Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid

1. Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid

2. �unviljaliste kahjustajad

3. �unapuu-�iel�ikaja � Anthonomus pomorum Valmik 3-4,5mm pikk, tumepruun, kattetiibadel hele v��t. �unapuul Mardikad s��vad lehti, munevad �ienuppudesse, koorunud vastsed (vagelt�ugud) h�vitavad tolmukad ja emaka. �ienupud pruunistuvad. Noormardikad s��vad lehtedesse �aknaid� 1PK, vagelt�uk nukkub pruunistunud �ienupus, talvitub noormardikana koorepragudes ja varise all,

4. �unam�hkur � Laspeyresia pomonella �una � ja pirnipuul, valmiku siruulatus 1,5-2cm. Eestiivad hallid, tumedate lainjate ristijoontega, tiiva taganurgal tumepruun laik � tiivapeegel � kolme kullakarva joonekesega � nagu peegliraam Vastne (r��vik) roosakasvalge, 1,8cm, s��b viljaliha ja seemneid eritab n�ripuru, r�ndab �helt viljalt teisele. 1PK, muneb juunis-juulis lehtedele, ka viljahakatistele, talvitub r��vikuna �unapuu t�vele korba alla valmistatud kookonis, kus kevadel nukkub

5. �unakoi � Argyresthia conjugella �untes ja pihlakaviljades. Valmiku siruulatus 1,1-1,4cm. Eestiivad kollakaspruunid, violetse helgiga. Puhkeasendis liblikal tagakeha umbes 45� nurga all �les suunatud. Alustab lendlust �itsemise l�pul. Vastne (r��vik) 8 mm pikk, roosa, karvade kinnituskohad tumedad. �unad kibedad ilma n�ripuruta, korraga v�ib 1 �unas olla kuni 10 r��vikut 1PK, muneb suvel �untele v�i pihlakatele, talvitub varise all mulda valmistatud kookonis v�i koorepragudes

6. Pirni-pahks��sk � Contarinia pyrivora Paarin�dalased noored viljahakatised on kerakujulised ja v�rreldes tervete pirnidega palju suuremad S��sed munevad pirnipuude �itsemise ajal, pirnides kaevandavad 4mm pikkused, kollakad vastsed (vaglad). Talvituvad nukuna mullas �hes viljas v�ib olla kuni 50 vakla � viljad muutuvad ��nsaks, punakaks v�i pruunikasmustaks ja k�hmuliseks. Pirnid n�rbuvad ja varisevad.

7. �unapuu-lehet�i � Aphis pomi Muneb sept. �unapuu, hariliku � ja l�ikiva tuhkpuu, viirpuu, ebak�doonia toompihlaka jt. oksalatvadesse v�rsete koorele pungade �mbrusse mustad munad Kevadel ja suvel imevad nii vastsed kui ka valmikud pungade, noorte lehtede ja v�rselatvade mahla � kahjustavad eriti noori taimeosi. Vastsed kooruvad pungade paisumise ajal.

8. �unapuu-lehekirp � Psylla mali Tiibadega isendid lendavad tugevate �h�petega� Valmik 3,5 mm pikk, kaetud vahaja kirmega, aastas 1 p�lvkond, talvitub kollaka munana pungade �mbruses ja viljaokste konarustes Nii vastsed kui ka valmikud imevad pungade, lehtede ja noorte v�rsete mahla � lehtedel heledad t�hnid ja laigud � tugevalt kahjustatud lehed koltuvad ja langevad

9. R�ngakedrik � Malacosoma neustria

10. Viljapuu-lehekedrik � Gastropacha quercifolia Vastsed (r��vikud) kahjustavad kevadeti puukoolides �unapuuistikuid. K�ige paremini m�rkab neid veel lehtedeta istikutel. Pruun ja kuivanud lehte meenutav liblikas muneb suve teisel poolel okstele munad. Koorunud r��vikute kahjustus j��b suve l�pus tavaliselt m�rkamatuks. Talvitumiseks liibuvad r��vikud oksakoorele, kus kevadel alustavad kiiresti pungadest ja lehtedest toitumist Kuni 10 cm pikkune vastne nukkub okstele kinnitatud kookonis

