Kehaline kasvatus ja koolilaste haigused. Kooli ja perearsti koostöö võimalused

1. Kehaline kasvatus ja koolilaste haigused.Kooli ja perearsti koostöö võimalused Ruth Kalda perearst TÜ Peremeditsiini õppetool EPS juhatuse esimees

2. Millest räägin • Kehaline kasvatus ja: • Ülemiste hingamisteede infektsioon • Ülekaalulisus ja alakaalulisus (toitumishäired) • Astma • Diabeet • Kaasasündinud südamerikked • Liigeshaigused: juveniilne artriit ja osteokondropaatiad • Kooli (kehalise kasvatuse õpetaja) ja perearsti koostöö võimalustest

3. Minu kui perearsti arusaamad • Kehaline kasvatus on üks osa tervisekasvatusest ja peab seeläbi olema iga kooliõpilase aineprogrammis • Kooli kehalise kasvatuse eesmärk peaks olema lastes teadliku ja tervisliku eluvisiisi ja liikumisharrastuse kujundamine • Koostöö vajalik kehalise kasvatuse õpetaja, kooli tervishoiutöötaja, terviseõpetaja (bioloogia õpetaja?) vahel

4. Toitumise ja toiduvaliku ning tervisega seotud temasid peaks käsitlema mitmes aineprogrammis- ka kehalise kasvatuse õpetuse raames • Tervisenädalad koolides- liikumise ja toitumise teemad koos käsitletud • Terve eluviisi oluline osa on kehaline tegevus: võimlemine, sportimine, liikumismängudes osalemine jne. Tervishoiutöötaja saab koos kehalise kasvatuse õpetajaga selgitada seedimise füsioloogiat, toitumist matkal, maratonil, enne ja pärast võistlusi jne.

5. Ülemiste hingamisteede infektsioon (ÜHVI) • Haigestumiste sagedus- • Normaalne on, et iga allklassilaps põeb kooliaasta jooksul ÜHVI-t 5-7 x , keskkoolilapsed 3-5 x • Eristatakse lokaalset infektsiooni (lihtsalt nohu või kurguvalu) ja üldsümptomitega infektsiooni (kaasuvad ka palavik, lihasvalu, peavalu)

6. ÜHVI ja kehaline kasvatus • Uuringud on näidanud, et kerge kuni mõõdukas füüsiline aktiivsus ÜHVI puhul (ilma palavikuta) ei mõjuta sümptomite raskusastet ega nendest tervenemise kiirust (keskmiselt 8,3 päeva nii füüsiliselt aktiivsetel kui mitteaktiivsetel) • Mõõdukas füüsiline aktiivsus tugevdab immunsüsteemi, soodustades makrofaagide (rakud, mis ründavad baktereid ja viiruseid) produktsiooni • Füüsilise aktiivsuse käigus paraneb vereinge, immuunsüsteemi rakud tsirkuleerivad organismis kiiremini ja vastus bakteritele ja viirustele on kiirem • Selline aktiivsus langeb mõni tund pärast füüsilise aktivsuse perioodi • Sobivad jalutamine, kepikõnd, sörkjooks, jalgrattasõit, (mitte rohkem kui tund aega) Br J Sports Med 2003;37:304–306,

7. ÜHVI ja kehaline treening • Intensiivne, pikemaaegne (üle 90 min) kehaline koormus võib muuta inimesed viiruse poolt kergemini haavatavaks kuni 72 t jooksul (teatud hormoonide -kortisool, adrenaliin, produktsioon alandab immuunsust) • Kui on gripp, al. hingamisteede infektsioonid, palavik (febriilne), tugev väsimus,lihasvalu, angiin, siis u. kaks nädalat tugevama füüsilise koormuse piirang on soovitav. Jälgida enesetunnet! • Soorituse tulemus langeb, seega haigestumise (ka kerge ÜHVI )perioodil ei ole soovitav võistelda • On näidatud ka, et mõnikord võib treenimine haiguse perioodil põhjustada nn. viirusjärgset väsimuse perioodi, mis kestab isegi mõnel juhul rohkem kui kuu aega (Weidner et al., 1997, 1998)

