Mida tähendab „liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse suunas"?

1. Mida tähendab „liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse suunas"? Ene-Mall Vernik-Tuubel Haridusfoorum Tallinnas, 27.04.2012

2. Eesti hariduse viis väljakutset, Haridusstrateegia 2012-2020

3. Olukord, ehk miks see väljakutse nii oluline on? • Uuringud – eelkõige PISA – näitavad Eesti õpilaste head teadmiste taset, aga ka tagasihoidlikku loovust, ettevõtlikkust, probleemilahendamisoskust . samas just neid omadusi ootab tänapäeva ühiskond ja majandus

4. Eesti noor põlvkond vajab üha rohkem sotsiaalseid võimekusi: oskust ennast väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja kriitiliselt mõelda, olla eestvedaja ja võtta riske; väärtustada mitmekesisust ja koostööd; tulla toime määramatuse ja ebaõnnestumistega

5. Väljakutsele vastamine tähendab suurt nihet nii õpikäsitluses kui suhtumises kooli kui õpetamisse. … Kool on keskkond , mis peaks sisaldama palju rohkem rõõmu ning vähem õppimisega seotud stressi, kooliväsimust ja –vägivalda; keskkond, kus avalduvad anded ning kus kedagi ei jäeta kõrvale

6. Meetmed • sotsiaalsete kompetentside - suhtlemis- ja läbirääkimisoskused, kriitiline mõtlemine, pingetaluvus, koostöövalmidus ja eest-vedamine, eneseregulatsiooni oskus, arutlus- ja esinemisoskus, keelteoskus jt. tugevda-mine õppekavades.

7. Õppijate isiksuslike erinevuste , andekuse-tüüpide ning kultuuritausta väärtustamine ning arvestamine õppes ja hindamisel

8. Koostööpõhiste õppemudelite juurutamine • Õpetamise seostamine kõigil haridus-tasemetel uurimise ja loominguga. • Õppeasutuste toetamine koolikultuuri kujundamisel ja väärtusarendusel. .

9. Omanäoline koolikultuur ja õpilase isiksuse kujunemisele suunatud väärtusarendus tuleb teha oluliseks kriteeriumiks õppeasutuse sise- ja välishindamisel. Uuenduslik õpetamine ja õpilaste sotsiaalsete pädevuste areng lülitatakse õpetaja tunnustus- ja edutamissüsteemi.

10. Õppeasutuse vastutuse suunamine ennetusele, mitte tagajärgede silumisele. • Õpetajate ja koolijuhtide vastav täiendõpe. • Õpetajat toetava riikliku tugisüsteemi väljaarendamine.

11. Haridusmudeli paradigmamuutus: • Positivistlikult konstruktivistlikule teadmiste andmine teadmusloome omandamine • Teadmuses on teadmised, väärtused, pädevused omavahel põimunud. Teadmus sünnib õppija ja õpetaja dialoogis ja aktiivses koostöös. • Konstruktivistlik mudel eeldab nii õpetaja kui õpilase suuremat eneseteadlikkust, loovust, refleksioonivõimet.

12. Õppeprotsess peab olema suunatud õppija identiteedi, väärtuste , oskuste arengule, et parendada tema toimetulekut kiiresti muutuvates sotsiaalsetes, majanduslikes, kultuurilistes oludes. • Kool peaks õpilasele andma demokraatliku suhtlemise kogemuse, väärtustama loovust , soodustama iseseisvat otsustamist, vastutamise julgust, kujundama valmisolekut võtta vastu uusi väljakutseid.

13. See pole ju meie jaoks midagi uut ??? • hariduse mõttetalgud 1989: Ainekesksus –õppijakesksus • üldhariduse õppekavade üldosad: pädevused, üldoskused • EU soovitused elukestva õppe võtmepädevused

14. Õppeasutuste arengukavad: Visioon: ……Kooliskujundatakseõpivõimelisiisiksusi, kestahavad ja oskavad omaunistusielluviia, arendadesväärikalt ja hoolivaltkõiki oma võimeid ja andeid Missioon: …Kool aitab õpilasel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikulttegutsevaksningelushakkamasaavaksinimeseks. Koolis õpetatakse väärtustama iga inimest, lugu pidama iseendast, traditsioonidest, keskkonnast ja rahvuskultuurist

15. Sisehindamine: õppijaga seotud tulemused: a)ainealased b) õppija arenguga seotud tulemused Ja on PISA , mis ütleb, et …

16. miks paradigmamuutus pole aset leidnud, kuigi me oleme seda tahtnud ????? • Ehk pole me olnud piisavalt järjekindlad? Unistus on, aga eesmärk on sõnastamata ja tegevused kavandamata? • Ehk pole me olnud piisavalt valmis pingutama? • Ehk on meil tarkusest puudu? • Ehk…

17. Mida teha, et õppimiskeskne paradigma ellu läheks? 1. muutused hindamises – nii õpilaste hindamises kui õppeasutustele hinnangute andmises • Vt meetmeid: Omanäoline koolikultuur ja õpilase isiksuse kujunemisele suunatud väärtusarendus tuleb teha oluliseks kriteeriumiks õppeasutuse sise- ja välishindamisel. • Hinnangukriteeriumid ja koolivõrgu korrastamine. Kas tunneme ära koolid, kellel on edusamme paradigmamuutuse teel?