11. �unapuu-v�rgendikoi � Hyponomeuta malinella �unapuul, k�doonial, aprikoosipuul, viirpuul. Siruulatus 1,8-2cm. Eestiivad valged, 15-20 musta t�hniga, mis paiknevad 3 reas. Vastne 1,5cm, hallikaskollane, mustade t�hnidega. Kahjustavad kevadel pungi, siis lehti, seej�rel teevad lehtedest �pesa� 1PK, muneb juulis-augustis noortele v�rsetele munakogumikke, katab need oksav�rvi hanguva n�rega (kilbikesega) kinni, talvitub r��vikuna kilbi all, nukkub v�rgendipesas valges kookonis

12. Pirnipuu-v�rgendivaablane � Neurotoma flaviventris Juunis-juulis m�rkame puudel v�ljaheidetega t�idetud (suuri)v�rgendipesi. Nende tekitajateks on kollased, musta peaga, kuni 2 cm pikkused vastsed (ebar��vikud), kes roodavad noorte v�rsete lehti ning liidavad leherootse pruuni v�rgendiga kokku. Ebar��vikud toituvad 30-35 p�eva ja l�hevad siis mulda nukkuma. Juunis munevad vaablased lehtede alumisele k�ljele v�rsetippude l�hedale ridadena kuni 60 muna grupis.

13. Pirnipuu-pahklest � Eriophyes pyri Kevadel kahjustatud pungad kuivavad. Noortel lehtedel helerohelised, lehe pearooga r��biti paiknevad pahad. Lehe pealmisel k�ljel v�ikesed, madalalt v�lvunud pahad ning lehe alumisel k�ljel on paha vastas auk. Hiljem muutuvad pahad mustjaspruuniks. Pahkade sees imevad taimemahla valkjad, silmaga n�htamatud lestad, kes kesksuvel liiguvad mustadest pahkadest j�rgmistesse lehtedesse. Talvituvad pungasoomuste vahel v�i koorepragudes

14. Viljapuu-v�rgendilest � Metatetranychus ulmi �unapuu lehtede alumisel k�ljel imevad mahla kuni 0,4 mm pikkused �mblikutaolised punakad lestad ning nende 0,2 mm suurused kollakad munajad vastsed. Munad on 0,1mm pikad ja oran�id. Leheroodude �mbruses algul valged t�hnid, siis laigud, lehe alusk�ljel m�rgata �rna valget niidistikku, lehed pruunistuvad ja varisevad enneaegselt Talvituvad puu koorepragudes ja okste harunemiskohtades � massilisel munade esinemisel oksal punakas varjund

15. �unapuu-k�rnt�bi � Venturia inaequalis Haigustunnus � lehtedel algul oliivrohelised laigud, mis hiljem tumenevad ja neile tekib n�rk, tume ja sametjas eoskirme. Viljadel tumehallid oliivja kirmega laigud, laikude alune viljakude korgistub. V�rsetel v�ivad esineda v�rsega risti suunas paiknevad koorepraod. Lehed ja viljahakatised (kui varajane nakkus) varisevad Haigus talvitub taimej��nustel ja haigestunud okstel

16. Pirnipuu-k�rnt�bi � Venturia pirina pirni viljal

17. Puuviljam�danik � Monilinia fructigena Viljal algul pruun t�pp, seej�rel kogu vili seest pehme, maitsetu, viljal kontsentrilistes ringides kollakad eoslad. Viljad ei varise, vaid j��vad sinakasmustade muumiatena puule rippuma. Haiguse tagaj�rjel v�ivad pruunistuda ka viljaoksad ja �ied. Ebasobivates tingimustes eoslaid ei teki � vili muutub mustaks (hoidlas). Haigus talvitub puule j��nud v�i mahakukkunud mumifitseerunud viljadel

