875.a ühtlustati õppeprogrammid. Juurde tulid saksa ja vene keel. Tütarlaste kihelkonnakoolid (1857.a Põlvas jne) 1881.a kogu Eestis 62 kahe-või kolmeklassilist kihelkonnakooli. Koolmeistrid kohaliku elu juhtijateks terve ärkamisaja jooksul.

11. Linnakoolid Elementaarkoolid – enamuses segakoolid, suuremates linnades ka lahus. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust, vene keelt, geograafiat ja laulmist. Kreiskoolid – igasse maakonna- ja kubermangulinna. Eestis neid 11. Õpetus saksa, mõnel pool ka vene keeles. Õpetati usuõpetust, saksa, ladina, vene keelt, kalligraafiat, ortograafiat, aritmeetikat, geomeetriat, füüsikat, kodumaa riigikorda, üldist ja Venemaa geograafiat, üldist ja Venemaa ajalugu, loodusteadust ja joonestamist. Kiriku- ja erakoolid (ka vaestekoolid)

12. Linnakoolid Gümnaasiumid –pidid olema igas kubermangulinnas Eestis neid kaks – Tallinnas ja Tartus, algul 3-klassilised, 1820.a kooliseaduse järgi 5-klassilised. Õppekavas ladina, saksa, vene, prantsuse keel, geograafia ajalugu, üldine ja Vene riigi statistika, filosoofiliste teaduste algkursus, matemaatika, füüsika, loodusteadus, kaubandusteooria, tehnoloogia, joonestamine. Range päevareźiim ja tugev tähelepanu kasvatusele Õppemaks (nooremad klassid 20, vanemad 40 hõberubla aastas) Kõrgemad tütarlastekoolid. Alates 1858.a nendes ka pedagoogikaklass koduõpetajannadele.

13. Õppetöö korraldus ja sisu 60.-70-ndatel.Murranguline aeg:kujunes eesti rahvus oma kultuurilise eripäraga, algas eesti rahvuskultuuri teadlik arendamine ja eesti haritlaskonna kujunemine.Maaintelligentsi moodustasid rahvakooliõpetajad. Arenes raamatutrükkimine.Koolivõrk laienes. 1866.a kogukonnaseadus. Koolimajade ehitamist ja koolmeistrite palgaküsimusi hakkas lahendama vallavolikogu.Igasse valda valiti talupoeg –koolivöörmünder (koolikohustuse jälgija). Külakool iga 300 täiskasvanu kohta.

14. Õppetöö korraldus ja sisu 60.-70-ndatelKoolimaja hakkab täitma ka vallamaja ülesandeid.Siiski: õppetöö normeerimata, ühekülgne, sõltus koolmeistri tahtest ja kõrvaltöödest. Õpilased jaotati lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks.Individuaalne töö, ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist.Paljkudes koolides puuduvad õppevahendid. Rühmatööna õpetati kooris lugema piiblisalme, katekismust, veeriti. 60-nendate lõpul jõudis koolitarre õlilamp. Õppimise aeg pikenes. Kehtestati üldine koolikohustus.Kodukooli e. Näitajad- lapsed,, põhikooli lapsed ja kordajad.

15. Õppetöö korraldus ja sisu 60.-70-ndatelKoolimaja hakkab täitma ka vallamaja ülesandeid.Siiski: õppetöö normeerimata, ühekülgne, sõltus koolmeistri tahtest ja kõrvaltöödest. Õpilased jaotati lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks.Individuaalne töö, ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist.Paljkudes koolides puuduvad õppevahendid. Rühmatööna õpetati kooris lugema piiblisalme, katekismust, veeriti. 60-nendate lõpul jõudis koolitarre õlilamp. Õppimise aeg pikenes. Kehtestati üldine koolikohustus.Kodukooli e. Näitajad- lapsed,, põhikooli lapsed ja kordajad.

16. 1870.-80. jõuti kogu Eestis kolmeaastase koolikohustuseni. Õppetöö kestis 15.okt.- 15.aprillini.Võidi klassikursust kordama jätta, kui vaja, kasutati ihunuhtlust “lapsevitstega”. 1878.a kehtestati kogu Eestis rahvakoolide ühtne õppeplaan- ja programm: kohustuslikult usuõpetus, emakeel, rehkendamine, laulmine, geograafia, soovitavalt ajalugu ning vene keel, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele.Esimene talv: soravalt lugemine ja tähtede kirjutamine, peastarvutamine saja piires,kaalu ja mõõtühikud. Kodukubermangu tundmaõppimine.Teinetalv:jutustamine, ilukiri, ortograafia, neli põhitehet ja tehteid murdudega. Maakera ehitus, Venemaa ja Euroopa piirid. Kolmas talv: jätkati jutustamise, kirjutamise, ortograafia, rehkendamise ja geograafia õpinguid. Õpetati noodikirja ja laulmist.

17. Venestamine Uus koolikorraldus 1885.aLuteri usu talurahvakoolid ja õpetajate seminarid läksid Rahvaharidusministee-riumi alluvusse. Pastoritele vaid usuõpetuse kontrollimise õigus. 1887.a kehtestati õppekeeleks vene keel. Algul algkooli kahel esimesel aastal võis õpetada emakeeles. 1892. keelati seegi. Eestikeelseks jäi eesti keel, usuõpetus ja kirikulaul. Uued programmid, õppevahendid ja õpikud. Eestikeelsetest jäid alles katekismus, piibliklood, laulik, C.R.Jakobsoni “Kooli lugemise raamat” H.Eineri “Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele”. Osa vene keelt mitteoskavaid koolmeistreid vallandati. Õpetamise tase langes pikaks ajaks.

18. Venestamine Teise astme rahvakoolid – ministeeriumikoolid. Võistlus kihelkonnakoolidega. Riigi ülalpidamisel. Vene aja lõpul Eestis 90 ministeeriumikooli. Õpetajad venekeelsetest seminaridest Tartust, Volmarist ja Gatśinast. 1880-ndatel hakati avama 2-klassilisi 5-6 aastase kursusega vene õppekeelega kroonualgkoole, mis olid täielikult riiklikul ülalpidamisel.