1 / 22

Kalanduse geograafia

2. Kalamajandus. Kalavarude uurimine, hindamine ja silitamineKalavarude hankimine (kalapk)Kala ttlemineTeenindavad harud, mis vimaldavad kalamajandusel toimida (mk, tehnikahooldus, kutsepe jne). 3. Kalanduse thtsus. Kala on vrtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks vrskelt, soolat

schuyler
Download Presentation

Kalanduse geograafia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. 1 Kalanduse geograafia http://europa.eu/pol/fish/index_et.htm www.minugeoabi.wikispaces.com/file/view/52-60.PÕLLUMAJ+JA+kalandus.doc http://www.greenfacts.org/en/fisheries/index.htm Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium

    2. 2 Kalamajandus Kalavarude uurimine, hindamine ja säilitamine Kalavarude hankimine (kalapüük) Kala töötlemine Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne)

    3. 3 Kalanduse tähtsus Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult Kalajahu ja –õli kasutatakse loomasöödaks Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-ja farmaatsiatööstuses Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel

    4. 4 Kaladel on inimese toidulaual oluline koht

    5. 5 Kalapüügi piirkonnad: TERRITORIAALVEED -3-12 meremiili (MEREMIIL=1,8532 km); igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal MAJANDUSVÖÖND -kuni 200 meremiili; kalapüük toimub rannikuriigi loal, laevade liiklus on vaba AVAOOKEAN- üle 200 meremiili; kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel 90% MAAILMAMERE KALAST PÜÜTAKSE MAJANDUSVÖÖNDITES

    6. 6 Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus). Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses Ranniku ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed, vesi on toitanerikas

    7. 7

    8. 8 Kalapüük erinevatest ookeanidest 2006.a

    9. 9 Kalapüügipiirkonnad ja püügimaht ühe inimese kohta

    10. 10 Kalapüügivormid: 1. Rannikupüük Toimub ranna lähedal Töötlemine rannakülades Müük rannakülades On levinud Ida-Aasia, Kagu-Aasia jt arengumaades

    11. 11 Kalapüügivormid: 2. Kontsentreeritud rannikupüük Eriti on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul Kasutatakse külmutusseadmetega laevu Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses Vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid Annab praegu enamiku kalatoodangust ja selle maailmakaubandusest

    12. 12 Kalapüügivormid: 3. Ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne

    13. 13 Avaookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepete ja kvootidega Hakkas levima alates 20.sajandist

    14. 14 Kalapüügivormid: 4. Kalakasvatus Kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikuäärsed riigid) Peale kalade kasvatatakse ka limuseid ( austrid, pärlikarbid), vähke, vähilaadseid( krevetid, krabid), veetaimi jt –akvakultuure Kalakasvatus muutub üha olulisemaks tegevusalaks, eriti Aasia riikides

    15. 15 Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja -sissetuleku allikaks

    16. 16 Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt

    17. 17 Suuremate püügimahtudega riigid:

    18. 18 Suurimad kalapüügiriigid 2006.a

    19. 19 Kalapüük sisevetes

    20. 20 Maailma kalavarud vähenevad 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all Tehnoloogia kiire areng põhjustab kiiret kalavarude kahanemist Maailmamere reostus Kaladest toituvate lindude ja loomade arvu vähenemine Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast Meretranspordi kiire areng Inimtegevus rannikualadel: 2/3 maailma suurematest linnadest asub rannikul

    21. 21 EL-i kalatööstuse tähtsus ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6,9 miljonit tonni kala. Kalapüük ja -töötlemine annavad tööd rohkem kui 400 000 inimesele. ELi kalanduspoliitika prioriteet on leida õige tasakaal konkurentsivõimelise kalatööstuse ning jätkusuutlike kalavarude ja jätkusuutliku mereökosüsteemi vahel

    22. 22 EL-i kalanduspoliitika Meri ja merevarud annavad ELis suure panuse uute töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad söögi (kalavarud) ja energiaga (nafta- ja gaasiplatvormid) ning ELi kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kõiki ookeane. Rannikualadel edendatakse turismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Mereressursse peab kasutama mõistlikult, vältides ülepüüki ja tagades, et nafta- ja gaasitootmine ei kahjustaks mere- ja rannikukeskkonda.

    23. 23 Vasta küsimustele! Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus? Mis on akvakultuur? Mis on majandusvöönd; mille poolest see erineb territoriaalveest? Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised -vaesemad? Miks? Kuidas on muutunud kalapüügi maht viimastel aastatel? Põhjus: Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi kalanduse arengut? Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat! Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dünaamikat!

More Related