19. �unapuu-jahukaste � Podosphaera leucotricha Lehed m�lemalt poolt kaetud jahuja kirmega, eosed mustad Jahujas kirme ka v�rsetel, �itel, �ievartel, okstel. Haigestunud osad muutuvad n�rgaks, murduvad ja kuivavad � ainete transport aeglustub ja saak v�heneb. Haiged pungad v�rreldes tervetega v�ikesed, pungasoomused on kohevil Haigustekitajad talvituvad taimej��nustel ja umbrohtudel

20. Viljapuu-juurev�hk � Agrobacterium tumefaciens Kahjustab viljapuuistikuid puukoolis � �una � ja pirnipuudele, aga ka vaarika juurtele tekivad m�garad Bakterid tungivad juurtesse vigastatud osade kaudu. Juuri v�ivad kahjustada p�rnikate ja naksurlaste vastsed. Vigastada v�ib juuri ka harimisriistadega. Haigust soodustavad liigniiske raske muld ning mulla liigne leelisus (leeliseline muld � mulla happesuse n�itaja � pH - �le 7,2).

21. Viljapuu-t�vev�hk � Nectria galligena Okstel ja t�vel haavandid ning pahad, haiguse sisenemiskohas ringjas arm. Nakkuskohast �lalpool v�rseoks kuivab ning l�puks murdub �ra. Haigustekitaja lagundab oksa kudesid. Haigustekitaja talvitub nakatunud taimekudedes, nakkus v�ib levida ka jalakalt, paplilt, vahtralt, saarelt, pihlakalt.

22. Viljapuu-t�vep�letik � Pezicula malicorticis Noorte �una- ja pirnipuude t�vel ning p�hiokstel piklikud haavandid, mille kohalt on puukoor tumenenud ja sisse vajunud � koor pruunistub, praguneb ja h�vib Enamasti saab haigus alguse k�lmalaikudest ja levib ka mehaaniliste vigastuste kaudu

23. Viljapuu-koorep�letik � Pezicula corticola Vanematel viljapuudel t�vel ja p�hiokste koorel algul hallikaspruun, hiljem punakaspruun laik. Alumised kooreosad on enamasti terved (rohelised) ja koorel�hed puuduvad. Haige on vaid pindmine koorekiht, minnes sujuvalt terveks kooreosaks �le. Haige kooreosa eemaldub j�rk-j�rgult ning terve kooreosa ei lase haavanditel tekkida. Tugevamal nakkusel surnud, tume kooreosa j�rjest suureneb ning puu j��b n�rgaks.

24. Viljapuu-bakterp�letik � Erwinia amylovora Ohtlik karantiine bakterhaigus, kahjustab roos�ielisi puuviljataimi Nakatunud v�rsed pruunid, haiged �ied ja noored viljad j��vad puule. Nakatunud okste koor m�rg, pehme ja s�ltjas. Nakatunud kohale tekivad l�bipaistvad, v�rvuseta v�i merevaikkollased tilgad, milles on haigustekitaja bakterid.

25. Luuviljaliste kahjustajad

26. Ploomivaablased � Hoplocampa spp. Ploomide viljahakatisi kahjustavad 9mm pikkused kollakaspruunid vastsed (ebar��vikud) 1 ebar��vik kahjustab kahjustusperioodil � 1 kuu v�ltel - 4-6 ploomi. Munetakse avanemata �itesse � tunnuseks tume pisteauk ploomi tupplehtedes. Kahjustatud viljahakatised varisevad � on seest t�hjaks s��dud, lutikal�hnalised ja reostatud n�ripuru ning v�ljaheidetega. Talvituvad ebar��vikutena kookonis 4-8 cm s�gavusel mullas, nukkuvad enne �ite avanemist.