8. Infektsiooni riski, immuunsüsteemi ja füüsilise aktiivsuse seos Üle keskmise Keskmine Alla keskmise Immuunsüsteemi f-n Inf. risk istuv mõõdukas kõrge Füüsiline aktiivsus

9. Õpilase kehakaal, selle psüühilised aspektid ning toitumis-ja liikumisnõustamine Juhend kooli tervishoiutöötajatele, Haigekassa, EÕL, 2007

10. Koolide aruannet põhjal 2006.a. ülekaalulisi lapsi 7,5% ja alakaalulisi 2,2%. Tendents suurenemisele • Ülekaalulisi enam 10-13.a.seas (eeskätt poisid) Alakaalulisuse kriteeriumid • 7-9-aastased, KMI (kg/m²) < 14 • 10-12-aastased, KMI (kg/m²) < 15 • 13-15-aastased, KMI (kg/m²) < 16 • 16-18-aastased, KMI (kg/m²) < 17 • Ülekaalulisuse kriteeriumid: • 7-9-aastased, KMI (kg/m²) > 19 • 10-12-aastased, KMI (kg/m²) > 22 • 13-15-aastased, KMI (kg/m²) > 24 • 16-18-aastased, KMI (kg/m²) > 25

11. Ülekaalulisus • Suurem koormus liigestele, südamele, veresoonkonnale • Insuliiniaparaadi kurnamine- , metaboolne sündroom, diabeet • Psühhosotsiaalne probleem –tõrjutus, kiusamine • 80% ülekaalulistest puberteediealistest jääb selleks ka täiskasvanueas

12. Ülekaalulisus ja kehaline treening • Ülekaalulistele ei sobi kõik sellised füüsilise aktiivsuse vormid, mis normkaalulistele • Suurem vigastuse risk: liikumisaparaat, ka südame-vereringe ülekoormus • Psüühiline barjäär: ebaõnnestumine, narrimine • Oluline on kaalulangetamine, mis on efektiivsem kestva aeroobse treeningu puhul • Sobivad: ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd, suusatamine, rulluisutamine • Ei sobi riistvõimlemine, jõuharjutused, liigeseid koormavad harjutused • Kestus u.20- 30 min korraga (vähemalt alguses) • Noortel (lapsed ja noorukid) aitab füüsiline aktiivsus kehakaalu langetamisele paremini kaasa kui täiskasvanutel

13. Uuringud on näidanud • Ülekaalulised lastel on sõpradeks tavaliselt ülekaalulised • Ülekaalulised (eeskätt need, kes määratlevad end selliselt), kannatavad oluliselt rohkem madala enesehinnangu all ning määratlevad oma elukvaliteeti oluliselt madalamalt • Nad on sotsiaalselt enamasti tõrjutud • Nad ei naudi füüsilist treeningut kõigi silmade all • Kehalise kasvatuse tunnid ja spordialased tegevused on need, mille vältel nad kõige enam tunnevad end naeruvääristatuna ja türanniseerituna • See omakorda vähendab oluliselt nende huvi füüsilise treeningu vastu

14. Takistavad tegurid Kartus füüsilistele vaevustele Ebakindlus välimuse suhtes Kartus ebaõnnestuda Tegevus ei meeldi Välised tegurid

15. Ülekaalulised väsivad kergemini ja see on normaalne, sest süda peab tegema rohkem tööd • Koormuse paindlik reguleerimine • Vajavad julgustust, tuge ja kiitust • Pika dressi kandmise lubamine • Võimalusel erirühmas võimlemine või näiteks alternatiivsed tegevused: käimine, jooga jms • Mitte soodustada erapooletust, alaväärsuse tekkimist

