Töö etapid Sisendinformatsiooni kogumine – aprill-mai Kirjutamine/teemade töögrupid – mai

1. Kodanikuühiskonna arengukava koostamineDr. Kristiina TõnnissonEttekanne Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamise valitsuskomisjoni istungil16. juuni 2010

2. Etapid ja tähtajad Töö etapid • Sisendinformatsiooni kogumine – aprill-mai • Kirjutamine/teemade töögrupid – mai • Tagasiside kogumine – juuni, juuli • Kirjutamine/nõuandev kogu – august, september • Tagasiside kogumine – oktoober • Kirjutamine/juhtgrupp – november Olulisemad tähtajad • 31. mai - I täielik versioon • 30. august – lõplik sisend rakendusplaani • 15. september - II täielik versioon • 1. oktoober - EKAK ühiskomisjon • 15. november – lõplik versioon

3. Arengukava juhtgrupp Sisendit kogusime viielt tasandilt • Riigi keskvõim– vastutaja RAKE (Kristiina Tõnnisson) • Kolmas sektor – Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (Urmo Kübar) • Kohalikud omavalitsused – Geomedia (Rivo Noorkõiv) • Riigikogu, erakonnad- E- Riigi Akadeemia Sihtasutus (Liia Hänni) • Ärisektor - Kaubandus-Tööstuskoda (Siim Raie) KODARi osad ja nende eest vastutajad • Kodanikuharidus – ekspertMaris Jõgeva, ekspert Mare Räis • Kodanikuühenduste tegevusvõimekus ja jätkusuutlikkus – Agu Laius (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) • Kodanikeühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel – Annika Uudelepp, Maiu Uus (PRAXIS) • Kaasamine – Hille Hinsberg (Riigikantselei) • Vabatahtlik tegevus – Tuulike Mänd (Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus) • Annetamine – Jaan Aps (Heateo Sihtasutus)

4. Sisendi kogumine Riigi keskvõim • 5 kohtumist (4 Tallinnas, 1 Tartus), 4.-11. mai • Kokku ca 40 osalejat eri ministeeriumidest, SA-st Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Riigikogu kantseleist ning Eesti Maksu- ja Tolliametist Kolmas sektor • 4 kohtumist (Tartu, Tallinn, Pärnu, Kohtla-Järve), 11.-14. mai • Kokku ca 40 osalejat Kohalikud omavalitsused • 4 kohtumist (Tartu, Tallinn, Pärnu, Paide), 12.-14. mai • Kokku ca 40 osalejat Riigikogu, erakonnad- E- Riigi Akadeemia Sihtasutus (Liia Hänni) • 6 kohtumist, 5.-13. mai • Kokku ca 40 osalejat Ärisektor • 1 kohtumine (Tallinn), 30. aprill • Kokku 6 osalejat

5. KODARi teemade alastruktuur • Eesmärk • Eesmärgi selgitus • Meetmed • Meetme selgitus • Tulemusindikaator(id) • Tegevused • Väljundindikaatorid

6. KODAR – mõjuindikaatorid (esialgne) • Teadlikkuse kasv kodanikuühiskonna olemusest ja toimimisest • Kodanikuühiskonna erinevate osapoolte rollide ja vastutuse selgus • Avaliku, era ja kolmanda sektori kodanikuühiskonna alase koostöö tihenemine • Kodanike ühiskondlikus elus osalemise aktiivsuse kasv

7. KODAR – kodanikuharidus Eesmärk • Kodanikuharidus on süsteemselt koordineeritud ning tõhusalt korraldatud, toetades Eesti elanike aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus. Selgitus • Süsteemselt koordineeritud programmiline lähenemine suurendab kodanikuhariduse kättesaadavust, mitmekülgsust, toimivate algatuste järjepidevust ning võimaldab nende tõhususe ja tulemuslikkuse monitoorimist. Tähtsustatakse formaal- ja mitteformaalharidussüsteemide sidustamist ning metoodikate arendamist, mis võimaldavad enam kognitiivset arengut toetavate praktiliste kogemuste omandamist. Erinevate sihtgruppide kaasamiseks rakendatakse piisavalt alternatiivseid ja atraktiivseid õppimismudeleid. Meetmed • Kodanikuhariduse süsteemne koordineerimine ja korraldamine • Kodanikuhariduse sisu ja kvaliteedi parandamine • Vähemaktiivsete ühiskonnagruppide aktiivne kaasamine kodanikuhariduslikesse algatustesse