27. Kirsipuu-n�lkvaablane � Caliroa cerasi Esineb kirsi-, pirni- ja viirpuul, mustal aroonial ning k�doonial, valmiku pikkus 4-5 mm, must. Vastne (ebar��vik) kuni 1 cm, rohekaskollane, kaetud musta limaga. 1PK, muneb juulis lehtedesse alumiselt k�ljelt. Ebar��vikud skeleteerivad lehti, s��es �ra lehe �lemise epidermise. Vastsed talvituvad mullas kookonis ja nukkuvad seal suvel.

28. Ploomipuu-lehet�i � Hyalopterus pruni Muneb septembris-oktoobris ploomipuu v�rsetel konarustesse ja pungade l�hedale mustad munad. Vastsed kooruvad pungade paisumise ajal Kahjustavad tumedad, osaliselt valge kirmega kaetud ~3mm suurused lehet�ide vastsed ja valmikud Imevad noortel v�rsetel ja lehe alumisel k�ljel taimemahla � lehed koolduvad ning kipruvad Suvel v�ivad kahjustada pilliroogu

29. Luuviljaliste m�danik� Monilinia laxa Kirsi ja ploomipuudel Nakatumine toimub puude �itsemise ajal - �ied kuivavad, pruunistuvad, kuid j��vad puule � sealt kandub nakkus edasi v�rsetele ja okstele � need kuivavad samuti � puul m�rgata pruunikaid, k�rbenud ilmega oksi Viljadel algul pruunid, m�dased t�pid, siis viljad pruunistuvad, mumifitseeruvad, j��vad puule rippuma. Haigestunud taimeosadel hallikas eoskirme. Okstest eritub kummivoolust Haigus talvitub nakatunud okstes ja mumifitseerunud viljades

30. Luuviljaliste lehep�letik � Stigmina carpophila Esineb kirsi � ja ploomipuudel Haigustunnus � lehtedel ja viljadel v�iksed, �marad, punase ��risega laigud, mis hiljem koest v�lja langevad (v�i koorikuna viljale j��vad). Viljad v�ivad j��da �hepoolseks. Eosed mustad. V�rsetel heleda keskosaga punakad laigud, mis l�henevad ja sealt eritub s�ltjas voolus, mis hiljem tahkestub. Haigus talvitub nakatunud taimeosades, kummitilkades

31. Kirsipuu�lehevarisemist�bi � Blumeriella jaapii Haigustunnus � lehtedel palju v�ikseid heledama keskosaga punakaspruuni ��risega laike, laikudel arenevad heledad eosed. Lehed kolletuvad, leheservad keerduvad �les ja lehed varisevad suve keskel. Haigus talvitub taimej��nustel ja haigestunud okstel

32. Maasika- ja vaarikakahjustajad

33. Maasika-�iel�ikaja � Anthonomus rubi Valmik 2-3mm, must, hallikarvane. Maasikatel ja vaarikatel. 1PK, vastne (vagelt�uk) nukkub pruunistunud �ienupus v�i mullas. Talvitub noormardikana lehtede ja taimej��nuste vahel,. Noormardikad s��vad kevadel lehti, lehevarsi, siis n�rivad �ievarre osaliselt l�bi ja munevad sinna, vastsed kaevandavad �ienupus. Maasikatel peale �itsemist iseloomulikud pruunid, kuivanud, varre otsast �ra �l�igatud� �ied.

34. Vaarikamardikas � Byturus tomentosus Valmik on 4mm pikk,pruunitihekarvane, hallikasmust, tundlad ja jalad kollased Aastas 1 PK v�i 1 p�lvkond 2 aasta j�rel. Muneb juunis-juulis �itele, lehtedele ning tooretele viljadele. Nukkub v�rgendist tupes vaarikavartel, tugikeppide pragudes ja mullas. Talvitub noormardikana mullas Mardikas kahjustab kevadel roos�ieliste �isi, vaarikal ka noori lehti (piklikud mulgud lehes). Vastne kahjustab vilja (vastsed � t�ugud � tuntud �vaarikaussidena�)