16. Mõned näited alaväärsust tekitavatest situatsioonidest • Võistkondade moodustamine viisil, kus kaptenid valivad meeskonna • Mingis tegevuses viimane paneb asjad, vahendid kokku, jookseb veel ühe ringi, toob päeviku, täidab lisaülesande vms • Sildistamine, märgistamine

17. Alakaalulisus/anoreksia • Tugev alakaal ohtlikumgi kui ülekaal • Organite degeneratiivsed muutused kuni pöördumatud kahjustused • Lihasmassi vähenemine • Jõuetus, uimasus, väsimus • Kõhuvalud • Külmatunne • Kahvatu nahk,haprad juuksed, küüned • Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon • Intensiivne treening kalorite kulutamise eesmärgil

18. Kas anoreksia või tervislik söömine? • Tervislik söömine 1. Kaalulangus on vahend tervise ja väljanägemise parandamiseks 2. Enesetunnetus ei sõltu ainult kaalust 3.Dieediga püütakse kontrollida kaalu 4. Eesmärgiks on kaalu alandamine et olla terve • Anoreksia • Kaalulangus on vahend õnnetunde saamiseks • Enesetunnetus on otseses sõltuvuses kaalu näitajatega • Dieet on püüe kontrollida elu ja emotsioone • Kaalulangus on asi, mis ongi eesmärk, ainult see loeb, tervis ei ole oluline

19. Ortorektiku tunnused • Toidule mõeldakse valdav osa päevast • Menüüd planeeritakse väga hoolikalt, toitu aga ei naudita • Pidevalt vähendatake sobivat toidunimekirja • Suhtlusringkond väheneb, sest väljaspool kodu ei saada süüa • Teistesse, kes söövad teisiti, suhtutakse kriitiliselt • Enesesüüdistused kui kaldutakse oma reeglitest kõrvale

20. Ortoreksia (“õige söömine”) • Uue aja probleem, tavaliselt majanduslikult heal järjel olevate inimeste seas • Ülihoolikas toiduvalija, tahe teha väga tervislikke valikuid, vahel hakkab mingist terviseprobleemist, näiteks allergia • Omad reeglid- sööb näiteks ainult kahte-kolme toitu, või ainult kohe valmistatud toitu või ainult kodus kasvatatud salatit vms. Kogu elu kulgeb söömise ja “õige toidu” valiku ümber, selleks kulub lausa terve päev • Hoolikas mäluja- näiteks 50 x enne neelamist • Enamasti probleemiks kaalulangus või teatud toitainete puudus

21. Iseärasused, mis seotud kehalise kasvatusega alakaalulistel • Ebakõla organite kasvu, kehamõõtude ja koormustaluvuse vahel • Kuna tugeva alakaalulisuse puhul organite muutused, ei suuda süda füüsilise koormuse ajal minutimahtu suurendada • Koordinatsioonihäired, külm higi, jõuetus pearinglus, minestus • Pigem on oluline kehalise koormuse piirang kuni on saavutatud kaalutõus (energiakulu tuleks vähendada). Sobivad pingutust mitte nõudvad tegevused

22. Astma ja kehaline kasvatus • Krooniline hingamisteede põletikuline haigus • Bronhide spasm hingeldus • Limaskesta turse köha • Limaerituse suurenemine raskustunne • Ägenemiste ja remissioonidega kulgev, ägenemisi võivad põhjustada • Viirused • Allergeenid • Suits Iga laps on erinev! Hea on teada, • Külm õhk mis vallandajaks just antud lapse puhul • Lõhnad • Kehaline koormus- kui ei ole ravimitega kontrollitud

