Infokirjaoskus. Infovajadus. Infootsingu strateegiad ja tehnikad.

1. Infokirjaoskus. Infovajadus. Infootsingu strateegiad ja tehnikad. Veronika Rogalevitš, veronik@tlu.ee 15.03.2014

2. Digitaalse kirjaoskuse kontseptsioon • Digitaalsed pädevused, digitaalne kodanik (digitaalselt pädev isik) 3 suurt oskuste gruppi, mis aitavad saada digitaalseks kodanikus: • Infokirjaoskus, meeidakirjaoskus ja IKT pädevused (erinev riist- ja tarkvara); • Õppimise ja innovatsiooni oskused (loovus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, koostöö ja suhtlemine) • Elu- ja karjääri planeerimise oskused (paindlikus, kohanemine, initsiatiivlikus, ennastjuhtimine, vastutuse võtmine, sotsiaalsed oskused, erinevate kultuuride tundmine)

3. Infoühiskond • Infoühiskond: koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. • Peamised tunnused: arvutite jm IKT vahendite massiline kasutamine • kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. • on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele isikliku arvutiseadme abil (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon jm.) • Informatsioon on üks olulisemaid ressursse tänapäeval • Konkurentsieelise annab loov ja produktiivne IKT kasutamine • Euroopa Komisjoni strateegia aastani 2020 digitaalsete tehnoloogiate edukaks rakendamiseks “Digital Agenda forEurope”

4. Probleemid • Keeruline infovajadust määratleda • Päringu sõnastamine: inimkeel on mitmetähenduslik, raske määratleda konteksti • Suur informatsiooni hulk ja selle pidev kasv • Vähe aega info töötlemiseks ja analüüsimiseks • Suur hulk nn “rämpsinformatsiooni” • Informatsiooni killustatus • Liiga palju infoallikaid, raskused allikate valimisel • Informatsiooni kvaliteet • Piiratud ligipääsuga informatsioon (andmebaasid), tasuline informatsioon

5. Kuidas olid asjad vanasti? • Suuline kommunikatsioon • Sümbolid, graafika (nt koopamaalingud), esimesed portatiivsed infokandjad /savitahvlid, papüürus, pärgament, paber)

6. Esimesed raamatukogud • Antiikraamatukogudes hoiti imperaatorite arhiive, kroonikaid, pühakirju, aga ka ilukirjandust • Antiikraamatukogude loetelu http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_libraries_in_the_ancient_world • Klassifikatsiooni probleemid olid juba siis • Esimene klassifikatsioonisüsteem: autori nime järgi, hiljem lisandus teemavaldkong ning formaat • Esimesed kataloogid: käsitsi kirjutatud teavikute loetelud; • Pinakes: esimene teadaolev raamatukogukataloog, koostatud Callimachuse poolt 3.saj. e.m.a. • kajastas antiikse Aleksandria raamatukogu kogu Callimachuse seal töötamise ajal. • 500 000 rulli, grupeeritud teema järgi, iga rull eraldi konteineris, küljes silt bibliograafiliste andmetega

8. Info hulk aina kasvas • 1450 – Gutenbergitrükkipress • 16. sajand: teadusliku kirjanduse suur kasv, teaduse areng • 1876 revolutsioon publikatsioonide süstematiseerimises: MelvilDeweyarendas välja Dewey detsimaalse klassifikatsiooni süsteemi UDK, mis on kasutuses tänapäeval raamatukogudes üle maailma • Märksõna põhine klassifitseerimine (publikatsioonide märksõnastamine) tekkis 1950-ndatel aastatel. • 1960-ndad masinloetavad kataloogid ja arvutipõhine kataloogimine • Võimalik otsida arvuti abil andmebaasides (esialgu bibliograafilistes)

9. Infokirjaoskus, informatsiooniga seotud pädevused • Oskus ära tunda ja defineerida infovajadust; • Oskus määratleda sobivaid infoallikaid; • Oskus valida sobiv infootsistrateegia; • Oskus otsida ja valida sobivaid infoallikaid; • Oskus leitud informatsiooni ning allikaid kriitiliselt hinnata; • Oskus sünteesida ja korrastada leitud informatsiooni; • Oskus õiguspäraselt kasutada leitud informatsiooni ja infoallikaid vajalike lahenduste leidmiseks

