1 / 15

Emakeel Kaashäälikuühendi õigekiri

Emakeel Kaashäälikuühendi õigekiri. Eini Ilves C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Juhendaja Marika Anissimov. Näidete vaatamiseks klõpsa reeglil. Kaashäälikuühendi kirjutamisel jäta meelde. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. meta ln e ko pl is ka sl ased kü mn es.

gaetan
Download Presentation

Emakeel Kaashäälikuühendi õigekiri

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EmakeelKaashäälikuühendi õigekiri Eini Ilves C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Juhendaja Marika Anissimov

  2. Näidete vaatamiseks klõpsa reeglil Kaashäälikuühendi kirjutamisel jäta meelde • Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt

  3. metalne koplis kaslased kümnes kuplid linlane mõtlik kausjas Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt

  4. Näidete vaatamiseks klõpsa reeglil Erandid Liitsõna liitumiskohal Ülipikk s l, m, n, r järel Kui liide algab sama kaashäälikuga, millega sõna lõpeb Rõhuliite -gi -ki ees

  5. lillhernes võrkkiik ultraviolettkiirgus tuttpütt allkiri kepphobu pappkarp pottpüksid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja

  6. koralllane (korall+ lane vrd linlane) modernne kompleksseid ehkki keskkond õhkkond Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa.

  7. linngi tammgi pallgi poisski ehkki palkki Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaksühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees

  8. seanss kirss valss kurss ressurss balansseerima simss morss Ülipikk s kirjutatakse l, m, n, r järel kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut

  9. Näidete vaatamiseks klõpsa reeglil Kaashäälikuühendi kirjutamisel jäta meelde teinegi reegel • Kaashäälikuühendis kirjutatakse helitu hääliku(g, b, d, k, p, t, s, h, s, z, z)kõrvale k, p, t

  10. peatselt apteek kaske pehkima tantsima vispel Kaashäälikuühendis kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p, t.

  11. Näidete vaatamiseks klõpsa reeglil Erandid Liitsõna liitumiskohal Liidete ees Sama sõna muutevormides Võõrsõnades

  12. kuldsuu algkool kaldtee umbsõlm raudtee muldpõrad Helitu hääliku kõrval võib olla g, b, d liitsõna liitumiskohal

  13. kuldki jalgki soodki leibkond jalgsi vargsi Erandina võib helitu hääliku kõrval olla g, b, d liidete ees.

  14. asbest absoluutne röntgen anekdoot gangster Erandina võib helitu hääliku kõrval olla g, b, d võõrsõnades

  15. leidma- leidsin püüdma –püüdsin kündma – kündsin moodne- moodsad kärbes- kärbsed umbne- umbsed kuldne – kuldsed õudne- õudsed Kui sõna algvormis esineb g, b, d, siis jääb see püsima ka teistes vormides helitu hääliku kõrval.

More Related