23. Astma ja kehaline treening • Esinemissagedus: u. igal 12.-13. lapsel • Kehalise treeningu piirang üldjuhul vajalik ei ole • Nõuab head õpilase, õpetaja, lapsevanema ja tervishoiutöötajate koostööd, selleks, et astmat põdev laps võiks olla jätkuvalt kehaliselt aktiivne • Näiteks pollinoosi (õietolmuallergiat) põdevad lapsed võiksid tolmlemise perioodil teha treeningut sisetingimustes, mis hästi ventileeritud

24. Koostöö • Astma ravimise (kontrolli all hoidmise) plaan võiks olla kooli tervishoiutöötajal lapse tervisekaardi juures: astmat provotseerivad faktorid, sümptomid, ravimid, seisundi halvenemisel võimalikud tegutsemised, lisamedikatsioon ägenemisel, lapsevanema ja perearsti kontaktid • Tavaliselt astmaga lastel kaks ravimit: püsiravim (astma hoogude ärahoidmiseks), ägenemise ravim • Pikemaaegsemad ja intensiivsemad koormused võivad vajada, et laps tarvitab ravimit ka enne koormust (pallimäng, pikem jooks jne)

25. Astmahoo ennetamiseks vajalik kindlasti adekvaatne soojendus enne koormust ning ka lõõgastus pärast koormust • Kui lapsel oli hiljuti astma ägenemise periood, haigusperiood, siis mõni aeg pärast seda vajab koormuste vähendamist (näiteks jooksmise asemel kiirem kõnd) • Ruumid peaksid olema hästi ventileeritud • Kui tekib astma ägenemine- peata füüsiline tegevus, jälgi, et lapsel oleks võimalus manustada ravimit, kontrolli ravimi toime saabumist (leevendus peaks saabuma mõne minuti jooksul)

26. Astma ja kehaline treening • Hästi toimivad hingamisharjutused, kere kõhu ja seljalihaste võimlemisharjutused, võimlemine, tantsimine • Pulsi sagedus ei tohiks tõusta üle 160-170 l/min ja selline olla kestusega rohkem kui 5-6 min (seega sobib 3 km sörkjooksu aga mitte täiskiirusel 1,5 km jooksmine) • Hoog võib vallanduda nii koormuse ajal kui ka 15-20 min pärast koormuse lõppu

27. Diabeet ja kehaline treening • Eesmärgiks- saavutada positiivne emotsionaalne toonus, kehalise tegevusega tasakaalustada häirunud ainevahetust, tugevdada südame-veresoonkonna tööd • Hästi mõjuvad: võimlemine, liikumis-ja pallimängud, ujumine, mõõduka koormusega jooksmine, suusatamine, kepikõnd, jalutamine • Vastunäidustatud on tegevus, mille käigus südametegevus läheb liiga kiireks : pulss rohkem kui 160-170 l/min

28. Diabeet ja kehaline kasvatus • Tavaliselt kooliõpilastel I t diabeet e, insuliinsõltuv diabeet (insuliini süstivad lapsed, oht hüpoglükeemiaks) • Esinemissagedus: 22 /100 00 kohta (kusagil 60-65 juhtu aastas) • Õpetaja peaks teadma, kas on kunagi esinenud hüpoglükeemiaid, millised on sümptomid, paluda lapsel kirjeldada ja koheselt informeerida, kui midagi nendest tunneb • Enne kehalist kasvatust küsida, kas on piisavalt söönud ja süstinud insuliini

29. Diabeet ja kehaline koormus • Hüpoglükeemia sümptomid: kahvatus, nõrkus, nahk kaetud külma higiga, minestustunne • Võib tekkida koormuse käigus, kohe pärast koormust, aga ka paar tundi pärast koormust (erandjuhtudel ka nn, hiline hüpoglükeemia, isegi 6-12 t pärast koormust) • Esmaabi: Koheselt manustada kiireid süsivesikuid: suhkur, šokolaad, banaan, magus jook, leib (esmaabi pakendis glükoosi tablett) • Ennetavalt võiks teada veresuhkru väärtust , anda enne või vahetult pärast koormust mõne “snäki”. • Diabeedihaige laps vajab rohkem vedelikku, selle manustamise võimalus peaks olem tagatud ja käepärast

