Geograafia

1. Geograafia Vihmametsad Hedvig Alasi 8b

2. Paiknemine • Ekvaatorilähedased alad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kagu-Aasias. • Hõlmavad vaid 5% meie planeedist, kuid on koduks ligi pooltele maakeral elavatele taime- ja loomaliikidele.

3. Kliima • Kuumus ja niiskus. • Õhu pidevat ja ühtlast soojenemist põhjustab päikese asend seniidis või selle lähedal aasta läbi. • Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 ̊C. • Igal pool sajab rikkalikult – 1500-2000 mm aastas. • Paduvihma kallab enamasti paari tunni jooksul pärast lõunat.

4. Veestik • Sademete rohkuse tõttu on tasandikjõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. • Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas. • Aafrika vihmametsade alal voolab veerikas Kongo jõgi. • Suurvesi on kaks korda aastas. • Vihmametsade jõed on sealsetele elanikkonnale oluliseks liikumisteedeks.

5. Amazonase jõgi : Kongo jõgi :

6. Mullad • Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid mullad ehk ferralliitmullad. • Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. • Toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine. • Lähtekivimitest pärinevad raua- ja alumiiniumiühendid annavad mullale telliskivipunase värvuse.

7. Taimestik • Vihmametsades kasvavate puude võrad asuvad kõrgel ja moodustavad koos latvadega tihedasti läbipõimunud 40-50 m kõrguse rohelise võlvi, millest üksikud ladvad ulatavad veel kõrgemale. • Paljudel taimedel on silmatorkavalt kirjud ja keerulise ehitusega õied. • Džunglitaimedel kasvavad suured, lihavad, mahlased ja mitmevärvilised viljad, et meelitada loomi neid sööma ja nii seemneid levitama. • Vihmametsade omapära on liaanide ja epifüütide rohkus.

8. Liaanid : Tüüpiline epifüüt – orhidee :

9. Paljudel puuliikidel on tüve alumine osa laienenud, kust ulatuvad välja tugijuured. • Puude igihaljad lehed on suured , enamasti tumerohelised. • Nad on pealt läikivad ja nahkjad, et paremini paduvihmadele vastu pidada. • Lehtede läikiv pind peegeldab päikesekiiri, kaitstes lehti, põletuse eest ja soodustab vihmavee äravoolamist. • Mõnedele liikidele kasvavad õhujuured, mis aitavad vihmavett omastada

10. Imetajad • Väga palju erinevaid loomaliike. • Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ja soositud elupaikadeks on isegi kõrged ladvad. • Puudel elavad loomad toituvad lehtedest, viljadest, noortest okstest ja nektarist. • Rikas ja mitmekesine on loomastik ka maapinnal, nt. metssead, pühvlid, kääbusjõehobud. • Alaliselt kõrge õhuniiskus võimaldab kõrgetel puudel ja maapinnal elada loomadel, kes muidu elavad veekogudes.

11. Jaaguar : Gorilla :

12. Inimtegevus • Ekvatoriaalsed vihmametsad on üldiselt hõreda asutusega. • Elanikud tegelevad väga algelise põllunduse – alepõllundusega. • Loomakasvatusega tegeletakse vähe. • Omatarbeks peetakse sigu ja linde. • Kui alles hiljaaegu võis vihmametsadest leida algelise eluviisiga hõime, siis uus elulaad ja haigused nõrgendavad ja hävitavad neid ühiskondi kiiresti.