35. Rohulutikad � Lygus spp. Rohulutikate valmikud on ovaalsed, 5-7 mm pikkused, rohekad v�i pruunikad, talvituvad mullapinnal. Maasika lehtedel algul heledad t�hnid, mis hiljem pruunistuvad ja mulgustuvad. Teised leheosad kasvavad edasi � lehed muutuvad �pitsitaoliseks� v�i kipruvad. �iep�hja kahjustuse tagaj�rjel on viljad v�ikesed ja kortsus, nende viljatipp on v�rvumata ja k�va (nn. �kassin�oga� viljad) Vilju v�ivad sarnaselt kahjustada ka lapiku kehaga 12 mm suurused marjalutikad.

36. Maasika-lehemardikas � Galerucella tenella Valmik on 3-4mm pikk, pruunikaskollane 1 PK, nukkub mullas, talvitunud mardikad munevad juunis lehtedesse s��dud s�venditesse. Mardikad ja vastsed s��vad lehtedesse �aknaid�, vastsed (t�ugud) kahjustavad ka vilja � on vilja ja tupplehtede vahel. Nukkuvad mullas suvel ja kahjustavad seej�rel veel maasikalehti.

37. Vaarika-pahks��sk � Lasioptera rubi 2mm pikkune pahks��sk muneb �itsemise ajal noortele vaarika asendusv�rsetele. Vaarikavarre alumisel osal m�rgata kevadel pahku. Pahkades kaevandavad hulgakesi koos oran�ikad-punakad, kuni 4mm pikkused vaglad. Pahkades leiab aset ka vastsete talvitumine. Nukkuvad enne vaarikate �itsemist Kahjustuskohast k�rgemal olev oksaosa v�ib kuivada ja vahel ka paha l�hedalt murduda

38. Maasikalest � Tarsonemus pallidus syn. T. fragarie Kogu taime kasv on pidurdatud Noored s�damikulehed on rulluvate ning hallide servadega kiprunud ja kollakad, tugeval kahjustusel v�ivad poolsuletud s�damikulehed kuivada. Taimedest imevad mahla kuni 0,2 mm suurused palja silmaga n�htamatud valkjaskollased �mblikulaadsed kahjurid. 3-5 PK, saagikadu kuni 50%,taimed muutuvad k�lma�rnaks. Lestade arvukus suurim augustikuus ja niiskel aastal. Talvituvad s�damikulehtede vahel.

39. Punane kedriklest � Tetranychus urticae Esmalt ilmuvad vanadele lehtedele heledad t�hnid ja kollased laigud - lehed muutuvad marmorjaks ning seej�rel pronksjaks, pruunistuvad ja kuivavad, viljadele tekib pruun korkkude. 0,3-0,5mm pikkused rohekad (kevadel punakad) �mblikulaadsed kahjurid imevad lehtede alak�ljelt taimemahla, nende koloonia kaetud �rna, valkja v�rgendiniidiga, augusti l�pus suunduvad taimej��nuste alla talvituma Kahjustus tugev soojal ja kuival suvel.

40. Maasika-n�rbuss � Aphelenchoides fragariae Maapealsed taimeosad l�hikesed, paksud, k�verdunud, ebanormaalselt hargnenud ja k��busjad. �ied ja viljad �barlikud. Lehtedel tihedalt hallikaid, hiljem kollakaid, punakaid ja pruunikaid imemislaike. Taimemahla imevad taimekudedes elavad l�bipaistvad, kuni 1mm pikkused �marussid, kahjustus ulatuslik sademeterikkal suvel. L�puks kogu taim k��bustub, on maadligi surutud ning lillakaspunane

41. Maasika-hahkhallitus - Botryotinia fuckeliana Haigustunnus � �itel, lehtedel, vartel, viljadel pruunid m�dased laigud, mis kattuvad seeneniidistiku ja eoslate koheva halli kirmega Haigus talvitub taimej��nustel ja mullas, olles eluv�imeline aastaid