30. Füüsilise koormuse eelne toitumine

31. Diabeet ja kehaline koormus • Peaksid osalema kehalistes tegevustes: positiivne nii psühholoogilisest kui füüsilisest aspektist • Tõstab enesekindlust, aktiveerib, mõjub kasulikult südame-veresoonkonnale, ainevahetusele, alandab vererõhku, kolesterooli sisaldust, tõstab kudede insuliinitundlikkust, mistõttu võib ka süstitava insuliini vajadus väheneda järjepideval füüsilisel treeningul

32. Kaasasündinud südamerikked ja kehaline kasvatus • Sagedasemad rikked: kodade vaheline defekt, vatsakestevahelise seina defekt, klappide regurgitatsioonid, klappide stenoosid, WPW sündroom (varane erutusjuhtivus), hüpertroofiline kardiomüopaatia • Tavaliselt kehalise koormuse täielikku piiramist ei vaja (v.a. kardiomüopaatia rasked vormid ja rasked stenoosid või puudulikkused, arütmiad). • Põhiline probleem – hirm äkksurma ees • Äkksurma risk väga väike (erinevate uuringute andmetel esinemissagedus 0,3-0,5%) • Mitme keskusega uuringus Am Ühendriikides äkksurm tekkis 10% füüsilisel koormusel ja 58% puhkeseisundis (Lambert BC et al. Am J Cardiol 1987)

33. Sellised lapsed on põhjaliku ja järjepideva arstliku kontrolli all • Väga häid uuringuid, mis 100% suudaksid ennustada tõenäolise äkksurma füüsilisel koormusel, ei ole • Mõned ettevaatusabinõud on vajalikud: • Ujuda vaid sellises vees, kus jalad põhja ulatuvad • Külma ilmaga puuduliku verevarustuse tingimustes ei suudeta toota vajalikul määral sooja (jälgida, et ei tekiks külmetumise oht) • Sellised spordialad, kus näiteks minestamisel võib tekkida trauma oht, peaks olema minimeeritud • Kehalise kontaktiga alad on keelatud teatud juhtudel (klapiprotees, antikoagulantravi, Marfani sündroom, stimulaator)

34. Kehaline koormus on ohutu kui hingamine lubab normaalset vestlust • Sobivad nii madala kui mõõduka intensiivsusega staatilised ja dünaamilised spordialad: võimlemine, sörkimine (mitte pikamaajooks), kepikõnd, jalutamine, lauatennis, jalgrattasõit • Soovitavad ei ole: tõstmine, riistvõimlemine, alpinism, mäesuusatamine, jäähoki, korvpall, käsipall, pikamaajooks, tennis (väljakualana), kümnevõistlus jne • Võistlussporti või ka tulemustele orienteeritud tegevusi ei peaks pigem propageerima (sõltub muidugi rikke raskusest)

35. Kroonilised liigeshaigused: juveniilne artriit • Liigese turse, liikuvuse piiratus, valud, võib lisanduda ka südamepoolseid häireid, ka aneemiat, lihaste atroofiat, lülisamba valusid • Väiksem aeroobne kui anaeroobne võimekus • Perioodilised ägenemised ja remissioonid (taandumised) • Kehalise kasvatuse eesmärk : liigesliikuvuse sälitamine ja parandamine, lihaste tugevdamine • Sobivad võimlemis-, venitus- ja madala ning mõõduka intensiivsusega üldtugevdavad harjutused, vesivõimlemine, ujumine

36. Kuna tihti tegemist lihaste tihkemenisega ja jõuetusega, liigeste jäikusega ja koordinatsiooni häietega, siis sooritusvõime madal näiteks jalgrattasõidus, jooksmises, ka kõndimisel • Tihti lapsed võivad agraveerida, oluline siiski nende kaasatus (kasvõi muul viisil: mõõdavad aega, pikkust vms) • Referaadid ei asenda liikumist, kui tahetakse siiski teha, siis võiks teema ette antud nii, et selles oleks õpetlik iva sees: näiteks liikumisravi liigeshaiguste puhul vms.

