Väärtuste integreerimine ainekavasse

1. Väärtuste integreerimine ainekavasse Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Õpetuse integratsiooni seminar, Tartus, 7. novembril 2008

2. Eesti kooli ees seisvad väljakutsed Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele hariduse eesmärkides. Leppida kokku edastatavates ühisväärtustes. Teostada pööre akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile

3. Hariduse eetiline loomus Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist. Millist inimest me tahame kasvatada? Tark ja hea inimene.

4. Mis on väärtused? • Väärtused on need asjad, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada. • Väärtushinnangud kujunevad aastatega, neid on suhteliselt raske muuta. • Väärtuste äratundmiseks on vaja kujutlusvõimet.

5. Mis on lahti eestlaste väärtustega? Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle Tarbijamentaliteedi ja hedonismi levik, pragmaatiline eluhoiak, vähene osalemissoov Nõrk identiteedi- ja rahvustunne Valitseb egoism, puudub hoolivus Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu Vähene sallivus

6. Soome kooli aluseks olevad väärtused (Jaana Vasama) Kodu Usund Isamaa Õppekava põhineb Soome kultuuril. Õppekava edastab järgmisi väärtusi: ausus, töökus, patriotism, inimõigused, demokraatia, multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine, keskkonna säilitamine

7. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes… Suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, Toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, Austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja –vastutusest Tunneb ja austab oma rahva kultuuri Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus Mõistab töö vajalikkust

8. KUIDAS noorte väärtusi arendada? • Eraldi väärtusõpetuse tunnis (eetika, religiooniõpetus)? • Läbivate teemadena/pädevustena? (2006 EN aktsepteeritud 8 võtmepädevust - teadmised, oskused, hoiakud) Kõikides ainetes väärtuste käsitlemise kaudu • Iga õpetaja õpetab väärtusi oma eeskuju,suhtumise kaudu. • Klassivälises tegevuses ja kogu koolikultuuri kaudu.

9. Õpetaja roll väärtuskasvatuses • Väärtuste edastamine? Edastamine ja vastuvõtmine on passiivsed tegevused. • Mis on väärtuskasvatuse eesmärk? • sundida omaks võtma ühisväärtusi • panna mõtlema oma väärtuste üle • Kõlbeline kasvatus toetab noore arengut moraalseks tegijaks, kes on suuteline valima hea ja halva vahel ning mõistab oma valikute tagajärgi ja vastutust.

10. Õpetaja kui väärtuste kandja või kujundaja Köster Julk-Jüri moodi Õpetaja Lauri moodi Iga õpetaja õpetab väärtusi!

11. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - value clarification Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppimine Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- character education

12. Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid Väärtuste selitamise: ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel) Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist) Integratiivne väärtuskasvatus- mis integreerib mõlemad meetodid

13. Väärtuste selitamine (value clarification) • Väärtused on seotud isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega. Institutsioonid ei tohi määrata väärtusotsustusi ega soovitada konkreetseid väärtusi. • Väärtuskasvatuse tuuma moodustab väärtustamisprotsess. Õpetatakse protsessi: väärtuste märkamine, valikute teadvustamine, väärtuste hierarhia koostamine, arutlemine, valikute põhjendamine

14. Louis Raths, jt Valimine (vabalt, alternatiivide vahel, tagajärgede kaalumine) Oluliseks pidamine (valiku tähtsustamine, teiste ees kinnitamine) Tegutsemine (toimides selle valiku kohaselt, korduvalt, teatud elumudeli põhjal) Howard Kirschenbaum Mõtlemine (eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraalne arutlus kõrgematel tasanditel, loovalt) Tundmine (oluliseks pidamine, enda suhtes kindlalt tundmine, oma tunnetest teadlik olemine) Valimine (alternatiivide vahel, tagajärgi arvestades, vabalt, tulemust ette planeerides) Suhtlemine (oskus edastada sõnumeid, empaatia, konfliktide lahendamine) Tegutsemine (korduvalt, järjepidevalt, pädevalt) 1966. a. versioon ja 1975. a. versioon