42. Vaarika-helelaiksus - Mycosphaerella rubi Haigustunnus � lehtedel, harvem vartel (v�i okstel) v�iksed, valkjad v�i pruunid heledama keskosaga laigud, millel mustad eoslad � lehed kuivavad ja varisevad Haigus talvitub taimej��nustel

43. Maasika-laikp�letik � Mycosphaerella fragariae Haigustunnus � lehtedel, vartel, viljadel (maasikal) �mmargused v�i piklikud, algul pruunid, hiljem keskelt heledad laigud. Juurtel tekitab m�danikku. Laikudel v�iksed tumepruunid eoslad � lehed kuivavad, varred lamanduvad. Haigus talvitub taimej��nustel.

44. Maasika�punalaiksus � Diplocarpon earlianum Lehtedel suured, algul purpurpunased, siis pruunikad, laialivalguvad, ilma selgete piirideta laigud. Leherootsudel ja v�sunditel natuke sissevajunud punakad laigud. Massiliselt levib haigus hiliss�gisel, h�irub viljapungade moodustumine ja v�heneb j�rgmise aasta saak.

45. Maasika�n�rbumist�bi � Verticillium spp. Haigustunnus � esineb 2 vormi: a) taimed n�rbuvad kiiresti ilma v�liste tunnusteta, juhtsoonte ristl�ikes n�ha kudede pruunistumist b) n�rbumine aeglane, lehed kolletuvad, juured pruunistuvad Haigus talvitub nakatunud taimeosades (4-6a).

46. Maasika f�toftoroosne risoomim�danik ja marjade nahkjas m�danik � Phytophthora cactorum Noored lehed sinakasrohelised, vanemad lehed n�rbuvad, vajuvad vastu maad ja kuivavad. Taimede juhtkoed pruunistuvad, s�damikupung kuivab �ra. Lehe � ja �ievarred pruunistuvad maapinna l�hedalt ning v�ivad kergesti murduda. Noortel marjadel algul pruunikad tumeda keskosaga laigud. Valminud marjad nahkjad, valkjad v�i violetjad ja kibedad ning k��rinud mahla l�hnaga. Haigustekitaja p�sib mullas 6-8 aastat

47. Maasikajuurte punam�danik � Phytophthora fragariae var. fragariae Kevadel noored lehed sinakad, vanemad lehed kolletuvad servadest ja muutuvad punakaks v�i pruuniks � taimed n�rbuvad m�ne p�evaga N�rgemal nakkusel n�rbuvad taime v�limised lehed, viljad on v�ikesed v�i taim ei vilju �ldse. Haige taime risoomi kesksilinder on pikil�ikes punakas! Haigus ilmneb sagedamini �itsemise ajal ja s�gisel. Haigustekitaja s�ilib mullas kuni 8 aastat

48. Vaarika�varrep�letik � Didymella applanata; Leptosphaeria coniothyrium V�rsete alumise osa pungade �mbruses tekivad suve l�pul hallikad v�i violetjad, laialivalguvad laigud, mis �mbritsevad l�puks kogu vart. Laikude piirkonna lehed ja pungad kuivavad, j�rgmisel kevadel haige kooreosa praguneb ja tuleb okstelt maha. Taimed v�ikese saagiga, v�ivad koos viljadega murduda. Lehtedele v�ivad tekkida kollaka ��risega ja mustade punktidega punakaspruunid laigud, haigus talvitub taimej��nustel.

49. Vaarika�antraknoos ehk -k�rblaiksus � Elsino? veneta Haigustunnus � lehtedele, v�rsetele ilmuvad pruunika selgepiirilise ��risega ovaalsed laigud, laikude servad hiljem mustjad. Laikude keskosa hele. Lehtedel langeb haigestunud kude v�lja, v�rsetel on sissevajunud laigud. Haigestunud viljad on �hepoolsed, saak v�heneb tugevalt. Risoomil ja lisajuurtel tekitab haigus haavandeid Eoslad roosakad. Haigus talvitub nakatunud taimej��nustel

50. S�stra ja karusmarja kahjustajad

51. Mustas�stra-marjavaablane � Pachynematus pumilio M�ned marjad valmivad enneaegselt, on ebakorrap�rase kujuga ning ribilised. Nendes marjades kaevandab u. 1cm pikkune, valkjas, halli peaga ebar��vik, kes eritab marja sisse n�ripuru ja toitub seemnetest. Talvitutakse 3-5cm s�gavusel p��sa all kookonites. T�islendlus on musta s�stra t�is�itsemise ajal. Munetakse �ie sigimikesse ja noortesse viljadesse.

