280 likes | 472 Views
Tõukefondid hariduses 2007-2013. Margus Haidak HTM tõukefondide osakonna juhataja. Vana ja uus periood. RAK 2004-2006 Programmi täiend Meede 1.1 (ESF) Meede 4.3 (ERF) jne. RSKS 2007-2013 Inimressursi arendamise OP (ESF) Elukeskkonna arendamise OP (ERF)
E N D
Tõukefondid hariduses 2007-2013 Margus Haidak HTM tõukefondide osakonna juhataja
Vana ja uus periood RAK 2004-2006 Programmi täiend Meede 1.1 (ESF) Meede 4.3 (ERF) jne RSKS 2007-2013 Inimressursi arendamise OP (ESF) Elukeskkonna arendamise OP (ERF) Majanduskeskkonna arendamise OP (ERF)
Vana ja uus periood Meede 1.1 ja 4.3 kokku ca. 1 miljard krooni aastateks 2004-2008, ühenduse osalus 75% ESF ja 80% ERF Uuel perioodil hariduse ja teaduse prioriteetsed suunad 2,5 miljardit ESF ja 8,2 miljardit ERF perioodiks 2007-2015
Periood 2007-2013 • Valmistatakse ette 3 rakenduskava ehk OP-d: • Inimressursi arendamise rakenduskava (ESF) • Elukeskkonna arendamise rakenduskava (ÜF ja ERF) • Ettevõtluse, Innovatsiooni, TjaA, Infotehnoloogia arendamise rakenduskava (ERF)
Inimressursi rakenduskavast • Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatav 6,89 miljardi krooni ulatuses (85%), kogumaht 8,1 miljardit krooni • 5 valdkondlikku prioriteetset suunda, lisaks horisontaalse tehnilise abi ja tehnilise abi suunad
Prioriteetsed suunad • Elukestev õpe (HTM, Innove) • TjaA ning kõrghariduse inimressursi arendamine (HTM, Innove) • Pikk ja kvaliteetne tööelu (SoM, Innove) • Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks (MKM, EAS) • Haldussuutlikkuse tõstmine (RK, RK) • Horisontaalne TA (RM, RM) • Rakenduskava TA (HTM, RM)
Hetkeolukord • Madal osalemine elukestvas õppes
Allikas: Eurostat Keskmise haridustaseme langus nooremas earühmas
Mitte-eestlaste halvem olukord tööjõuturul Eestlaste ja mitte-eestlaste töötuse määr
Eesmärgid • Tööealise elanikkonna üldise haridustaseme tõstmine vähemalt keskhariduseni • Kogu elanikkonna hõlmamine elukestva õppega • Uute teadlaste ja inseneride põlvkonna piisava arvukuse tagamine ja sellele Euroopas atraktiivsete rakendusvõimaluste loomine • Ülikoolide teadustegevuse intensiivistamine ja teadlaste järelkasvu tagamine
Prioriteet 1 – elukestev õpe Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium Ühenduse osalus: 833,4 miljonit krooni Eesmärgid: • Suurem osalemine elukestvas õppes vastavalt võimetele ja vajadustele • Õpe üld- ja kutsehariduses on kõrgtasemeline ja vastab õppijate ja ühiskonna vajadustele.
Prioriteet 1 – Elukestev õpe Peamised tegevused: • Koolituse kättesaadavuse tagamine täiskasvanutele • Riikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine ja rakendamine • Noorsootöö teenuste arendamine • Elukestvat õpet toetava teavitamis- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine • Mitte-eestlase konkurentsivõime suurenemisele suunatud koolitused • Õppekvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused, et suurendada inimeste kohanemist teadmistepõhise ühiskonna vajadustega ja vähendada õpingute katkestamist
Prioriteet 1 - Elukestev õpe Alasuund 1.1. Kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamine Alasuund 1.2. Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine Alasuund 1.3. Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine Alasuund 1.4. Keeleõppe arendamine Alasuund 1.5 Noorsootöö kvaliteedi arendamine Alasuund 1.6 Keskkonnahariduse arendamine
Alasuund 1.1: Kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamine Täiskasvanuhariduse arendamise ja koolituse programm Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes Kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine Praktilise väljaõppe ja ettevõttepraktika arendamine Kutsehariduse sisuline uuendamine Kutsehariduse väärtustamine ja populariseerimine
Prioriteet 2 – Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium Ühenduse osalus: 1,6 miljardit krooni Eesmärgid: • Lisandub teadmistepõhisele ühiskonnale vajalik uus põlvkond teadlasi ja insenere • Tugevneb kõrghariduse kvaliteet ning suunatus lisandväärtuse loomisele
Prioriteet 2 – Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Peamised tegevused: • Doktoriõppe edendamine • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia võtmetehnoloogiate ning haridusteaduse arendamine • Rahvusvahelistumise ja koostöö arendamine • Kohandumine teadmistepõhise majanduse vajadustega • Kõrghariduse kvaliteedi tõstmine • E-õppe arendamine