18. 2. õpetajate kvalifikatsioon ja õpetajakoolitus • üldoskuste/võtmepädevustearenguks tingimuste loomine • Õppe- ja kasvatustöö individualiseerimine • motivatsiooniõpe • koostööpõhised õppemeetodid • toimetulek käitumisprobleemidega • avatud, demokraatlik koolikeskkond • suhtlemine lapsevanematega • … PISA – näitab hästi kätte koolitusvajaduse.

19. 3. Koolijuhid kui eestvedajad • Koolielu demokraatlik juhtimine, õpilaste ja õpetajate kaasamine otsustusprotsessi • sisehindamine oma kooli missiooni ja visiooni teenistusse

20. 4.Lastevanemate, kogukonna ja hoolekogude roll • Hoolekogu kaudu räägib kaasa kogukonna hääl. • Kooli ja kogukonna avatud suhete kujunemine • Lastevanemate koolitus

21. 5. Heade kogemuste üleandmise mudelid • Haridusfoorumi heade kogemuste paneelid • Sisehindamise heade kogemuste kogum • Innovaatilise kooli mudelid • …

22. 6. Põhikooli ja gümnaasiumi väärtuste ning eesmärkide selge eristamine • Põhikool – kasvatuslikud eesmärgid, tunnetuse kogemuslik iseloom, enesemääratlemine • Gümnaasium – teaduslikkus,

23. Ministri 12 sammu: kommentaare üldoskuste/võtmepädevuste kontekstis 5.Põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine lahutatakse. … Põhihariduse rahastamine peab toetama jätkusuutlike kodulähedaste põhikoolide arengut, lähtudes kvaliteetse hariduse kättesaadavusest. Soodustatakse KOV-ide koostööd põhihariduse andmisel. • Kvaliteetse hariduse mõiste ja õpetaja töö tulemuslikkuse seos üldoskustega, kooli innovaatilisusega

24. 11. Kavandatakse sammud õpilaste õpi- ja õpetajate õpetamiskoormuse vähendamiseks, sh läbi välishindamise suurendamise peamiste õpiväljundite saavutamiseks. • Õpilaste õpikoormus – otseselt seotud üldoskustega, eelkõige õpioskustega ja sotsiaalsete oskustega (suhted on tähtsad! Suhetega toimetulek on oluline mina-pildi osa; mõju eneseväärikusele) • Õpetajate koormus väheneb, kui ta oskab teha asju, mille tegemist vajalikuks peab • Et õpiväljundid saaksid nii lahti mõtestatud, et meie poolt tähtsaks peetud üldoskused kaduma ei läheks!

25. 4. Keskharidust käsitleda kui tervikut. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrk kujundatakse koordineeritult, ühtsete põhimõtete järgi ja soodustatakse nendevahelist koostööd. • Keskharidus kui tervik – mis selle terviku moodustab? Kus on gümn.hariduse ja kutsehariduse ühisosa? – üldoskustes (võtmepädevustes). Just need peaksid ühtlaselt tulemuslikult kujunema, sõltumata sellest, kumma keskhariduse haru õpilane läbib.

26. 1.Vastutus põhi- ja kutsehariduse juhtimise eest jaotatakse selgelt KOVide ja riigi vahel • Ma loodan, et vastutuse jaotamisel ei lähe kaotsi hoolekogude/nõukogude roll. Nende kaudu realiseerub kollegiaalse juhtimise põhimõte. Kutsehariduses on nõukogude roll seotud õppeasutuste arengu strateegilise kavandamisega, on olulisi kanaleid ettevõtjate/tööandjate kaasamisel kutsehariduse edendamisse. Põhihariduse jaoks tuleks hoolekogu roll uuesti läbi diskuteerida. Üks võimalus hariduse kaudu toetada kodanikeühiskonna arengut.

27. KOKKUVÕTTEKS • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas = haridusparadigma muutumine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks. • Ärgem jäägem poolele teele pidama. Õppigem tehes. Toimetagem Demingi ratta kohaselt: eesmärgista ja kavanda tegevused eesmärgi saavutamiseks – tee – vaata üle – korrigeeri. • Teeme tegevuskava selleks, et Eesti haridusstrateegia 2012-2020 1.väljakutse – liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse poole – saaks teoks

28. Tänan kuulamast!