180 likes | 498 Views
Tuulte geograafia. Tuule suund ja kiirus. Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas.
E N D
Tuule suund ja kiirus • Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub • Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides • Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas
Mõõteriist tuule kiiruse ja suuna mõõtmiseks anemomeeter
Lingid • http://www.climate-charts.com/World-Climate-Maps.html • http://earthobservatory.nasa.gov/images/imagerecords/1000/1824/wind_speed_month.mov
Tornaado • http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/animations/Tornadoes.html
Coriolise jõud • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1904/es1904page01.cfm?chapter_no=19 • http://www.youtube.com/watch?v=_36MiCUS1ro • http://www.youtube.com/watch?v=nDhOKR6gKzc&feature=related
Madalrõhkkond • Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala • Madalrõhualas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvede teket http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=112
Kõrgrõhkkond • Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala • Kõrgrõhualas valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=111
Tuule liikumine erineva rõhuga alade vahel (lõunapoolkera) Animatsioonid
Lingid • http://www.bom.gov.au/lam/Students_Teachers/pressure.shtml • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1902/es1902page01.cfm?chapter_no=visualization
Tuulte jaotumine Maal I • Ekvaatori kohal soojeneb aluspind tugevasti ning tekivad tõusvad õhuvoolud (madalrõhkkond) • 30.-35. laiuskraadidel tekivad laskuvad õhuvoolud (kõrgrõhkkond) – kujuneb selge ja tuuletu ilm • 30.-35. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks
Tuulte jaotumine Maal II • Teine osa 30.-35. laiuskraadidel laskuvast õhust suundub 60. laiuskraadide poole • Polaaraladel tekivad kõrge õhurõhuga alad, kust õhk liigub 60. laiuskraadidele • 60. laiuskraadidel kohtuvad külm arktiline õhk sooja troopilise õhuga, tekivad madalrõhkkonnad ja läänetuulte vööndid
Tuulte jaotumine Maal Animatsioonid