Vähemtuntud käsitöötehnikad Dagne Mändoja 9c

1. Vähemtuntud käsitöötehnikad Dagne Mändoja 9c

2. Käsitöö • Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades. • Enne tööstuslikku pööret ning vabrikutööstuse kujunemist valmistati kõik esemed sisuliselt käsitööna. • Tänapäeva arenenud riikides on levinud käsitöö kui meelelahutus ja ajaviide või kui massitiraažis tööstustoodangust taotluslikult erinevate unikaalesemete valmistamine enda tarbeks või müügiks.

3. Nõelumistehnika • Nõelumistehnika on käsitöötehnika, mille puhul ühe luust või puust tömbi otsaga nõela abil valmistatakse lõngastsilmuseid moodustades ning neid omavahel põimides tekstiilesemeid (eeskätt kindaid ja sukki, aga ka mütse, kampsuneid jm). • Nõelumistehnika on silmuskudumise ja heegeldamise arvatav eelkäija.

4. Silmuskudumine • Silmuskudumise päritolu suhtes pole ajaloolased üksmeelel. Arvatavasti leiutati see varakeskajal Lähis-Idas või Vahemeremaades ning levis Euroopasse14. sajandiks. • Silmuskudumisel moodustatakse kude omavahel ühenduvatest silmustest peente puidust, metallist või muust materjalist varraste (tavaliselt 2, ringsete kudumite puhul ka kuni 5) abil • Tänapäeval kasutatakse ka silmuskudumiseks masinaid

5. Kangakudumine • Kangakudumisel põimitakse omavahel kokku kanga pikisuunas jooksvad lõimelõngad ning nendega ristuvad koelõngad. Selline tehnika on tuntud nooremast kiviajast. Kanga kudumiseks kasutati algselt püstkangaspuid - raami, kus lõimelõngad rippusid ülevalt alla ning nende vahele põimiti koelõngad. Keskajal tulid kasutusele rõhtsad kangasteljed, mis Eestis on olnud tuntud ilmselt muinasaja lõpust.

6. Kokkuvõte Eesti käsitööst • Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja pidurõivaste ning kõigi muude eluks vajalike asjade muretsemiseks. • Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii naaberrahvastelt kui ka linna- ja mõisakultuurist. Linna- ja mõisakäsitööliste vahendusel on hulk ajalooliste kunstistiilide elemente jõudnud ka eesti käsitöösse – rahvakunsti.19. sajandi teine pool tõi väga olulisi muudatusi Eesti küla elulaadi. Kodukäsitöö kõrval muutusid järjest arvestatavamaks maakäsitöölised ja kodutööndus. Kiire linnastumine, arenev kaubandus ja ostukaupadena levivad vabrikutooted tõid endaga kaasa talumiljöö teisenemise, sajandeid kestnud traditsioonide hääbumise ja paljudest senistest tõekspidamistest loobumise