52. S�stra-n�vakoi � Lampronia capitella Punasel ja valgel s�stral on kevadel osa pungi kuivanud � nende sisu t�hjaks s��dud ning pungade v�lispinnal on v�rgendiga l�bi p�imunud n�ripuru ja ekskremendid. Pungades kaevandavad 2-3mm pikkused punakad koi vastsed (r��vikud), enne nukkumist (mai keskel) on nad rohekad ja musta peaga. Nukkuvad mullas s�stra �itsemise ajal Kahjurid munevad viljahakatistele, r��vikud toituvad seal l�hikest aega seemnetest (viljahakatised valmivad enneaegu). Talvituvad koorepragudes v�i mulla sees ning varakevadel tulevad pungadesse

53. Kollane karusmarja-lehevaablane � Pteronidea ribesii S�stra � ja karusmarjap��sastel, valmik 7-8 mm, pea ja rindmikujalad mustad, tagakeha kollane. Vastne (ebar��vik) 1,8 cm pikk, kollakas, mustade k�snade ja t�hnidega 2-3 PK. Muneb �itsemise ajal p��sa keskel olevate lehtede alumisele k�ljele pikuti lehesoont ritta. Ebar��vik s��b alates mai l�pust algul lehe alumisel k�ljel (akens��m) ja siis roodab lehti. II p�lvkonna vastsed kahjustavad p��said enne marjade valmimist. Talvitub mullas kookonis, nukkub mullas.

54. S�stra-klaastiib � Synanthedon tipuliformis S�stra (eriti punase s�stra)- ja karusmarjap��sastel. Valmiku siruulatus 1,5-2cm, sinakasmust, tagakehal kollakad ringv��did R��vik valkjas, 2-3cm pikk, kahjustab s�siosa � kevadel n�rtsivad lehed, siis oks. Kahjustab rohkem soojas ja tuulevaikses kohas kasvavaid p��said, meeldivad 2-aastased oksad, oksas tume v�ljaheidete ja n�ripuruga k�ik. 1PK aastas v�i 2 aasta tagant. Muneb suvel koorepragudesse, punga �mbrusse v�i lehtedele, talvitub r��vikuna varre s�sis, nukkub kevadel peale p��sa �itsemist oksas

55. S�stra oksa-pahks��sk � Resseliella ribis Mustal s�stra oksal koore- ja puiduosa 30-40cm k�rgusel maapinnast 4-5cm pikkuselt tumenenud � sellest kohast k�rgemal olev oksaosa n�rbub ja kuivab suve jooksul. Koore all kahjustavad kogumikena punakad, kuni 4 mm pikkused vaglad. 2PK, mais-juunis munetakse koorepragudesse, kahjur talvitub mulla pealmises kihis.

56. S�stra-kublat�i � Cryptomyzus ribis Muneb �hekaupa sept. noorte s�starde(eriti punase s�stra) v�rsetele, kevadel koorunud vastsed kahjustavad pungi ning seej�rel j�tkavad mahla imemist lehtede alumisel k�ljel � kahjustatud lehtedel punased kublad. Taimemahla imevad 1-2mm pikkused rohekad t�id. Juunis r�ndavad imi� ja n�ian�gesele

57. S�stra-pahklest � Cecidophyes ribis Eelistab musta s�start. M�ned pungad juba s�gisel teistest suuremad ja �maramad � kevadel need pungad ei avane, v�i kasvavad neist k��busjad lehed � uut v�rset ega �it ei moodustu. Pungades imevad taimemahla kuni 0,2mm pikkused valkjad lestad. S�starde �itsemise ajal tulevad noored lestad pungadest v�lja, toituvad 2 kuu jooksul lehemahlast ja siirduvad siis uutesse pungadesse. Pungades v�ib areneda 2-4 PK aastas, kannab edasi s�stra-t�idis�ielisuse tekitajat (m�koplasmahaigus).