11. Infovajadus • Infovajaduse äratundmine, selle määratlemine, infootsieesmärkide püstitamine ning sobiva infootsistrateegia määratlemine on eduka infootsingu aluseks • Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes (BrendaDervin) • Oluline on see ära tunda ja analüüsida erinevatest aspektidest lähtuvalt

12. Täpsusta ja formuleeri • Milline on teemavaldkond, mille kohta ma infot vajan? • Milline on keskne probleem/teema? • Millise laiema teema alla minu küsimus kuulub? • Millised kitsamad küsimused kuulvad selle teema alla? • Kas vajan üldist (populaarset/tutvustavat) või teadusliku materjali? • Kes on sellel teemal kirjutanud või rääkinud? • Millisel ajaperioodil või perioodi kohta informatsiooni ma soovin? • Millises keeltes võib informatsioon olla? • Kas olen nõus kandma info hankimiseks rahalisi kulutusi?

13. Harjutame • Millist informatsiooni ma vajan, kui ma soovin tutvustada lastele Eesti rahvustoitu? • Millist informatsiooni ma vajan, kui ma soovin osta tahvelarvutit? • Millist informatsiooni ma vajan, kui ma pean minema 7-ks päevaks välislähetusse Valgevenesse?

14. Millist laadi infot ma vajan? • Faktiinfovajadus: vajan täpseid andmeid või fakte (sündmuste toimumisaeg, konkreetsed valemid, statistika, kõiksugused geograafilised andmed jne) • Teavikuinfovajadus: vajan konkreetset teost (raamatut), väljaannet, ajakirja/ajalehte, heliplaati, DVD-t, mille kohta on mul mõningad andmed olemas • Teemainfovajadus: vajadus leida materjali teatud teemal (erinevad materjali liigid) • Sealt tulenevalt: faktiotsing, dokumendiotsing või teemaotsing

16. Väike küsitlus • www.govote.at , 34 55 22 • www.govote.at 89 55 23 • http://answergarden.ch/view/86110(milline raamatukogu) • http://answergarden.ch/view/85981 (Infoallikad raamatukogus) • Infokanalid: http://flisti.com/p/1gc7

17. Infootsistrateegia • Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks • Kõige populaarsem strateegia tänapäeval? • Lihtotsing e. kiirotsing (Quicksearch) • Liitotsing e. kompleksotsing (Advancedsearch) • Lehitsemine (nt otsin konkreetses portaalis, kodulehel) Browsing • Tintilugu annab lihtotsing liiga palju tulemusi • Otsingut tuleb piirata ja kasutada liitotsingu strateegiat, määratledes täiendavaid parameetreid • Väga oluline on päringu sõnastamine

18. Infopäring Sõnaliselt väljendatud infovajadus • küsimus • märksõnade loetelu • kirjeldav lause Päringu sõnastamisel võib appi võtta nt Boole’i operaatoreid (AND, OR, NOT), otsida täpse fraasina, kasutada metamärke (*, ?) jne. Vt Boole’i operaatorite kohta lisamaterjali: http://www.hot.ee/buick/operaatorid/otsitehnikad.html • Näide Infovajadus: “Kuidas viia läbi fookusgrupi intervjuu?” Mis laadi otsing? Kus otsin? Milliseid otsisõnu kasutan? Kas on vaja laiendada/kitsendada? Millist strateegiat rakendan?

20. Kasutatud kirjandus ja kasulikud viited • Warschauer, Mark; Tina Matuchniak (2010). "New Technology and Digital Worlds: Analyzing Evidence of Equity in Access, Use, and Outcomes". Review of Research in Education 34: 179–225. • Introduction to Information Literacy in the K12 Classroom. http://en.wikibooks.org/wiki/Introduction_to_Information_Literacy_in_the_K12_Classroom (e-raamat) • Development of Information Literacy Skills in Elementary, Middle, and High School (2013). Springshare. http://libraryschool.libguidescms.com/schoolinfoliteracy • Virkus, S., Uverskaja E., Uukkivi, A., Kuiv, A. Infokirjaoskus (2004). http://www.hot.ee/werro24/ • Virkus, S. (2010). Info hankimise ja –otsingupõhikomponendid. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/index.html • Digital Agenda forEuropehttp://ec.europa.eu/digital-agenda/ (18.02.2014) • Slaidil nr 5 kasutatud pildi allikas: Leading a HappySchoolNewsletter, August 2013. http://www.happyschool.com.au/wp-content/uploads/2012/05/Happy-Teacher.png