90 likes | 322 Views
Sooline võrdõiguslikkus ja poliitika. Tallinn, 12. oktoober 2007. Eesti ja Eesti Wabariik. 1989-1993 Vana ja uue konflikt: tagasi Eesti Wabariiki : patriarhaalne ühiskonnamudel, mille kohaselt mehed on peamised leivateenijad ja naised koduperenaised; edasi Läände:
E N D
Sooline võrdõiguslikkus ja poliitika Tallinn, 12. oktoober 2007
Eesti ja Eesti Wabariik 1989-1993Vana ja uue konflikt: • tagasi Eesti Wabariiki: • patriarhaalne ühiskonnamudel, mille kohaselt mehed on peamised leivateenijad ja naised koduperenaised; • edasi Läände: • naiste diskrimineerimise likvideerimine, st taasühinemine rahvusvaheliste inimõigustealaste konventsioonidega;
Eesti ja maailm • 1994-1996Aknad maailma 1994. a 100-liikmeline naisdelegatsioon Põhjamaade naiste foorumil. 1995. a Eesti riiklik delegatsioon esimest korda ÜRO neljandal naiste maailmakongressil Pekingis. 1995.a. nais- ja soouuringute keskused 1996.a. esimene riiklik üksus – soolise võrdõiguslikkuse büroo Sotsiaalministeeriumis (UNDP, ILO, rahvusvaheline arenguabi)
Eesti ja Põhjamaad • 1997 -2004 • Ühised tegevuskavad, kampaaniad, teemad (vägivald, naistega kaubitsemine, prostitutsioon) • Soolise võrdõiguslikkuse seadus • Naisorganisatsioonide koostöö PMN, EL programmid, UNDP
Eesti ja Euroopa Liit • 2004 – 2007 Sooline võrdõiguslikkus kui liikmesriikide ülene poliitika – naiste ja meeste võrdne kohtlemine; positiivsed erimeetmed ebavõrdsuse kaotamiseks; süvalaiendamise strateegia rakendamine. Ühised eesmärgid, töögrupid, kooskõlastatud tegevusvaldkonnad
Eesti siin ja täna -- -d Eesti parteide distantseeritus teemast; probleeme teatakse, aga ei teadvustata; võimust ja domineerimisest rääkimine on tabu; naised kui vähemusgrupp; ideoloogiliste diskussioonide asemel naiste ja meeste vastandamine ++ -d Naisorganisatsioonide aktiivsus ja sekkumine poliitikasse; sotsiaalteadlaste viited ebavõrdsusele kui sotsiaalsele probleemile soouuringutega seotud teadlaste arvu suurenemine
Eesti kui endine… • Uudsete ideedega väljatulemine kahjustab poliitilist imidžit : “Eesti ühiskond pole veel sooliseks võrdõiguslikkuseks valmis..” • Oletus, et sooline võrdõiguslikkus kujuneb välja loomulikul teel; • kuigi nähakse, et naistel ja meestel on erinevad käsitlused, arusaamad ja elukogemus, ei peeta just naiste esindatust oluliseks ei poliitikas, ei meedias • mingite ajutiste erimeetmete rakendamist ei pooldata