37. Noorukiea liigeshaigused, mis seotud luustumisehäiretega Osgood – Sclatteri haigus • Põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul) luustumishäirega, mis avaldub valuna  põlve eesosas.Esinemissagedus väike, tavaliselt sportlikult aktiivsetel poistel • Põhjus: üle põlvekedra kulgeb reie nelipealihas, mis kinnitub sääreluul asuvale köbrule, mis on nn. luustumistuuma ja peaks sulguma 7-9 eluaastaks • Kui see hilineb või seda ei juhtu, jääb luu ja lihase vahele kõhr, mis on nähtav suure köbruna • Tekkepõhjus ei ole teada, võimalik, et soodustavaks on pisitraumad

38. Kaebused tekivad tavaliselt kehalise aktiivsuse tõusuga (11-14 a vahel), rohkem jooksjatel, hüppetreeningutel, korvpall, ka jalgapall, tennis • Tüüpiline on valu koormusel, puutehellus, vahel turse, põlvili asend valulik • Röntgeniga näha luustumishäire • Ägeda valu puhul koormusest loobumine, tablettravi (Ibuprofen), tugiside, vahel harva ka operatsioon (täiskasvanueas) • Oluline on RKK: reielihaste tugevdamine • Ennetus: alati peab füüsilisele koormusele eelnema soojendus-ja venitusharjutused • Koormuse järgselt külmakott (kui ägenemine, siis ka mitu korda päevas 10-15 min)

39. Väga häid harjutusi, mis aitaks haigusel taanduda, siiski ei ole • Rahu andmine on oluline, harjutusi, koormust võib anda vaid kuni valu tekkeni • Tavaliselt möödub kuni 2 aastaga • Väga ägedatel juhtudel on vajalik ka täielik koormustest loobumine

40. Scheuermanni tõbi • Teismeliseeas ilmnev seljalüli eesosa kasvuhäire, mis avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena (kas rinna- või nimmeosas) • Suhteliselt sage haigus, esinedes 5-8%-l puberteedieas noortest. Poistel 2 korda sagedamini kui tüdrukutel. • Kõige aktiivsem 12-18 a vanuses • Võimalik et perekondlik eelsoodumus • Luustumishäire kuna lüli verevarustus on halvenenud • Luukude on nõrk, võib kahjustuda • Tekib küfoos-seljavalud

41. Scheuermanni tõbi • Kaebused seljavaludele, selja väsimisele (eeskätt istudes) • Katsudes lüli valulik, nähtav küür või kühm • Ei saa kanda raskeid asju • Haigus paraneb ise, tavaliselt teismeea lõpuks • Vajalik ravida valu ja vältida vigastust • Seljalihaste tugevdamine: võimlemine, venitused, ujumine • Mõnikord kirurgiline ravi või ortoos • Ei sobi riistvõimlemine, jõusaal, pikad jooksud, hüpped, mis selga koormavad

42. Koostöö erinevate osapooltega • Kõik lapsed perearsti nimistus, läbivad tervisekontrolli enne kooli, siis kolm korda veel kooliea jooksul • Vajalikud soovitused anname vanematele • Vanemad saavad informeerida igakülgselt õpetajat • Kooli tervishoiutöötaja- terviseandmed TIS-st • Vajadusel nõu pidamine perearstiga • Küsimused: Kuivõrd on koolis võimalikud a)individuaalne lähenemine • b) RKK • c) normide täitmise mitte nõudmine

43. Tänan kuulamise ja kaasa mõtlemise eest! • Küsimused? • Ettepanekud?