15. USA Iseloomukasvatuse programmhttp://www.character.org/ Tulemuslik iseloomukasvastus… Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid. Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika) Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad)

16. Tulemuslik iseloomukasvatus… (2) Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus) Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühis-õpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga) Püüab edendada õpilaste endast lähtuvat motivatsiooni Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad

17. Riiklik programm “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” aitab hoida ja arendada neid väärtusi, mis tagavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu, luues seeläbi eeldused Eesti majanduse ja muude valdkondade kiireks arenguks ning Eesti edukaks lõimumiseks Euroopa Liiduga. • Programm peab silmas Eesti riigi tähtsaimat põhiseaduslikku eesmärki – eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamist läbi aegade – ning neid ühendavaid alusväärtusi, mida väljendavad nii EV põhiseaduse preambula kui ka EL alusdokumendid.

18. Mis on Eesti ühisväärtused? Üldinimlikud moraalsed väärtused nt ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine enda ja teiste vastu, usaldus ja koostöö Eesti kultuurilised ühisväärtused Keel, kultuurilooming, traditsioonid, mälu Euroopa sotsiaalsed ühisväärtused nt vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, sallivus

19. Programmi fookus ja sihtrühm • Riiklik programm asetab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse. • Sellest lähtuvalt on programm suunatud laste ja noortega seotud rühmadele: lapsevanemad, õpetajad, kooli- ja huvijuhid, lasteaia- ja koolitöötajad, noorsootöötajad jne. • Täiendava sihtrühma moodustavad kodanikeühendused, erasektori ettevõtted, meedia (ja avalikkus laiemalt).

20. Riikliku programmi tegevussuunad ja põhitäitjad. Riiklikul väärtusprogrammil on neli tegevussuunda: • Koolieelne väärtuskasvatus • Väärtuskasvatus koolis • Mitteformaalne väärtuskasvatus • Avalikkusele suunatud väärtusarendus Programmi tegevussuundi koordineerivad põhitäitjad on: • Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond (haridus, väärtuskasvatus lasteaias); • Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus (haridus, väärtuskasvatus koolis); • Avatud Eesti Fond (mitteformaalne haridus, mitteformaalne väärtusarendus läbi kodanikeühenduste ja erasektori); • Tartu Ülikooli eetikakeskus (töö avalikkusega ja meediaga; avalikkusele suunatud väärtusarendusalane tegevus).

21. 1. Koolieelne väärtuskasvatus • 1.1. Uuringud • 1.1.1. Laiapõhjaline väärtusteteemaline uuring • 1.2. Koolitused • 1.2.1. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus • 1.2.2. Õppeasutuste juhtide ja töötajate koolitamine • 1.2.3. Lastevanemate koolitamine • 1.3. Tugimaterjalid

22. 2. Väärtuskasvatus koolis • 2.1. Väärtuskasvatus tunnis • 2.1.1. Õppekava arendustöö • 2.1.2. Õpetaja esma- ja täiendkoolitus • 2.1.3. Metoodika ja õppevara • 2.2. Väärtuskasvatus õpi- ja õpetamiskeskkonnas • 2.2.1. Tugimaterjalid ja koolitused • 2.2.2 Koolide terviklik väärtuskasvatuse programm

23. 3. Mitteformaalne väärtusarendus • 3.1. Kodanikeühendustelt lastele ja noortele suunatud väärtusarendus • 3.2. Kodanikeühenduste ja lasteaedade/koolide koostööprojektid • 3.3. Kodanikeühenduste ja/või lasteaedade/koolide ning erasektori koostööprojektid

24. 4. Avalikkusele suunatud väärtusarendusalane tegevus • 4.1. Väärusarendusalase info koondamine ja vahendamine • 4.2. Väärtusalased konverentsid, üritused ja trükised • 4.3. Väärtusalane tegevus meedias

25. Väärtusarenduse alased materjalidwww.eetika.ee