8. KODAR – kodanikuühenduste tegevusvõimekus ja jätkusuutlikkus Eesmärk • Kodanikuühendustel on ühiskonnas selge roll, nad on tegevus-, koostöö- ja jätkusuutlikud ning sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad. Selgitus • Kodanikud, poliitikud ja ametnikud tähtsustavad kodanikeühenduste rolli ühiskonnas. Õiguslikus raamistikus on selgelt määratletud nende olemus (avalikes huvides tegutsevad, eriseaduste alusel tegutsevad, sotsiaalsed ettevõtted). Rakendatakse arenguprogramme, meetmeid ning tegevus- ja sihttoetusi kodanikeühenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse ning koostöö edendamiseks elanike osaluse suurendamisel, huvirühmade vajaduste ja huvide esindamisel ning töökohtade loomisel. Meetmed • Kodanikuühenduste tegevusvõimekust ja jätkusuutlikkust toetava õiguskeskkonna arendamine • Riigi ja kohalike omavalitsuste rakendatud kodanikuühenduste tugiteenuste kvaliteedi, mahu ja kättesaadavuse parandamine • Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamine

9. KODAR – kodanikeühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel Eesmärk • Teenuste delegeerimine mittetulundusühendustele on läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv Selgitus • Riik ja kohalikud omavalitsused tunnustavad mittetulundusühenduste rolli avalike teenuste osutamisel, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamisel. Teenuste delegeerimine mittetulundusühendustele on ühtlustatud, läbipaistev ja partnerluspõhimõtteid järgiv. Avalike teenuste mittetulundusühendustele delegeerimisel rakendatakse süsteemseid ühtlustatud aluseid. Meetmed • Avalike teenuste delegeerimise raamistiku arendamine ja delegeerimispraktikate ühtlustamine • KOVides teenuste delegeerimise tõhustamine ja võimekuse arendamine • Teenuseid osutavate mittetulundusühenduste arengu soodustamine ja toetamine

10. KODAR – kaasamine Eesmärk • Avaliku sektori otsuste kujundamine on tõhus ning osapooled on rahul kaasamise protsessi ja tulemustega Selgitus • Kaasamine kui demokraatia põhimõtete rakendamine ja kodanikuõiguste reaalne tagamine on osa poliitilisest kultuurist. Kodanikuühiskonna areng ja tugevus mõjutab poliitilise kultuuri kvaliteeti. Käesolevas arengukavas nähakse kaasamist kui hea halduse ja osalusdemokraatia edendamise praktilist vahendit. Meetmed • Kaasamise rakendussüsteemi korrastamine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil • Kaasamispraktikate arendamine

11. KODAR – vabatahtlik tegevus Eesmärk • Vabatahtlik tegevus on ühiskonnas soodustatud, tunnustatud ja väärtustatud. Vabatahtlikud on tõhusalt kaasatud ja koordineeritud Selgitus • Vabatahtlikul tegevusel on oluline roll kaasaegse demokraatliku ühiskonna toimimisel. Vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ilming, mis loob sotsiaalmajanduslikku väärtust, suurendab sotsiaalset sidusust ja kaasatust ning aitab inimestel omandada uusi teadmisi ja oskusi. Kuigi vabatahtlik tegevus põhineb inimeste vabal tahtel ja omaalgatusel ning toimub ilma rahalist tasu saamata, nõuab selle tõhus korraldamine nii teadmisi, vahendeid kui ka tuge. Vabatahtliku tegevuse toetamisel ja korraldamisel on üksteist täiendavad rollid ja võimalused nii riiklikul, mittetulundus- kui ärisektoril. Meetmed • Vabatahtlike kodanikeühenduste tegevusse kaasamise ja koordineerimise toetamine ja edendamine • Vabatahtliku tegevuse teavitustegevused ja propageerimine

12. KODAR – annetamine Eesmärk • Füüsilised ja juriidilised isikud teevad annetusi läbimõeldult, regulaarselt ja suurenevas mahus’ Selgitus • Annetamise kaudu on füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalik kodanikuühiskonna arengut omaalgatuslikult toetada. Arenenud annetuskultuuriga riigis moodustavad annetused jätkusuutlike kodanikeühenduste tulubaasist olulise osa. Annetuste positiivset mõju kodanikuühiskonna arengule suurendavad annetamise läbimõeldus (tagab mõjususe) ja regulaarsus (tagab stabiilsuse) ning annetuste kasutamise läbipaistvus (tagab tõhususe). Meetmed • Annetamise keskkonna korrastamine • Annetamise alased teavitustegevused ja propageerimine

13. Täname tähelepanu eest! Lisainfo: Kristiina Tõnnisson (Kristiina.Tonnisson@ut.ee), tel. 5554 4312 Kerly Krillo (Kerly.Krillo@ut.ee), tel. 5330 7476 http://ec.ut.ee/rake

14. Aruteluküsimused Milliseid soovitusi/ettepanekuid on info esitamise (loogiline järjestus, teemade kaetus, teemade struktuur, kirjutamise selgus jne) kohta? Milliseid soovitusi/ettepanekuid on konkreetsete alateemde probleemide/meetmete/indikaatorite osas?