58. Karusmarja�jahukaste - Sphaerotheca mors-uvae Haigustunnus: lehed m�lemalt poolt kaetud jahuja kirmega, lehe alak�ljel tekivad hiljem mustad eoslad. Jahujas kirme ka v�rsetel, �itel, �ievartel, okstel ja viljadel. Kesksuvel muutub kirme viltjaks ja hallikaspruuniks. ���� Haigestunud osad on n�rgad, murduvad ja kuivavad, saak v�heneb ���� Haigustekitajad talvituvad taimej��nustel ja umbrohtudel

59. S�stra� ja karusmarjarooste � Puccinia ribis ja P. caricina Haigustunnus � p�rast �itsemist lehtedel, vartel ning hiljem marjadel oran�ikad roostepadjandid. Karusmarjal ja s�stra lehed ja viljad varisevad. S�stra � karusmarja rooste haigustekitaja talvitub tarnadel (vaheperemehed).

60. S�stra�viltrooste � Cronartium ribicola lehe alak�ljel oran�id roostepadjandid, mis muutuvad hiljem pruunikaks (paari mm pikkusteks sarvjateks sambakesteks). Lehe �lak�ljel on kollakad laigud, mis hiljem halliks muutuvad - lehed varisevad. Haigustekitaja talvitub valgel m�nnil ja siberi seederm�nnil � tekitab koorep�letikku. S�stardel pole eriti ohtlik, sest l��bib alles enne lehtede varisemist

61. S�stra-lehevarisemist�bi � Drepanopeziza ribisKarusmarja-lehevarisemist�bi � Drepanopeziza ribis f. grossulariae Lehtedel palju v�ikeseid heledama keskosaga punakaspruuni ��risega laike, laikudel arenevad heledad eosed. Lehed kolletuvad, leheservad keerduvad �les ja lehed varisevad suve keskel. S�stramarjadel punase ��risega helepruunid v�i mustad sissevajunud t�pid. T�ppidel v�ivad esineda valkjad l�ikivad eoslad. Haigus talvitub taimej��nustel ja haigestunud okstel

62. Mustas�stra-t�idis�ielisus-taandlehisus � Black-currant reversion disease Lehed viie h�lma asemel kolmeh�lmalised ja piklikud. �ite tupplehed lillakad, kroonlehed niitjad � nagu t�idis�ied � marju ei tule v�i siis tulevad m�ned �ksikud v�ikesed ja kortsunud marjad. Selle m�koplasmahaiguse levitajaks pahklest, vahel lehet�id ja rohulutikad ning tirdid. Haiged p��sad h�vitada, kasutada meristeemselt paljundatud istutusmaterjali.

63. S�stra- ja karusmarja-helelaiksus � Mycosphaerella ribis Lehtedel, harvem vartel (v�i okstel) v�ikesed, valkjad v�i pruunid heledama keskosaga laigud, millel mustad eoslad � lehed kuivavad ja varisevad. Haigus talvitub taimej��nustel

64. Kasutatud kirjandus V. Pallum, 2007. Suur taimekaitse raamat M. Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti keelde t�lkinud: Tiit Teder ja Toomas Tammaru. J. Kivistik, 2004. Taim ja aednik. Puuviljandus I H. L�iveke, 1995. Taimekaitse k�siraamat. A. Luik, 1986. K��giviljakultuuride kahjurid. A. Jaama, L. Kikas, R. Kuusksalu, V. Tava, A. Villemsoo, 1973. Taimekaitse k�siraamat