Prioriteet 3 - Pikk ja kvaliteetne tööelu Vastutaja: Sotsiaalministeerium Ühenduse osalus: 2 miljardit krooni Eesmärgid: • Riskirühmade osalemine tööhõives on suurenenud • Pakutavad tööturuteenused on tulemuslikumad ja nende kvaliteet on kasvanud • Tööelu kvaliteet on tõusnud • Tervislikest põhjustest tingitud mitteaktiivsus on vähenenud
Prioriteet 3 - Pikk ja kvaliteetne tööelu Peamised tegevused: • töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine • töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine • tööjõu sisse- ja väljarände potentsiaali parem ärakasutamine • töökeskkonna muutmine töötaja tervist hoidvaks • töösuhte selguse ja paindlikkuse suurendamine • töösuhte osapoolte tööeluga rahulolu suurendamine
Prioriteet 4 - Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks Vastutaja: MKM Ühenduse osalus: 1,17 miljardit krooni Eesmärgid: • Ettevõtete töötajate teadmised ja oskused vastavad ettevõtete vajadustele ning nende arendamine on harjumuspärane • Ettevõtete otsused on pädevad ja professionaalsed • Rohkem elujõulisi uusi ettevõtteid • Teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist on levinud ja hästi kättesaadavad
Prioriteet 4 - Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks Peamised tegevused: • Ettevõtte töötajate koolitamine, koolitusturu arendamine • Arendustöötajate värbamise toetamine • Ettevõtte juhtide koolitamine, strateegilise juhtimise ja uue juhtimismõtte levitamine ning juhtimiskvaliteedi süsteemseks arendamiseks vajalike töövahendite väljatöötamine • Ettevõttevälise konsultatsiooniteenuse kasutamise soodustamine, diagnostikainstrumentide arendamine ja pakkumine, ettevõtete vahelise koostöö soodustamine teadmiste ja oskuste arendamiseks ning ettevõtluskonsultantide kompetentsivaldkondade laiendamine • Alustavate ettevõtjate toetamine finantsvahendite ning teadmiste arendamisega • Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine
Prioriteet 5 – Suurem haldusvõimeks Rakendaja: Riigikantselei Ühenduse osalus: 253,8 miljonit krooni Eesmärgid: • On tagatud poliitika kujundamise ja elluviimise tulemuslikkus ja efektiivsus läbi avaliku sektori organisatsioonide ja mittetulundusühenduste strateegilise planeerimise ja juhtimissuutlikkuse tõstmise ning parema õigusloome arendamise. • On tõstetud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja hallatavate asutuste töötajate ning mittetulundusühenduste töötajate professionaalsust ning arendatud avaliku sektori töötajate kvaliteetset ja jätkusuutlikku koolitussüsteemi.
Prioriteet 5 – Suurem haldusvõimeks Peamised tegevused: • Poliitika kujundamise ja elluviimise tulemuslikkuse ning efektiivsuse tõstmine läbi avaliku sektori organisatsioonide, mittetulundusühenduste strateegilise planeerimise ja juhtimissuutlikkuse tõstmise • Parema õigusloome arendamine • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike ja hallatavate asutuste töötajate ning mittetulundusühenduste professionaalsuse tõstmine • Avaliku sektori töötajate kvaliteetse ja jätkusuutliku koolitussüsteemi arendamine • Haldusorganisatsiooni ülesehituse optimeerimine ja toimimise efektiivsuse suurendamine
Investeeringud • Elukeskkonna rakenduskavas on prioriteetne suund, millest kaetakse kutsekoolide, HEV laste koolide ja noorsootöö struktuuride (ANK, TNK ja huvikoolid) investeeringuid. • Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas on kõrghariduse ning TjaA investeeringud ja riiklikud programmid prioriteetsete teadusvaldkondade toetamiseks.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava Hariduse infrastruktuuri arendamise prioriteetne suund (3,329 mrd. kr) Kutseõppekeskuste õppekeskkonna kaasajastamine HEV laste koolide õppekeskkonna kaasajastamine ANK, TNK ja huvikoolide kaasajastamine Selles suunas moodustab EL toetus kokku 99%
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu(4,853 mrd kr, 85%) Pikaajalisele majandusarengule suunatud T&A valdkondlike programmide toetamine Teaduse tippkeskuste arendamine ja osaluse toetamine EL ja Läänemere teaduskoostöö programmides T&A asutuste ja kõrghariduse, sh rakenduskõrgkoolide üldise infrastruktuuri kaasajastamine Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine